Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused 13.04.2011 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid XXX. Peale abiellumist kostja hakkas rääkima, et hageja peaks korteri temale kinkima. Kostja on siis perekonnapea, hakkab korteris remonti tegema, pere eest hoolitsema ja asub kõikide probleemide eest hoolitsema. 05.10.2006 kinkis hageja temale lahusvarana kuuluva korteriomandi aadressil XXX, Tallinnas kostjale. Pooled leppisid kokku, et lepingu kohaselt läheb hagejale üle korteriomandi tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus. Pooled asusid korterit kasutama koos, omandiõigus korteriomandile läks üle kostjale. 05.06.2006 kanti kostja kinnistusraamatusse sisse omanikuna. Peale kinkelepingu tegemist kostja käitumine muutus. Algasid probleemid raha pärast. Hageja käis tööl ja andis kogu palga kostja kätte, sellest tasus kostja kommunaalkulud. Hagejale raha ei jäänud. Väiksemategi vajaduste korral pidi hageja kostja käest raha küsima. XXX sündis pooltel ühine laps KDK. Peale lapse sündi poolte suhted veelgi halvenesid, tekkisid tülid, kus kostja tõstis pidevalt hageja peale häält, sikutas ja tõukas hagejat. 17.10.2008 järjekordse tüli käigus kostja tõukas hagejat, haaras hagejal kõvasti käest ja pigistas kätt nii tugevasti, et murdis hageja käeluu. Hageja viibis 17.10.2008 Lasnamäe traumapunktis, kus pandi diagnoos- kämblaluu murd. Ka peale seda poolte suhted ei muutunud. Kostja korraldas tihti skandaale, peksis hagejat rihmaga nii, et hagejal olid kehal tihti sinikad. Hageja ei läinud iga kord traumapunkti, sest häbenes inimestele näidata, milline abielu ja abikaasa tal on. 02.01.2011 tulles perega kostja vanemate juurest hakkas kostja kodu juures hagejaga tülitsema, tagudes hagejat lapse juuresolekul vastu jalgu. Tagumise tagajärjel hageja kukkus. Kartes kostja käitumist hageja sel päeval koju ei läinud. Järgmisel päeval käis hageja Lasnamäe traumapunktis, kus diagnoositi vasaku sääre põrutus ja verevalum. 24.02.2011 kostja järjekordselt ründas hagejat kodus. 25.02.2011 käis hageja Lasnamäe traumapunktis. Hagejal oli silm sinine ja kulmu õmmeldi. 25.02.2011 algatati selle kohta Põhja Prefektuuris kriminaalmenetlus KarS § 121 alusel kostja suhtes. 30.03.2011 vormistati Tallinna notari Priidu Pärna notaribüroos kinkelepingust taganemise avaldus. Kostjale tehti ettepanek ilmuda notari juurde asjaõiguslepingu sõlmimiseks kinnisomandi tagastamise kohta 11.04.2011. Kostja notari juurde ei ilmunud. Kostja teatas meili teel notarile (saates ärakirja hagejale), et asjaõiguslepingut ei sõlmi. Oma kirjas tunnistas kostja, et on hageja suhtes vägivalda tarvitanud. Hageja palub tuvastada VK`i kohustus teha tahteavaldus Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosas XXX Tallinnas, XXX asuva korteriomandi VK`i omanikukande kustutamiseks ning SK`i omanikuna sissekandmiseks; välja mõista kostjalt kohtukulud (I kd, tl 1-5). Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ja hagi tagamise taotluse.

Harju Maakohus 14.04.2011 määrusega rahuldas hageja taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks hagi esitamisel ja hagi tagamise taotluse esitamisel ning vabastas hageja täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel ja hagi tagamise taotluse esitamise (I kd, tl 58-59). Harju Maakohus 14.04.2011 määrusega rahuldas hagi tagamise avalduse ja seadis hagi tagamiseks vara käsutamise keelumärke VK`ile kuuluvale Harju Maakohtu Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX sissekantud korteriomandile, aadressiga XXX, võõrandamiseks ja asjaõigustega koormamiseks SK kasuks (I kd, tl 56-57). Harju Maakohus 10.03.2011 määrusega rahuldas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks osaliselt ja andis hagejale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena või muu esindamisena kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (tl 6-8). 30.03.2011 määrusega Harju Maakohus täiendas 10.03.2011 kohtumäärust sellisest, et riigi õigusabi osutaval advokaadil on õigus esindada hagejat tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamisel. Muus osas kehtib 10.03.2011 kohtumäärus esialgsel kujul (I kd, tl 12-13). Harju Maakohus 14.04.2011 kohtumäärusega võttis hagi menetlusse (I kd, tl 54-55). 19.08.2011 kohtule esitatud seisukohas märkis hageja, et poolte abieluline kooselu on lõppenud. 2010.aasta lõpust elavad pooled samal aadressil, kuid eraldi tubades. Hageja koos kahe alaealise lapsega elab ühes toas ja kostja elab teises toas. Hagejal ei ole võimalik lahkuda kuna tal ei ole korteri üürimiseks raha. Hagejal on vaja oma väikese palga eest üleval pidada ennast ja lapsi. Harju Maakohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. 30.05.2011 on Harju Maakohus kostja süüdi tunnistanud KarS § 121 järgi ja karistanud teda kriminaalkorras. Kostjat karistati vägivalla tarvitamise eest hageja ja poolte ühise poja KDK suhtes. Kostja vägivaldne käitumine on jätkunud. 30.05.2011 toimus järjekordne tüli, mille käigus kostja hakkas käituma juba lausa ebaadekvaatselt ja hageja kutsus talle kiirabi, kartes järjekordset vägivalla tarvitamist. 04.06.2011 pöördus hageja lapsega Lasnamäe Traumapunkti, sest avastas lapsel verevalumi reiel. Lapse sõnade kohaselt oli isa teda löönud. Hageja pöördus lastekaitsespetsialisti poole, kes suunas ta politseisse. Hageja avalduse alusel algatati Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo Lastekaitsetalituse poolt 15.06.2011 kriminaalasi kostja suhtes KarS § 121 järgi. Juunis tulid hagejale külla tema tuttavad SP ja AP. Kostja hakkas hageja külalisi korterist välja ajama, sest tema on peremees. Vastastikuse selgitamise tulemusena oli AP silma all sinikas. Kohale kutsuti politsei. Hageja ja tema laste jaoks on korteris elamine muutunud eluohtlikuks. Hageja kardab õhtuti koju minna. Isiklikust kasutusõigusest ei ole mingit kasu, kui kasutusõigust omav isik peab elama olukorras, kus kardab enda ja oma lähedaste tervise ja elu pärast. Kasutusõigust omav isik peab saama kasutada korteriomandit normaalses olukorras. Hageja ja kostja arusaamised vastastikusest lugupidamisest ja austusest on täiesti erinevad (I kd, tl 160-162). 11.11.2011 teatas hageja esindaja, et hageja lahkus 08.09.2011 oma elukohast Tallinn, XXXja asub lastega XXX. 10.11.2011 Harju Maakohtu otsusega lahutati poolte abielu ja kostjalt mõisteti välja elatis poolte ühise lapse KD ülalpidamiseks (I kd, tl 200). Kostja vastuväited ja nende põhjendused 29.06.2011 kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja on hageja suhtes üles näidanud jämedat tänamatust. Poolte abieluline kooselu ei ole lõppenud ja nad kasutavad XXX korterit ühise eluasemena. Kostja on teinud temast oleneva, et tagada perekonna vajaduste rahuldamine ja heaolu ning olla abikaasale toeks. Kostja on oma võimaluste kohaselt osalenud rahaliste vahenditega perekonna huvides vajalike kulutuste kandmises, sh tasunud igakuiselt perekonna huvides eluasemega seotud kommunaalkulud vastavalt KÜ XXX esitatud arvetele, taganud oma töö ja rahaliste vahenditega perekonna ülalpidamise, sh arvestades kõigi ülalpeetavate laste ja abikaasa

vajadusi. Kostja töötab ja omab igakuist püsivat sissetulekut. Poolte vahel tekkinud lahkhelid ja erimeelsused on seotud eeskätt asjaoluga, et kostja soovib kõik poolte vahel tekkinud probleemid ja küsimused läbi arutada läbirääkimiste teel, kuid hageja hakkab selle asemel vene keeles ropendama ja kasutab suhtlemisel kostjaga ebatsensuurseid väljendeid valimata kohta ja seda oma alaealiste laste juuresolekul. Kostja soovib, et hageja abikaasana näitaks tema vastu austust ja lugupidamist, mis on naise ja mehe kooselu üks põhilisi kohustusi perekonnaseaduse mõttes. Kostja on seisukohal, et tema käitumises puudub jäme tänamatus hageja suhtes. Hageja suhtes on kinnistusraamatusse kantud märge kostja omandis oleva korteri isikliku kasutusõiguse kohta. Kostja ei ole hageja nimetatud õigust rikkunud ja hageja ei ole tõendanud nimetatud õiguse rikkumist. Kostja sooviks on jätkuvalt kasutada kõnealust korteriomandit poolte ühise eluasemena, olla hagejale kui abikaasale toeks ja abiks. Kostja on veendunud, et puudub alus kinnistusraamatus tema kui omanikukande kustutamiseks ning hageja sissekandmiseks. Kostja teeb kõik temast oleneva, et lahendada poolte vahel tekkinud lahkarvamused. Kinkelepingu sõlmimise eesmärgiks oli, et kostja korteriomandi omanikuna tagab selle korrashoiu ja teostab remonti. Kostja on renoveerinud täielikult kaks tuba (teostanud remonti kahes toas) vastavalt oma rahalistele võimalustele, sealjuures on välja vahetatud olemasolevad aknad uute vastu. Renoveerimist vajab veel üks tuba ja köök. Kinkelepingu sõlmimise ajal oli korter halvas seisukorras ja remontivajav (I kd, tl 95-100). 07.09.2011 esitatud seisukohas märkis kostja, et hageja väited ei vasta tõele ja on fabritseeritud. Kriminaalasi on algatatud hageja ütlustele tuginedes ja kellegi süü 04.06.2011 lapsele kehavigastuste tekitamises pole veel tuvastatud. AP ei ole hagejale lähedaseks inimeseks. Kostja ise kutsus politsei põhjusel, et kostja ja hageja tuttavate vahel tekkis tüli rahvuslikul tasemel (I kd, tl 182-185). 16.12.2012 esitatud seisukohtades jäi kostja oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde lisades, et tuginedes VÕS § 267 p 1 tuleb eelkõige lähtuda kinkelepingu eesmärgist. Kinkelepingu sõlmimise eelduseks oli vastavalt lepingu p 5 hagejale isikliku kasutusõiguse tagamine eluruumile XXX tähtajatult ja tasuta. Tuvastamist ei ole leidnud, et kostja oleks rikkunud hageja isikliku kasutusõiguse realiseerimist ja nõudnud tasu (II kd, tl 13-14). Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust asjaolude üle, et 05.10.2006 sõlmisid nad notariaalse kinkelepingu, mille alusel hageja kinkis talle kuuluva korteriomandi XXX Tallinnas kostjale. Kinkeleping on täidetud, kostja on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna ning koormatisena on kinnistusraamatusse sisse kantud ka hageja tasuta ning tähtajatu kasutusõigus korteriomandile. 30.03.2011 on Tallinna notar Priidu Pärna büroos koostatud ja tõestatud hageja kinkelepingust taganemise avaldus kostjale, millega hageja taganes 05.10.2006 sõlmitud kinkelepingust põhjusel, et kostja on oma käitumisega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust ning kasutanud hageja suhtes korduvalt füüsilist vägivalda, mille suhtes on algatatud ka kriminaalmenetlus ning tegi kostjale ettepaneku sõlmida asjaõigusleping omandi hagejale üleandmiseks 11.04.2011 kell 14.00 Tallinna notar Priidu Pärna büroos. Kostja nimetatud ajal notari büroosse ei ilmunud ning seetõttu ülalnimetatud tehingut ei toimunud. Kostja teatas notarile kirjalikult 04.04.2011, et kostja korteri haldamisest ei tagane ja notari ettepanekule sõlmida asjaõigusleping on vastuseks ei (I kd, tl 31- 37, 41-42). Kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Formaalne eeldus on vastavasisuline teade kingisaajale, mis hakkab kehtima teisele poolele jõudmisest (VÕS § 188 lg 1, TsÜS § 69 lg 1). Taganemisavaldus kehtib aga ainult tingimusel, et täidetud on ka taganemise materiaalsed eeldused, milleks on lepingust taganemise õiguse aluste olemasolu. Kinkija peab tõendama VÕS §-des 267 või 268 sätestatud asjaolude esinemist. Kinkija õigus lepingust taganeda on piiratud 1-aastase tähtajaga (VÕS § 270 lg 1). Kinkijal on õigus lepingust taganeda pärast selle täitmist VÕS § 267 p-des 1-3 sätestatud alustel.

VÕS § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Seega taganemise õigus lõpeb, kui möödub aasta ajast, mil kinkija sai teada või pidi teada saama taganemise õiguse tekkimisest. Üheaastane tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, vaid õiguste lõppemise aeg. Tähtaega arvutatakse vastavalt TsÜS-i §-des 134-137 sätestatule. Iga aluse puhul kehtib iseseisev taganemise tähtaeg. Käitumine, millega hageja on sisustanud kostjapoolset jämedat tänamatust, on toimunud 17.10.2008, 02.01.2011 ja 24.02.2011. Hageja väitel sai ta kinkelepingust taganemise õigusest teada kui pöördus advokaadi poole eelmise (so 2011) aasta alguses, kui hakkas kohtule dokumente vormistama. Kostja arvates pidi hageja kinkelepingust taganemise õigusest teada saama 17.10.2008. Asja materjalidest nähtuvalt on 10.03.2011 kohtumäärusega antud hagejale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena või muu esindamisena. Avaldus kinkelepingust taganemiseks on tehtud 30.03.2011. Seega on hageja taganenud lepingust järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega. VÕS § 268 lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 puntides 1-3 ettenähtud juhul. Nähtuvalt hageja poolt esitatud asjaoludest, on ta kinkelepingust taganemise alusena tuginenud sellele, et kingisaaja on näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust (VÕS § 267 p 1). Kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusega. „Jäme tänamatus“ kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija suhtes. Hindamaks, kas kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust, tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Pooltel on vaidlus kinke eesmärgi üle. Hageja väitel oli korteriomandi kinkimise eesmärk korteri kinkimine kostjale kui abikaasale, kes on toeks ja kellega koos elada normaalses abielus. Kostja hageja eeltoodud väitega ei nõustu. Kinkelepingu sõlmimise eesmärgiks oli, et kostja korteriomandi omanikuna tagab selle korrashoiu ja teostab remonti. Kostja arvates kinkelepingu sõlmimise eelduseks oli vastavalt lepingu p 5 hageja isikliku kasutusõiguse tagamine eluruumile XXX tähtajatult ja tasuta. Tuvastamist ei ole leidnud, et kostja oleks rikkunud hageja isikliku kasutusõiguse realiseerimist ja nõudnud tasu. Kohus leiab, et hageja on lepingust taganenud üksnes põhjusel, et kostja on näidanud tema suhtes jämedat tänamatust (so VÕS § 267 p 1 alusel), mitte muudel põhjustel. Hageja nõue on suunatud tagasikandmisele, st sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele. Seega on tegemist võlaõigusliku nõudega ja kohtul tuleb tuvastada, kas eeldused omandi tagasikandmiseks on VÕS § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1 järgi olemas, st kas kinkeleping on taganemisega lõppenud. Hageja tugines hagi alusena asjaolule, et kostja kasutas hageja suhtes füüsilist vägivalda 17.10.2008, 02.01.2011 ja 24.02.2011. Kohtu arvates on nimetatud faktilised asjaolud tõendatud kriminaalasjas nr 1-11-3628 jõustunud kohtuotsusega (I kd, tl 166-167). Kostja möönis kohtuistungil, et füüsilise vägivalla tarvitamise kohta on kostja andnud selgitused Liivalaia kohtumajas, mis ütlused on kostja andnud, on tunnistanud seda. See asi on lõpetatud, kostja on palunud andeks. Sellised asjad enam ei kordu, kostja on neid tunnistanud (I kd, tl 224). Samuti on asja materjalide juures hageja patsiendikaardid 17.oktoobrist 2008 (I kd, tl 26), 02.jaanuarist 2011 (I kd, tl 27) ja 25.02.2011 (I kd, tl 29), kiirabikaart 24.02.2011.(I kd, tl 210). Vägivalla tarvitamist tõendavad tunnistaja LN ütlused,

kellele hageja 2011 aasta jaanuaris näitas jala peal olevaid sinikaid, veebruaris oli hagejal silma all suur sinikas (II kd, tl 36). Tunnistaja SP nägi hageja vasaku kulmu peal sinikat (II kd, tl 38). Kohus hindab kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust koos teiste kirjalike tõenditega ja tunnistajate ütlustega ning leiab, et kostja poolt hageja suhtes vägivalla kasutamine on leidnud tõendamist. Kohus märgib, et kostja ei ole mitte ühegi tõendiga tõendanud seda, et hageja oleks kostja suhtes üles näidanud lugupidamatust. Hageja poolt kohtule esitatud iseloomustused (II kd, tl 2-3) on positiivsed. Kohus leiab, et kostja on käitunud sellisel viisil, mis andis hagejale õiguse kinkelepingust taganeda kinkisaaja jämeda tänamatuse tõttu kinkija suhtes. Üldjuhul hindab ühiskond isiksust tema tegude alusel. Kinkija suhtes füüsilise puutumatuse riivamine kingisaaja poolt on käsitletav jämeda tänamatusena. Kohus leiab, et asjas tõendatud vägivalla tarvitamine on piisav, et tuvastada hageja poolt kinkelepingust taganemist VÕS § 267 p 1 alusel. Kuna taganemine on kehtiv, on kinkeleping VÕS § 188 lg 2 järgi lõppenud. See ei mõjuta aga iseenesest TsÜS § 6 lg-te 3 ja 4 järgi omandi ülekandmise asjaõiguslepingu kehtivust. VÕS § 268 lg 1 viitab kinkelepingust taganemise korral tagasitäitmisele alusetu rikastumise sätete järgi. Seega tuleb kinkelepingust taganemise puhul tagastada lepingu järgi üleantu VÕS § 1028 lg 1 järgi, arvestades VÕS §-des 1028-1036 sätestatut. Kuna kinge on tasuta leping, on sellest taganemise põhiliseks tagajärjeks kingisaaja kohustus lepingu järgi saadu välja anda. Esinevad eeldused omandi tagasikandmiseks VÕS § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1 järgi, kinkeleping on taganemisega lõppenud. Kehtetuks tunnistatakse võlaõiguslik kui ka käsutusõiguslik tehing, millest tulenevalt erinevad tagasitäitmise sätted- esimesel juhul tekib võõrandamisele suunatud tehingute puhul võlaõiguslik kohustus omand alusetu rikastumise sätete alusel tagasi kanda, teisel juhul ka asjaõiguslik vindikatsiooninõue omandi tuvastamiseks ja valduse väljaandmiseks ning kinnisasja puhul ka kinnistusraamatu parandamiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks üldjuhul nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Sama paragrahvi lg 2 p 2 järgi on puudutatud isikuks kinnistusraamatust asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. Kuna kostja on kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omanikuna, on ta puudutatud isikuks, kelle nõusolek on asjaõiguse üleandmisel vajalik KRS § 341 lg 2 p 3 järgi. Kostja nõusolekut asendav kohtulahend ei asenda teisi võimalikke tahteavaldusi, mis on kinnistusraamatusse kande tegemiseks vajalikud, esmajoones hageja enese tahteavaldust enda omanikuna sissekandmiseks. Seega tuleb kohustada VK`i tagasi kandma SK`ile korteriomand aadressil XXX , mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX alla, omandiõigus, mõista kinnisasi VK`i valdusest välja SK`i valdusesse ning anda nõusolek kinnistusraamatu VK omanikukande kustutamiseks ning SK`i omanikuna sissekandmiseks. Käesolev kohtuotsus on aluseks kinnistusraamatu kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse SK. Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel kohtumääruse SK hagi VK vastu abielu lahutamise ja KDK hagi VK vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmise kohta (I kd, tl 163-165), VK kiirabikaardi (I kd, tl 211), sest nimetatud tõendid ei tõenda käesoleva hagi aluseks

olevaid asjaolusid; KDK patsiendikaardi (I kd, tl 169), KDK tervisekaardid (I kd, tl 177-178), 15.06.2011 teate kriminaalmenetluse alustamise kohta (I kd, tl 170), kuna hageja on tuginenud kostja jämedale tänamatusele hageja mitte hageja lähedase suhtes; Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (II kd, tl 27) ei tõenda kostja jämedat tänamatust hageja vastu. Kostja konto väljavõtted (I kd, tl 103-149), kostja palgatõend (I kd, tl 150), fotod korterist (I kd, tl 212-213, tl 16-26), Kaarli koguduse tõend (I kd, tl 214), töölepingu muutmise kokkulepe (I kd, tl 215-218) ei oma asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.