Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

LEXTAL

(arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXX) Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali poolt 20.12.2011. a Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt. Väljamaksest järelejääv summa tagastada Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalile (arveldusarve

XXXXXXXXXXXXX).

arvelduskonto ajutise halduri tasu ja kulutuste makse

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2)

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Võlausaldaja avaldus 08.08.2011 esitas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal avalduse MG ́i pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud 30.12.2008.a. laenuleping nr XXX ja 27.11.2009.a. laenuleping nr XXX . Võlgnik on jätnud tasumata kõik maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud osamaksed kuni laenulepingu ülesütlemiseni. Vaatamata korduvatele kirjadele ei ole võlgnik oma kohustust käesoleva avalduse esitamiseni täielikult täitnud. Võlausaldaja on 07.07.2011.a. saatnud võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole vastanud ühelegi kirjale, maksenõudele ega pankrotihoiatusele, mida võlausaldaja on saatnud võlgniku registrijärgsele aadressile ega ka aadressidele, kus on võlausaldaja teadaolevalt olnud võlgniku varasem elukoht. Kuna võlgnik ei ole oma kohustusi teadlikult täitnud pika aja jooksul vaatamata ka 07.07.2011.a. saadetud pankrotihoiatusele ning võlgnikul puudub perspektiiv tulevikus laekuva tulu osas, siis on selge, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast lähtuvalt ajutine. Võlgniku vastus Võlgnik avaldusele vastuväiteid ei esitanud, kohtusse ei ilmunud. 28.11.2011 on Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo saatnud Harju Maakohtule teate, mille kohaselt ei ole neil andmeid MG elu- ja viibimiskoha kohta. Võlgnik on lahkunud ka oma endisest elukohast Iirimaal. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (26 425,17 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgniku rahalised vahendid moodustavad pangakonto jäägist 1 063,34 eurot. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste 2(4)

rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eelkõige töökoha kaotus. Ajutine haldur ei ole ajutise menetluse käigus tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur on tuvastanud, et puuduvad selged võimalused vara tagasivõitmiseks või vara tagasinõudmiseks. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul on vara 1 063,34 eurot. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13,54 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 250 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 95 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud. Võlgnikul on vahendeid kulude kandmiseks 1 063,34 eurot, mistõttu kuuluvad pankrotimenetluse kulud väljamõistmisele võlgnikult ja võlausaldajalt ajutise halduri kasuks. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda ka tema kanda. PankrS § 150 lg 4 alusel kuuluvad pankrotimenetluse kulud võlgnikult ja võlausaldajalt väljamõistmisele ajutise halduri kasuks. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus määrata tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Karin Sonntak Kohtunik

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.