Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Asjaolud ja hageja nõue GH on KÜ XXX liige. Hageja on Kostjale esitanud teenuste (vesi + kanalisatsioon, üldvalgustus, küte, prügivedu etc.) eest arved. Kostja põhivõlgnevus Hageja ees summas 1

232,25 eurot. Hageja 21.05.2008 otsusega ja ka arvetel on ette nähtud viivisemääraks 0,1 % päevas, seega on Kostja kohustatud tasuma tasumisega viivitatud päevade eest viivist arvetel märgitud määras. Seega seisuga 11. november 2011 on Kostja kohustatud tasuma viivist kokku 798,32 eurot. Kohtule 27.02.2011. a esitatud seisukohas teatab hageja, et kostja on osaliselt võlgnevust kustutanud ning seisuga 29.01.2012. on võlgnevus hageja ees 1 227,53 eurot, millest põhivõlg 899,16 eurot ja viivis summas 328,37 eurot. Hageja on arvestanud viivist seaduses sätestatud määraga 0,07% päevas. Kostja vastus Kohtule 12.01.2012 esitatud vastuses kostja ei tunnista osaliselt hageja nõuet põhivõlgnevuse osas. Hageja poolt esitatud hagiavaldusest selgub, et kostja võlgnevus seisuga 31.03.2009. a on 8 877 eurot. Hageja ei ole esitanud selgitudt, kas tegemist on põhivõlgnevusega või põhivõlgnevusega koos viivistega. Kostja on 25.11.2011 a tasunud hagiavalduses toodud võlgnevusest täiendavalt 395,96 eurot. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees seisuga 10.01.2012. a summas 130,58 eurot. Kostjale teadaolevalt ei ole korteriühistu üldkoosolek võtnud vastu otsust arvestada võlgnevuselt viivist määraga 0,1 % kalendripäevas. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostja kasutab korterit asukohaga XXX Tallinnas omandiõiguse alusel. Maja hooldamist teostab elamus korteriühistu XXX. Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriühistu vahendab kostjale kommunaalteenuseid. Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata perioodil märts 2009 a kuni 29.01.2012. a kokku 1 232,25 eurot. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning § 151 lg-le 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud korteriühistu raamatupidamise väljavõtted ja kostjale esitatud arved. Kostja ei vaidle vastu võlgnevuse olemasolule, kuid kostja selgituse kohaselt on arved tasumata, kuna kostja töötasu vähendati, samuti vähendati kostja abikaasa töötasu 2009. aastal 25%. Kohtu hinnangul ei vabasta kostja poolt viidatud asjaolu kostjat oma kohustuse täitmisest hageja ees. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suuruse. Kostja on kohtumenetluse ajal osaliselt võlgnevust kustutanud. Kohtule on esitatud raamatupidamise väljavõte, millelt nähtub, et perioodi märts 2009 a kuni 29. jaanuar 2012. a võlgnevus kokku on 899,16 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜ XXX nõuab kostjalt viivist 0,07 % tasumata summalt päevas, s.o. summas 328,37 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub VÕS § 113 lg 1 ning KÜS § 7 lg 4 alusel rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.