2-09-47951/29 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-09-47951 Jätta menetluskulud OSAÜHING KOGER KINNISVARA kanda. Edasikaebe kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt müüs kostja 12.06.2007 hagejatele 2,69 milj kr eest tulevikus ehitatava korteriomandi asukohaga Tööstuse 47a Tallinnas, korteriomandi valdus anti üle 29.01.2008 ja asjaõigusleping sõlmiti 31.01.2008. Korterisse kolides ja sinna asju paigutades ilmnes, et korteris esineb vibratsioon ja müra, mis häiris elamist. Hagejad vaatasid ostmisel korterit tööpäeval olmemüra tingimustes ja see ei olnud siis tähelepandav. Korterisse koliti 2008 aprilli esimeses pooles ja sel ajal oli müra ka ööajal ja puhkepäevadel. Hageja I e-kirjas esitatud palvetele 20.maist 2008, 30.juunist 2008, selgitada välja vibreerimise põhjus ja lahendada probleem, kostja ei reageerinud. Hageja II saatis pretensiooni kostjale 02.09.2008. Kostja selgitas 02.10.2008 saadetud e-kirjas, et on probleemist teadlik ning tõi esile samme, mis on selle lahendamiseks teinud. Hagejad saatsid kostjale ühise pretensiooni 03.12.2008, milles leidsid, et lepingu ese ei vasta lepingu tingimustele, nõudsid kahju hüvitamist ja probleemi kõrvaldamist. Kostja leidis 14.01.2009, et ei vastuta puuduse eest. Tervisekaitseinspektsioon teostas korteris 27.02.2009 müra mõõtmise ja fikseeris, et korterites korteri elutoas on normiülene müra 9 dB. Hageja II informeeris kostjat mõõtmistest 20.03.2009. 2008 suvel valminud Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart kinnitab, et tegemist ei ole päeval ega öösel tööstuse poolest mürarikka kandiga. Müra ja vibratsiooni allikaks on naaberkinnistul Tööstuse 47 asuva Volta tehase ühe üürniku, OÜ Jumboplast kasutatavad kudumistsehhi tootmisseadmed. Kuna kinnisasjadel asuvad hooned on omavahel ühenduses, võib müra kanduda ühest hoonest teise. Seega on ilmsed puudused Tööstuse 47a hoone konstruktsioonis, mis võimaldab tootmismasinate poolt tekitatava vibratsiooni ja müra levimist. Masinad hakkasid tegutsema 6-8 aastat enne maja renoveerimist. Hoolimata kostjapoolsest tegevusest probleemi lahendamisel – seotud hoonete seinakonstruktsioonide eraldamine ja kummipukside paigutamine tootmismasinate alla, ei ole probleem kõrvaldatud. Vaidluse edasine kohtuväline lahendamine tulemusi ei andnud. Hagejad esitasid kostjale lepingulise hinna alandamise avalduse. Lepingueseme hinnaks koos puudustega oli hagejate hinnangul 21.08.2008 1 854 683 krooni, mis on ka alandatud hinnaks. Hagejad leiavad, et nende poolt alusetult tasutud summaks on 17 369,91 eurot, nõudes hagis sellest 6’391,16 euro tasumist. Hagi täienduste kohaselt (18.02.2011) ei pruugi müraprobleem lähtuda OÜ Jumboplast tootmistegevusest nagu kostja on väitnud ja võib lähtuda mujalt. Nimelt on OÜ Jumboplast

Tsiviilasi nr 2-09-47951 esindaja e-kirja kohaselt OÜ Jumboplasti süüdistatud öises töötamises ka ajal, mis tööprotsessi öösel ei toimunud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hagejatel puudus õiguslik alus ostuhinna alandamiseks. Lepingu alusel üle antud korteriomand vastas lepingu tingimusele nii üleandmise ajal kui ka praegu. Ei ole tõendatud puuduse esinemine asja üleandmise ajal. 02.10.2008 kinnitus esitati vastusena hageja II 02.09.2008 e-kirjale, mille järel asus kostja uurima väidetavat müraprobleemi ja tuvastas, et ülemäärane müra pärineb naaberkinnistul asuvast tootmistsehhist. Kostja ei olnud korterit üle andes teadlik võimalikest müraprobleemidest. Kolmanda isiku poolt tekitatav müra ei ole seotud asja omadustega ega käsitletav asjaga seotud õigusena. Asja puuduseks ei ole naaberkinnisasjalt aeg-ajalt lähtuv normiülene müra. Hageja II on oma 28.01.2009 e-kirjas viidanud, et müra ei ole pidev, st kui naaberkrundil masin ei tööta, siis ei anna vastavad mõõtmistulemused efekti. Kui kolmanda isiku seadmed ei tööta, siis müra ei ole. Ei ole tõendatud, et müra eksisteeris korteris juba asja ülemineku aja seisuga. Kostja väitel on hinna alandamise hüvitise nõudmine hea usu põhimõttega vastuolus seetõttu, et hagejatel on võimalik esitada müra põhjustaja vastu asjaõiguslik negatoornõue või vähemalt saada kahjuhüvitist. Hagejad on minetanud õiguse tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, kuna ei ole esitanud pretensioone mõistliku aja jooksul. Tõendatud ei ole hagejate poolt mais ja juunis esitatud e-kirjade kostjani jõudmine. Hagejate hinna alandamise avaldus on sisult ebaselge ja seetõttu õigusvastane ning kehtetu. Hagejad ei ole teinud kindlaks kohustuste kohase ja mittekohase täitmise väärtust kohustuse täitmise aja seisuga ega esitanud ühtki adekvaatset tõendit selle kohta. Hinna alandamise metoodika on vale. Kohtu määratud kinnisvaraekspertiisi ekspertarvamus on vajalikus mahus motiveerimata, vastuoluline ja tuleb tõendina jätta osaliselt arvestamata. Eksperthinnang kinnitab, et hagejad ei käitunud kostjale nõudeid esitades ja korteri müügihinda langetades pahauskselt. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi. Kohus lugeks tõendatuks, et müra on vähemalt ühe põhjusena esile kutsunud naaberkinnistul asuv OÜ Jumboplast tootmistegevus. Kuna müügilepingus kinnistu omadusi detailselt fikseeritud ei ole, peab lepinguese vastama VÕS § 77 lg 1 mõttes tavapärastele nõuetele. Uute korteriomandite müügil on üldjuhul eluruumi puuduseks ka tavapärast kasutamist ebameeldivaks või sisuliselt võimatuks muutvad häirivad asjaolud nagu hais ja müra (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2010 otsust tsiviilasjas nr 2-08-66410). Uus korter ei vasta tavapärastele nõuetele siis, kui korteris esineb püsivalt elamist takistav müra. Puuduseks on kindlasti selline pidev müra, mis ületab eluruumidele tervisekaitseotstarbel kehtestatud normatiivid. Tervisekaitseinspektsiooni kirjast 13.04.2009 nähtub, et füüsikalabori mõõtmise ajal 27.02.2009 hagejate korteri 73 elutoas ületas müratase Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud piirväärtusi 9 dB võrra. Poolte kirjavahetusest nähtub, et hagejad on kaevanud müra (või vibratsiooni) üle pikema aja vältel. Hageja I on koostanud kostjale pretensioonid seoses maja värisemisega 20.05.2008 ja

Tsiviilasi nr 2-09-47951 30.06.2008. Kuigi kostja on vastu vaielnud pretensioonide kättesaamisele, siis on tõendid piisavad selleks, et lugeda tuvastatuks pretensioonide koostamine ning nimetatud asjaolust nähtub, et hagejaid häiriv müra esines juba 20.05.2008. Vaidlust ei ole selles, et kostja on kätte saanud hageja II 02.09.2008 pretensiooni vibratsiooni kohta. Esitatud kirjavahetusest nähtub, et hagejate kaebused müra ja vibratsiooni üle on olnud pidevad ja on kestnud kuni hagi esitamiseni 23.09.2009. Kirjavahetuses on hagejad kaevanud, et müra esineb pidevalt, sealhulgas öösiti ja nädalavahetustel. Seega on müra korteris esinev pideva ja püsiva iseloomuga puudus. Asjaolude kohaselt võib järeldada, et hagejate korteris esinev puudus oli olemas juba korteri valduse hagejatele üle andmise ajal. Mingeid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et müra põhjustada võiv sündmus toimus pärast 29.01.08, tuvastatud ei ole. Kuna müra tekkis ilmselt koostoimes OÜ Jumboplast tootmistegevusega, siis on oluline, et tootmistegevus on olnud samade parameetritega kogu vaadeldava aja vältel. OÜ Jumboplast kirjast nähtub, et ettevõtte tegutseb aadressil Volta 13 alates 01.07.2000 ning alates nimetatud ajast on ettevõtte tootmisprotsess olnud muutumatu. Hagejad on kostjat puudusest teavitanud mõistliku aja jooksul. Hageja II on oma 02.09.2008 pretensiooni kostjale esitanud 4,5-5 kuu jooksul pärast korterisse kolimist. Seejuures arvestab kohus asjaolu, et tavalisel mõistlikul isikul võib olla raske hinnata, kas korteris esinev müra on selline, mis ületab tavapärased eluruumile esitatavad nõuded. Pooled vaidlevad selle üle, milline on mittekohase täitmise väärtus. Ekspert Härmo Halliste on ekspertiisiaktis asunud seisukohale et korteriomandi turuväärtuseks 29.01.2008 seisuga, kui korteriomand oleks olnud 16.06.2007 lepingus sätestatud seisukorras, on 168 000 eurot. Ekspert on oma arvamuse andnud tuginedes erialasele kogemusele seniste tehinguandmetega ning leidnud, et korteriomandi Tööstuse 47a-73 väärtus 29.01.2008 seisuga, kui korteriomand oleks olnud 16.06.2007 lepingus sätestatud seisukorras, kuid selles oleks püsivalt esinenud TKI kesklabori müra ja vibratsiooni mõõtmise protokollis 27.02.2009 tuvastatud müra, oleks olnud 151 000 eurot. VÕS § 112 lg 1 kohaselt leitakse alandatud hind järgmiselt: 151000 (väärtus koos puudustega) * 171922,33 (väärtus ilma puudusteta) /168000 (lepinguline hind)=154 525,42 eurot. Seega on hagejatel alus nõuda VÕS § 189 lg 1 kohaselt enam makstud summat 171922,33154525,42=17 369,91 eurot. Kohus leiab, et haginõue ei ole hea usu põhimõttega vastuolus, sest hagejad ei nõua alandatud hinda täiel määral. Hagejate poolt alusetult tasutus summaks on 17 369,91 eurot, kuid hagejad nõuavad sellest üksnes 6391,16 euro tasumist. Apellatsioonkaebus Kostja maakohtu 07.12.2011 otsusega ei nõustu ning palub selle tühistada. Müra ei ole võõrandatud eluruumi püsiv puudus. Asjassepuutumatu on viidatud ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-08-66410, kuivõrd eelnimetatud asjas käsitletud korteri puuduseks oli kehvast ehituskvaliteedist tingitud hais, mis tulenes konkreetsest korterist, mitte kolmandate isikute mõjutustest, nagu see on käesolevas asjas kõnealuse müra puhul. Asjal esineva puudusena on võimalik käsitleda vaid asjal esinevaid konkreetseid tajutavaid konstantseid kvalitatiivseid kõrvalekaldeid, mis on tekkinud müüja tegevusest või tegevusetusest ning mis on ka tõendatud. On aga tõendatud, et müra ei esine, kui OÜ Jumboplast seadmed ei tööta. Seega on müra näol tegemist kinnisasjale kolmandate isikute tegevusest laieneva mõjutusega, mille eest ei saa kostja vastutada. Maakohus on seega jätnud kohaldamata asjakohased õigusnormid, millest tulenevalt vastutab müra tekitamise eest müra tekitanud isik, mitte korteriomandi võõrandaja

Tsiviilasi nr 2-09-47951 ning seega oli hagejate poolt esitatud nõue ebakohane ja hea usu põhimõtte vastane. Põhjendamatult on maakohus jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et tänaseks päevaks on OÜ Jumboplast suletud ning hagejate nõude rahuldamine oleks käsitletav hagejate alusetu rikastumisena kostja arvelt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-43-08 leidnud, et korteriomandit ümbritsev müra võib vähendada korteriomandi väärtust ilma asja füüsiliselt kahjustamata üksnes siis, kui on selgunud korteriomandi kasutamist segava müra levitamise kui õigusvastase tegevuse lõpetamise või seadusega lubatud tasemele viimise võimetus. Hagejatel oli võimalus pöörduda müra tõkestamiseks kohaliku omavalitsuse organite poole või esitada negatoorhagi müra põhjustaja vastu. Samuti nõuda kahju tekitava õigusvastase tegevuse lõpetamist või selle võimatuse korral OÜ-lt Jumboplast kahju hüvitamist. Kostja hinnangul oleks maakohus pidanud jätma hagejate poolt esitatud nõude rahuldamata ka seoses hinna alandamise aluse tõendamatusega. Samuti eksis maakohus kohtuliku ekspertiisi määramisega, kuivõrd hagejate taotlus ekspertiisi tegemiseks oli esitatud hilinemisega ning oleks seetõttu tulnud jätta rahuldamata. Hagejad ei esitanud ühtegi mõjuvat põhjust kohtu poolt määratud taotluse esitamise tähtaja ületamise kohta. Ekspertiis ise oli kostja hinnangul aga vastuoluline ja ebausaldusväärne. Hagejad esitasid oma nõude kostja vastu ebamõistliku tähtaja jooksul ning et normiülene müra oli korteris juba selle üleminekul hagejatele. Vastustaja seisukoht Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta kostja 06.01.2012 esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ning kõik apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osas, millega kohus jättis määratlemata, et hagetav summa tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista kui solidaarvõlausaldajate kasuks (TsMS § 657 lg 1 p 2). Nimetatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse. Muus osas jääb otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega lepingu eseme lepingutingimusele mittevastavuse osas ja hagejate õiguses alandada lepingu hinda hagis nõutud summas täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses järgmiste asjas oluliste asjaolude üle: - Kostja müüs hagejatele kaasomandisse 12.06.2007 korteriomandi, mille valdus anti üle 29.01.2008. - Korteri kvaliteedinõuetes eraldi kokku ei lepitud. - Hagejad kolisid korterisse 2008 aprilli esimeses pooles. Hagejad tuginesid oma nõudes järgmistele asjaoludele: - Korteri kasutusele võtmise järgselt aprillis 2008 ilmnes, et korteris esineb müra/vibratsioon, mis segab eluruumi tavapärast kasutust. - Hagejad ei pannud müra esinemist korteri ülevaatamisel tähele, selle avastamise järgselt teavitati kostjat umbes kuu möödudes.

Kostjad esitasid hagile peamiselt järgmised vastuväited: - Hagejatele müüdud korteriomandil ei esine puudusi, samuti ei esinenud neid korteriomandi üleandmise ajal. - Müra tekitab naaberkinnistul asuv kolmas isik, kelle tegevusega kaasneda võivatest müraprobleemidest ei olnud kostja korterit üle andes teadlik. - Kolmanda isiku poolt tekitatav müra ei ole seotud asja omadustega, sh kvaliteediga, selle eest peab vastutama müra tekitaja, kellele hagejad peavad oma nõuded esitama. Hagejad ei ole kostja suhtes nõuet esitades heauskselt käitunud. - Pole tõendatud, et normiülene müra oleks esinenud korteris valduse ülemineku aja seisuga või tekkis hiljem müüja kohustuste rikkumise tõttu. - Hagejad ei informeerinud kostjat korteriomandi mittevastavusest lepingule mõistliku tähtaja jooksul ja on kaotanud õiguse sellele tugineda. - Hinna alandamise avaldus on sisult ebaselge ja seetõttu kehtetu. Maakohus rahuldas hagi, leides, et: - Korteris esineb normiülene müra, mistõttu korteriomand ei vastanud müügilepingu tingimustele; - Hagejad võisid tugineda eluruumi kasutamist segavale mürale korteris kui lepingurikkumisele. Müra ei pidanud märkama korteri tavapärase ülevaatuse käigus ja see ilmnes korterisse asjade paigutamisel. - Hagejad esitasid kostjale hinna alandamise avalduse õigeaegselt. - Hagejad on käitunud heauskselt, sest hagejad ei nõua alandatud hinda täiel määral. Vaidlust ei olnud selles, et müügileping on kehtiv. Maakohus leidis põhjendatult, et eluruumis ei tohi esineda normidele mittevastavat müra, mida ei saa kõrvaldada ja tegemist on asja puudusega. Müüja vastutab asja puuduste eest, kuna eluruum ei ole ehitatud viisil, mis tagaks ülemäärase müra mittekandumist eluruumi. Müüja on teinud pingutusi puuduse kõrvaldamiseks, kuid ei ole seda kõrvaldanud. Seega leidis maakohus õigesti, et täidetud olid VÕS § 112 lg-s 1 sätestatud eeldused hinna alandamiseks. Riigikohus on leidnud, et müüja vastutuse hindamisel ostuhinna alandamise eeldusena ei ole VÕS § 105 esimese lause järgi tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes ja müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel (vt lahend 3-2-1-156-11 p 19). Müüja vastutuse aluseks on tingimus, et puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal (VÕS § 218 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjaolusid ja tõendeid õigesti hinnates jõudnud järeldusele, et pole võimalik järeldada, et müra põhjustada võiv sündmus toimus pärast 29.01.2008. Vaidlust ei ole sellest, et puudus ei tulenenud ostjatest (VÕS § 101 lg 3) ja lepingu sõlmimise ajal ei teadnud ostjad puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4). Kostja ei ole tuginenud müüja vastutust piiravale kokkuleppele (VÕS § 221 lg 2). Üheks tingimuseks müüja vastutuse tekkimisel on ka ostja teatamine müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja I saatis kostjale 20.05.2008 ja 30.06.2008 e-kirjad, milles informeeris häirivast müraprobleemist. Vaidlust ei ole selles, et hageja I kirjadele ei reageeritud ja kostja väitel ei ole sellised kirjad kostjani jõudnud. Samas ei ole kostja tuginenud ka asjaolule, et kirjavahetust on peetud lepingu sätteid rikkudes. Kostja 02.10.2008 e-kirjast hagejatele ilmneb, et kostja on

Tsiviilasi nr 2-09-47951 teadlik ehitise müra- ja vibratsiooniprobleemidest ja augustis 2008 toimusid vastavad mõõtmised (tl 57). Nimetatust saab järeldada, et hagejate pretensioonid jõudsid kostjani enne 02.09.2008 pretensiooni esitamist, mille kättesaamist kostja ei eita. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja väited selle kohta, et varasemaid pretensioone jätte ei saadud, usaldusväärsed ja kohus luges e-kirjades märgitud müraprobleemist informeerimise õigesti tähtaegselt esitatuks. Seega ei olnud hagejad minetanud oma õigust tugineda eluruumi lepingutingimustele mittevastavusele ja nende hinna alandamine on kehtiv. Hagejad ei pidanud tõendama müra tekkepõhjust oma korteris ehk kolmanda isiku tegevuse ja ehitusliku omaduse mõju väljaselgitamise kohustus ei lasunud hagejatel. Ekslik on apellandi seisukoht, et tõendatud on asjas müra tekkepõhjuse allikas, milleks oli OÜ Jumpoplast tootmistegevus naaberkinnistul. Kirjavahetusest kostjaga nähtub ka hagejate endi teadmatus asjaolust, mis on müra tekke põhjuseks. Nii on 02.09.2008 e-kirjas märkinud hageja II müra tekkepõhjuseks maja enda ja Volta tehase ventilatsiooniseadmed (I kd, tl 59), millele vastates on kostja oma 02.10.2008 e-kirjas märkinud müra põhjusena naabermaja rentniku (tootmistsehhi) tekitatud müra ja vibratsiooni (I kd, tl 60), mis kandub hagejate hoone konstruktsiooni. Hinna alandamise avalduses (I kd, tl 100-103) on hagejad viidanud normiülesele mürale, ilma selle tekkepõhjusi esile toomata. Oluline ei olnud asjas tuvastada, millisest ehituslikust põhjusest müra tulenes ja milline oli selle allikas (kas OÜ Jumboplast tegevus või muu), mistõttu apellatsioonkaebuse vastavad väited OÜ Jumboplast tootmistegevuse lõppemisest ei ole asja lahendamisel olulised. Seetõttu on põhjendamatud ka kostja väited, et hageja pidanuks pöörduma kolmandate isikute poole müra tekitaja (OÜ Jumboplast) tegevuse takistamiseks või esitama nõudeid müra tekitaja vastu. Kostja ei ole tõendanud, et normiülese müra tekkepõhjused on kõrvaldatud või et selle kestmine/ taastekkimine hagejate eluruumis on välistatud. Asjaolu, et müra on mingil ajahetkel tugevam või nõrgem, nagu hageja II kostjale 28.01.2009 saadetud e-kirjas märgib (I kd, tl 72), ei tähenda, et eluruumil ei ole püsivat puudust. Mõistet püsiv puudus ei saa tõlgendada sellisel viisil kitsalt, et kui müra mingil hetkel vaibub, on puudus olematu. Apellant on põhjendamatul seisukohal, et kohus on käsitlenud kolmanda isiku poolt tekitatud müra asjal esineva konstantse puudusena. Eluruumi püsiva puudusena saab käsitada müra kandumist eluruumi sellisel viisil, et see segab olulisel määral eluruumi kasutamist, mitte kolmanda isiku poolt müra tekitamist. Hagejaid ei saa käsitleda pahausksetena, kui nad on valinud oma rikutud õiguste kaitseks käesoleva viisi. Hagejad on andnud kostjale täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks enne ostuhinna alandamist (VÕS § 114). Hagejate käitumist ei saa vaadelda pahausksena ka sel põhjusel, kui nad on hinna alandamise avalduses nõudnud suuremal määral hinna alandamist, nõuavad aga hagis väiksemat summat, sest nimetatu on seletatav hagejate teadmatusega kohustuse mittekohase täitmise ja kohase täitmise suhtest. Kuigi maakohus on ringkonnakohtu arvates ekslikult käsitlenud heausksuse kontekstis hagejate poolt esitatud väiksemas ulatuses haginõude esitamist, ei anna see alust kohtuotsuse muutmiseks, sest nimetatu kajastab sisuliselt kohtu siseveendumuse kujunemist kostja poolt väidetud hagejate pahausksuse hindamisel. Maakohus ei ole ekspertiisi määramisel rikkunud menetlusnorme määral, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Eksperthinnang on käesoleva asja lahendamise seisukohalt oluline tõend. Kohtul on õigus ja kohustust menetlust juhtida ning poolte tähelepanu vajalike tõendite esitamise vajadusele pöörata ka siis, kui kohus on andnud lõpptähtaja tõendite esitamiseks. Kui kohus hagejatele tõendi esitamise võimalust poleks andnud, tulnuks seda teha ringkonnakohtul. Kostja menetlusõiguste rikkumist seejuures ei toimunud, kuna ka kostja sai esitada seisukoha nii eksperdile esitatavate küsimuste kui ka eksperdi isiku osas esitada. Ekspertarvamuse hindamisel ringkonnakohus menetlusõiguse rikkumisi maakohtu poolt ei tuvastanud.