Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kaheksakümmend seitse eurot ja 59 senti), mille saamist kinnitab Hageja käesolevale kompromissile allakirjutamisega.

Tagastatav riigilõiv (summas 239, 239,67 eurot) eurot) tuleb kanda S K` K` arveldusarvele nr xxxx xxxx, xxxx, märkides selgitusse „ tsiviilasi tsiviilasi nr nr 2-1111-46124, 46124, riigilõivu osaline tagastamine“.

Edasikaebe kord Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 sätestatust ja poolte poolte kokkuleppest võib käesolevale kompromissi Ring-kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele esitada määruskaebuse Tartu Ring konnakohtule konnakohtule sama maakohtu maakohtu kaudu kolme (3) päeva päeva jooksul käesoleva määruse kättekättetoimetamisest. toimetamisest. Kohtumäärus saata pooltele ning jõustumisel - Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 28.09.2011 laekus Viru Maakohtule S K`i hagi AS-i Vinni Spordikompleks vastu saamata jäänud juhatuse liikme tasu ja puhkusehüvitise nõudes, kokku summas 2822,65 eurot, samuti hagi esitamisel sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 325.07 eurot ning VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras lisanduva viivise nõudes põhinõude tasumiseni.

Menetluse käik 10.10.2011 võttis Viru Maakohus hagi menetlusse ja väljastas selle materjalid kostjale tutvumiseks ning kirjaliku vastuse esitamiseks. 21.11.2011 esitatud vastuses hagile nõustub kostja hageja väidetega osaliselt. Kostja kinnitab, et hagejal on juhatuse liikme tasuna saamata arvestuslikult 1095,64 eurot, millest netotasu moodustab 856.90 eurot. Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt AS Vinni Spordikompleks võlgneb hagejale kasutamata puhkuse eest hüvitisena kokku 1727.01 eurot, kuna lepingu kohaselt oli hageja puhkus 28 kalendipäeva aastas, mitte 35 päeva. Kostja arvestuste kohaselt on hagejal kasutamata puhkusepäevi kokku 62 ning arvestuslik hüvitis kasutamata puhkuse eest 1557.02 eurot (neto). Kostja ei nõustu ka hageja väitega, et kostja praegune seaduslik esindaja, juhatuse liige E P on hagejale raha maksmise kohustust rikkunud. Kostja ei tunnista hageja nõuet juhatuse liikme lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamise eest viivise tasumiseks. 11.01.2012 toimus käesolevas tsiviilasjas esimene kohtuistung, kus pooled avaldasid soovi pidada asjas kompromissläbirääkimisi. Kohus määras pooltele läbirääkimiste pidamise tähtajaks ühe kuu. 20.02.2012 teatas hageja esindaja kohtule, et vaatamata kompromissettepanekute vahetamisele on läbirääkimised lõppenud edutult. 16.03.2012 toimunud kohtuistungil esitas hageja kohtule oma nõudelt tehtud viivisearvestuse. Kostja soovis täiendavalt aega viivisvõla arvestuse õigsuse kontrollimiseks. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungil 25.04.2012 ning tegi veelkord pooltele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimist. 25.04.2012 toimunud kohtuistungil jõudsid pooled käesoleva kohtuvaidluse lahendamise osas kompromissile, mille esitasid kirjalikult vormistatud kompromissilepinguna kohtule kinnitamiseks. Kompromissi kohaselt kohustub kostja hüvitama hagejale veel koos menetluskuludega kokku summas 2600 eurot, makstes nimetatud summa nelja osamaksega 650 eurot kuus ning tehes vastavad maksed ülekandega hagejale 30.04.2012, 30.05.2012, 30.06.2012 ja 31.07.2012. Summast 2600 eurot moodustab kostja poolt tunnistatud hageja nõue kokku summas 2413,92 eurot, sellest saamata jäänud juhatuse liikme tasu - 856,90 eurot ja kasu-

tamata puhkusehüvitis - 1557,02 eurot. Kompromissi sõlmimise seisuga on kostja hagejale hüvitanud tema nõude katteks kokku 787,59 eurot. Kostja kohustub hagejale hüvitama ka 1/2 (poole) kompromissi sõlmimise ajaks kogunenud viivistest (summas 177 eurot), samuti 1⁄2 (poole) hageja tasutud riigilõivust (summas 239,67 eurot) ning hüvitama osa hageja kantud õigusabikuludest (summas 642,04 eurot). Pooles osas (1⁄2) riigilõivu tagastamist taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilt. Pooled paluvad kompromissileping kohtul vastu võtta, see esitatud kujul kinnitada ning lõpetada ühtlasi asja menetlus. Pooled on kokku leppinud määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning kostja kinnitusel on kokkulepitud tingimustel kompromisslepingus märgitud summa tasumisel S K’i arveldusarvele kompromiss ka täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu mittekohaselt täitmisel on hagejal õigus pöörduda selle sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Kohus on vastavaid kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi pooltele selgitanud. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleva kompromissi sõlmimisel on kostja kohustunud hüvitama hagejale 1⁄2 pool hageja tasutud riigilõivust, samuti on kohustunud hüvitama osa hageja kantud õigusabikuludest. TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr. 2-11-46124 nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 479,33 eurot maksekorraldusega nr. 428, 27.09.2011 Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 ja selgitusega: „Hagiavaldus AS Vinni Spordikompleks vastu saamata jäänud tasu nõudes“.

TsMS § 150 lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa 479,33 : 2 = 239,67 eurot. TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Määruse tegemisel tugines kohus TsMS § 150 lg 2 p 1, § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 4, samuti Riigilõivuseaduses § 15 lg 1 p 15 sätestatule. Kohtunik:

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 01. mail 2012. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.