Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. AS Swedbank esitas 15.12.2011 Viru Maakohtule hagi A R ́i vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud. 1) 24.01.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu laenulepingu nr 0707-013437013437-VL, mille kohaselt võimaldati kostjale laenu summas 42 000 krooni (2684.29 eurot) intressmääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 06.02.2011. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 06. kuupäevaks. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.10.2010. Alates 15.10.2010 kuni 15.02.2011 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 5 (viie) üksteisele järgneva intressimaksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 20.12.2010 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, andes tähtaja tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 04.01.2011, hoiatades ka, et kostja poolt võlgnevuse nimetatud kuupäevaks kustutamata jätmisel öeldakse leping ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisanduvad lepingust tulenevatele nõuetele menetluskulud ja hiljem ka kohtutäituri tasud. 15.02.2011 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 14.12.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus laenulepingu järgi kokku 74.94 eurot (sellest põhiosa 19.32 eurot, intress 28.85 eurot ja põhiosa viivised 26.77 eurot). 2) 01.11.2008 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC püsimaksega krediitkaardi nr 5437404000401352

krediidilimiidiga 11 000 krooni (703.03 eurot), mis oli seotud arvelduskontoga nr 221013512568. Vastavalt lepingu punktile 3.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli 18%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Lepingu punkti 6.6 alusel kohustus kostja igal maksepäeval (so. iga kuu 15.kuupäeval) lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu järgi 550 krooni (35.15 eurot). Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 115.15 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressid tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingu punkte 6.1 ja 6.6. Seoses võlgnevusega hagejale saatis hageja 20.12.2010 kostjale teatise, milles teavitas kostjat võlgnevuste olemasolust ja palus need tasuda hiljemalt 04.01.2011. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Hagi esitamise ajaks ei ole kostja hagejaga ühendust võtnud. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustusega viivitamise eest. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 115.15 eurot. Kostja krediidisummat tagastanud ei ole. Hageja on arvestanud kohustusega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. 14.12.2011 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 122.41 eurot (sellest põhiosa 115.15 eurot, intressid 0.12 eurot, viivis 7.14 eurot). 3) 12.08.2008 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, lepingu mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev krediitkaardi nr 4797245001813567 krediidilimiidiga 255.65 eurot (4000 krooni), mis oli seotud arvelduskontoga nr 221013512568. Vastavalt lepingu punktile 5.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni toimingu summa laekumiseni limiidikontole või kuni lepingu lõppemiseni. Lepingu punkti 5.4 kohaselt arvestas hageja igapäevaselt intressi kasutatud krediidilimiidi ees; intressimääraks oli 16%. Lepingu punkti 5.7 kohaselt kohustus kostja tagama, et maksepäeval (so. iga kuu 06. kuupäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 2.30 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata, rikkudes sellega lepingu punkte 5.1 ja

Kostja võlgnevus hageja ees kokku on 203.86 eurot, s.h põhiosa 143.91 eurot, intress 33.18 eurot ja põhiosa viivis 26.77 eurot. eurot Hageja on juhindunud hagiavalduse koostamisel TsMS §-dest 79, 133 lg 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367, 407, 440 ja VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg1. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad dokumendid – laenulepingud, võlgnevuste arvestused, lepingutel sooritatud operatsioonid, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on hagimaterjalid isiklikult katte saanud 19.03.2012. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 09.04. 2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seda tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud oma avalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepinguid, jättes tähtaegselt tasumata temaga sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu ja laenulepingu järgi ette nähtud intressi– ja laenumaksed. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka

viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (143.91 eurolt) alates 15.12.2011. Kostja võlgnevus hageja ees kokku on 203.86 eurot, s.h põhiosa 143.91 eurot, intress 33.18 eurot ja põhiosa viivis 26.77 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 04880, 15.12.2011 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 63.91 eurot. Hageja menetluskulud käesoelvas tsiviilasjas on 63.91 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus 19. mail 2012. a. Nooremreferent

Irma Külavee

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.