Tööõigus › Muud tööõigusasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 1(3)

2-08-27133 sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on SA Narva Haigla hagi Sergei Bragini vastu võlgnevuse nõudes. Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kostja vastuväiteid kohtule ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 4, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist omal soovil. Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja (t.l.-32,33, II kd) ja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (t.l.-34,35, II kd). Kostja menetluskulud moodustavad kokku 2262,47 eurot (35 400 krooni). 2(3)

2-08-27133

Hageja esitas kostja menetluskulude osas vastuväite. Hageja leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendamatult suured ja kostja ei ole ise tasunud õigusabi kulusid, seda on teinud menetlusväline isik. Hageja palub jätta kostja nõue hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Lähtuvalt TsMS § 138 lg 1, menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning vastavalt TsMS § 144 lg 1 p 1, kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus tuvastas, et kostja poolt esitatud arve ja maksekorraldus (t.l.-34,35, II kd) tõendab kostja poolt õigusabi eest tasumist. Et õigusabi kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga, arvel on ts asja number 2-08-27133, leiab kohus, et tegemist on kohtuväliste kuludega, mille hüvitamist on kostjal õigus nõuda. Kohus leiab, et õigusabi aruandes (t.l.-32-33, II kd) ja arvel (t.l.-34, II kd) märgitud õigusabi kulu on põhjendatud ja mõistlikus suuruses. Arve ja maksekorraldusega on tõendatud õigusabi teenuse eest tasumine. Hageja on esitanud vaid omapoolse arvamuse õigusabi kulude suuruse osas, samas ei ole hageja esitanud ühtegi selgitust ega tõendit selles osas, miks hageja leiab, et õigusabi kulu peaks olema väiksem või mis osas on kostja õigusabi kulu põhjendamatult suur. Ainuüksi hageja arvamusest, et õigusabi kulud on põhjendamatult suured, ei piisa, et lükata ümber kostja poolt esitatud õigusabi kulude aruandes märgitud summat. Hageja väitel on kostja eest õigusabi kulud tasunud muu isik ja seetõttu ei saa lugeda seda summat kostja poolt kantud menetluskuluks. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 4, menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Kohus leiab, et hageja vastuväide ei ole põhjendatud. Maksekorraldusest (t.l.-35, II kd) selgub, et kostja eest on õigusabi kulu 35 400 krooni tasunud menetlusväline isik. Asjaolu, et kostja eest on menetluskulud tasunud menetlusväline isik, ei mõjuta kostja õigust nõuda hagejalt menetluskulude hüvitamist. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja tõendatud. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 2262,47 eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.