Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-2404

2-12-2404 Võlgniku varaline seisund Ajutine haldur märgib, et võlgniku poolt esitatud, perioodi 01.01.2010–31.12.2011) kohta koostatud bilansi kohaselt koosneb võlgniku vara ainult nõuetest ostjate vastu kogusummas 636 549,64 krooni (40 682,94 eurot), kohustusi on aga 5 429 922,40 krooni (347 035,29 eurot) ja omakapital on enam kui 4,793 miljoni krooniga (306 328,53 euroga) miinuses. Võlgniku poolt esitatud võlausaldajate nimekirja kohaselt, mis on esitatud ka kohtule pankrotiavalduse lisana, on võlgasid veelgi rohkem – 6 204 203 krooni (396 520 eurot). Samas nähtub võlgniku müügireskontrost, et suure osa debitoorsete võlgnevuste 3 aasta pikkune aegumistähtaeg nende sissenõudmiseks möödunud. Äriregistri andmetel on vähemalt 5 debitoorset võlgnikku äriregistrist juba kustutatud, veel vähemalt viiele on tehtud registrist kustutamise hoiatus ja veel vähemalt 5 osas on välja kuulutatud pankrot. Ajutise halduri arvamusel ei laeku enamik debitoorsetest nõuetest ja nõuete hinnanguliseks väärtuseks ei ole rohkem kui 3 000 eurot. Kassas juhatuse liikme andmeil raha ei ole. Võlgnikul on arvelduskonto ja väärtpaberikonto Swedbank AS-is, mõlema saldod on nullis. Maanteeameti liiklusregistrisse on kantud ajutise halduri hinnangul käesolevaks ajaks väärtust mitteomav 1998.a Hiinas valmistatud kummipaat, millele on seatud Maksu- ja Tolliameti kasuks käsutamise keelumärge. Muu registritesse kantav vara puudub. Hinnang võlgniku majanduslikule seisundile Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 3 000 euro väärtuses ja rahalisi kohustusi ca 400 000 eurot. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks. Debitoorsete võlgnevuste laekumine võib heal juhul katta ajutise halduri kulud, töötasu ja sellelt makstava sotsiaalmaksu, kuid kindlasti ei jätku sellest pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks. Ka ei ole ajutine haldur leidnud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise reaalseid võimalusi. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise pankrotihalduri arvamusel võib OÜ V maksejõuetuse põhjuseks olla võlgniku majandustegevuses mitmete ebasoodsate asjaolude kokkulangemine, milleks on ühe juhatuse liikme - VV - ebalojaalne, võlgnikule kahju toonud tegevus, aga kindlasti mõjus võlgniku majandustegevusele negatiivselt ka 2008.a suvel alanud majanduskriis. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiavaldus ei ole esitatud tähtaegselt. Ajutine haldur on välja toonud, et võlgniku majandustegevus lõppes juba 2010.a kevadel, mil üürileandjad kasutasid oma pandiõigust ja müüsid võlgnevuse katteks võlgniku vara. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. 06.03.2012 kohtuistungil võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ega vaielnud vastu ajutise halduri tasu ja kulude suurusele.

2-12-2404 Kalle Mõtsnik palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 260 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, muud kulud on summas 136 eurot. Kulude hüvitis palub välja mõista osaühingule Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid, konto nr XXXXXXXXXXXX. Juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu OÜ V pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat, teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada OÜ V pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

2-12-2404 PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt on OÜ’l V vara hinnanguliselt 3 000 euro väärtuses, kusjuures vara koosneb debitoorsest võlgnevusest, mille laekumine ei ole garanteeritud, rahalisi kohustusi on OÜ’l V ca 400 000 eurot. Ajutine haldur ei ole leidnud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise reaalseid võimalusi. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 06.03.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. 08.03.2012 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.03.2012. Kohus leiab, et OÜ V pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ V pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ V tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Küsimuse otsustamisel, kas OÜ V juhatuse liige võib olla rikkunud juhatuse hoolsuskohustust (õigeaegselt on esitamata pankrotiavaldus) ja sellega toime pannud raske juhtimisvea, võtab kohus arvesse ajutise halduri aruandes esitatud teavet, mille kohaselt püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg on 2010.a kevad, mil üürileandjad kasutasid oma pandiõigust ja müüsid võlgnevuse katteks võlgniku vara. Pankrotiavaldus on esitatud 16.01.2012 – ligi 2 aastat hiljem. Ajutise halduri aruande kohaselt on juhatuse liikmed põhjendamatult kaua viivitanud pankrotiavalduse esitamisega kohtule ja eiranud äriseadustiku tähtaegu. Samas nähtub aruandest, et ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgnik ei ole neid aruandes toodud fakte ega järeldusi ümber lükanud ega põhjendanud, miks pankrotiavaldust ei esitatud koheselt kui selgus, et võlgniku kohustuste täitmiseks ei jätku rahalisi vahendeid. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning ebasoodsate asjaolude kokkulangemine ei vabasta juhatuse liiget vastutusest juhatuse pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise eest. Tulenevalt PankrS § 13 lg 4 võib juriidilisest isikust võlgniku nimel pankrotiavalduse esitada juhatuse iga liige. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et OÜ V juhatuse liikmed MM ja VV on toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Kalle Mõtsnik on esitanud kohtule OÜ Vajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 14 tundi (tunnitasuga 90 eurot), s.h päringute koostamine krediidiasutustele ja registritele võlgniku vara ja võlgade väljaselgitamiseks ning varanduslikule seisule hinnangu andmiseks, võlgniku

2-12-2404 esindajaga kohtumine, kogutud dokumentide ja raamatupidamisaruannete kontrollimine ja analüüs, ajutise pankrotihalduri aruande koostamine, kohtuistungist osavõtt. Kulude summa 136 eurot koosneb transpordi, side- ja bürookuludest. Võlgniku esindaja ei ole tasu ja kulude suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu ja kulude summa on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 1 260 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja ajutise halduri kulud summas 136 eurot, tuleb võlgnikult välja mõista. Väljamõistetud summadest tuleb hüvitada riigi vahenditest 397 eurot järgmiselt: Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda ajutise halduri kulude katteks 136 eurot osaühingule Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid, kontole nr XXXXXXXXXXXX ja ajutise halduri tasu osaliseks hüvitamiseks 261 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) Kalle Mõtsnik’u kontole nr XXXXXXXXXXXX. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ V dokumentide hoidjaks tuleb määrata OÜ V seaduslik esindaja juhatuse liige MM(isikukood XXX, XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.