Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

gemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva võla summas 170,96 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 63,91 eurot, intress 17,58 eurot, viivis 63,91 eurot ja meeldetuletuste tasu 25,56 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates 31.01.2012.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 0,75% päevas võlgnetavalt laenusummalt. Menetluse käik 10.04.2012.a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ning ei ole teatanud ka ilmumist takistavate asjaolude olemasolust. Hageja esitas taotluse, milles palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud, kostja kohtu määratud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega osaliselt rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates 31.01.2012.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 0,75% päevas võlgnetavalt laenusummalt. Kohus leiab, et viivistesumma, mis ületab põhivõlgnevust on ülemäärane ning hea usu põhimõtte vastane. Seetõttu kohus leiab, et esitatud viivise nõude, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmine kostjalt lepingus sätestatud viivisemääras 0,75% päevas ei ole põhjendatud ja proportsionaalne.

Arvestades, et kostja on ise põhjustanud viiviste summa kasvamise ning ei ole omaltpoolt teinud mitte midagi selleks, et võlgnevus saaks tasutuks, peab kohus vajalikuks kostjalt välja mõista viivised kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse hagi rahuldamise suurt ulatust ning seda, et kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata kõrvalnõude osas, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 63,91 eurot (riigilõiv). Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu summas 63,91 eurot.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.