3029,07 eurot Hageja VL(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Valeriy Gimaev (Narva Esimene Advokaadibüroo, Kosmonaudi 9, 20309 Narva,, epost [email protected]) Kostja OÜ M (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ramil Pärdi (Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets, Tartu mnt 2, 10128 Tallinn, e-post [email protected]) 01.03.2012
Menetlusosalised ja nende esindajad
Istung Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Valeriy Gimaev Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ramil Pärdi
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt M (registrikood XXX) VL’i (isikukood XXX) kasuks 2010 aasta augustikuu töötasu summas 287,60 eurot (kakssada kaheksakümmend seitse eurot ja 60 euro senti). Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluse käik
1.Töötaja VL esitas 04.02.2011 Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja OÜ M vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, saamata jäänud töötasu ja hüvitise saamiseks.
2.TVK 10.05.2011 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/392-11 rahuldas VL’i avalduse osaliselt. TVK kohaldas töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude osas aegumist ja jättis avalduse selles osas läbivaatamata ning mõistis OÜ-lt M välja töötasu summas 287,60 eurot VL kasuks.
3.VL ei nõustunud TVK 10.05.2011 otsusega ja esitas 15.06.2011 kohtule hagiavalduse OÜ M vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, saamata jäänud töötasu ja hüvitise saamiseks. Hageja nõue ja selle põhjendused
4.Hagiavalduse ja selle 01.03.2012 täpsustuse kohaselt palub hageja tuvastada 13.08.2010 töölepingu ülesütlemisavaldus tühisust, lõpetada pooltevaheline tööleping 29.12.2010, mõista kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu 2 166,26 eurot ja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 862,81 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda
5.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt hageja asus kostja juures tööle autojuhina 12.03.2010 suulise töölepingu alusel. Hageja töö oli seotud väliskomandeeringutega ning hageja töötas perioodil 12.03.2010 – 2010 aprilli lõpuni Soomes ja Saksamaal. Asjaolu, et hageja on 2010 aprilli lõpuni töötanud kostja juures, kinnitab hageja konto väljavõte, millest lähtuvalt märtsis ja aprilli lõpus on kostjaga seotud isikud teinud hagejale ülekandeid. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja töötas kostja juures perioodil 03.05.2010-31.08.2010. Kostja poolt esitatud 28.04.2010 sõlmitud tööleping, mille kohaselt hageja asus tööle väidetavalt 03.05.2010, on allkirjastatud üksnes kostja poolt, mistõttu ei saa nimetatud töölepingut lugeda poolte vahel sõlmitud töölepinguks. Lisaks nägi hageja nimetatud töölepingut esmakordselt 01.03.2011 koos kostja vastusega töövaidluskomisjonile, mistõttu taotlus töölepingu ülesütlemise tuvastamiseks on esitatud õigeaegselt
6.Väär on kostja väide, et pooltevaheline tööleping lõppes 31.08.2010 katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Hageja asus tööle 12.03.2010, seega pidi katseaeg lõppema juulis 2010. Kostja on aga ülesütlemisavalduse teinud 13.08.2010, seega peale katseaja lõppu. Lisaks puudusid alused töölepingu lõpetamiseks katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Hagejal olid komandeeringul tehtud kulusid tõendavad dokumendid kogu aeg olemas, kuid hagejal ei olnud neid kellelegi esitada, mistõttu esitas 22.02.2012 need 66-l lehel kohtule. Hageja sai töölepingu ülesütlemisavaldusest teada juulis 2011, aga kuna hageja esindaja sai ülesütlemisavalduse kätte 01.03.2011 töövaidluskomisjoni kaudu, siis tuleb lugeda, et ka hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 01.03.2011. Seega tööleping ei saanud lõppeda katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Hageja enda antud seletuse kohaselt töötas ta kostja juures kuni 29.12.2010, siis palub hageja lõpetada töölepingu 29.12.2010 ning välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 862,81 eurot.
7.Hageja töötas kostja juures 12.03.2010-29.12.2010 ja oli kogu töötamise aja välislähetuses. Seoses välislähetustega oli hagejal õigus saada välislähetuste päevaraha, mille alammäär 2010 oli 350 krooni (22,37 eurot) päevas, kokku 110 950,04 krooni (7 091 eurot). Kostja on hageja arvele tasunud kokku 62 175 krooni selgitustega „ülekanne“, „komandeeringuraha“ ja „kütuse tankimiseks“, lisaks 7000 krooni sularahas, kokku 69 175 krooni (4 421,08 eurot). Saamata on 2 669,92 eurot (41 775,17 krooni). Hageja ei ole välislähetuse päevaraha nõuet esitanud, seega ei nõua saamata jäänud välislähetuste päevaraha. Kostja selgituse järgi hageja töötasu oli 4 500 krooni bruto. Töötasuna on hageja saanud 700,40 eurot neto ehk 872,74 eurot bruto. Hagejal oli õigus saada ajavahemikul 12.03.2010 kuni 29.12.2010 kostjalt töötasuna 3 039 eurot. Seega on hagejal saamata jäänud töötasu 2 166,26 eurot (33 894,60 krooni), mille hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja vastuväited ja nende põhjendused
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
9.Kostja märgib, et poolte vahel puudub vaidlus töölepingu olemasolu üle perioodil 03.05.201031.08.2010. Kostja vaidleb vastu töölepingu tingimustele. Hageja väidetud tingimused on alusetud ning tõendamata ja pahatahtlikud. Hageja on korduvalt valetanud ning vassinud asjaoludes ja faktides ja muutnud ning täpsustanud korduvalt oma taotlusi vastavalt sellele, mida kostja vastu on väitnud. Selline tegevus näitab ilmselgelt, et hagejal ei ole selget arusaama, kellelt mida ja mille alusel nõuda.
10.Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt, saamata jäänud töötasu nõudes 2010 augusti eest summas 287,60 eurot. Samas ei ole hageja senini esitanud kostjale mitte ühtegi kulu- ega komandeeringu aruannet ega kuludokumenti. Samuti võlgneb hageja kostjale 4 115,91 eurot (64 400 krooni), mistõttu teeb kostja hagi rahuldamisel tasaarvestuse hageja 2010 augusti töötasunõudega. Hageja mistahes muud võimalikud nõuded on aegunud.
11.Hageja ei ole tõendanud tööle asumist 12.03.2010. Hageja kinnitas vande all, et töötas Soomes ja Saksamaal ning sai sel perioodil tööülesandeid Soome logistikafirmast. On teadmata, kelle heaks hageja seal töötas, samuti on tõendamata töötamine kostja heaks. Hageja esitatud tahhograafi ketastelt nähtub, et hageja oleks justkui perioodil märts-aprill 2010 teostanud sõite Eesti piires või algus või lõppkohaga Eestis, samas vande all kinnitas hageja, et lahkus Eestist märtsis 2010 ning naases alles aprilli lõpus 2010. Seega on tahhograafil nähtuvas ja hageja ütlustes vastuolu. Nimetatud tõendab ka, et tahhograafi kettaid saab nö joonistada ükskõik millises sõidukis ning vajadusel isegi sirkliga. Seega ei ole tahhograafi kettad kostja hinnangul usaldusväärsed tõendid.
12.Kostja leiab, et kostja esitatud tõendite ning hageja vande all antud seletuse koosmõjus on selge, et hagejal algas kostjaga töösuhe mais 2010 (kõige varem aprilli lõpus 2010), kuid mitte mingil juhul märtsis 2010. Hageja väited, et hageja suhtles kostja juures tööle asumisel kellegi Tiiduga, ei tõenda hageja tööle asumist varem kui mais 2010, kuna kostja juures ei ole kunagi ei käsundus- ega muu lepingu alusel töötanud ega tegutsenud mitte ühtegi Tiidu nimelist isikut /töötajat..
13.Hageja on oma 2.02.2011 avalduses töövaidluskomisjonile märkinud oma e-posti aadressiks XXX Kohtuistungil andis hageja vande all seletusi, et hagejale loodi e-posti aadress alles juulis 2011, mida kinnitab kohtukõne teesides ka hageja esindaja. Kostja hinnangul on tegemist järjekordse ebakõlaga, kust nähtub, et hageja ikkagi valetab ja vassib faktidega.
14.Hageja on meelevaldselt lugenud osa raha makstuks töölähetuse päevarahadena. Kostja juhib siinjuures tähelepanu sellele, et vande all antud seletustes kinnitas hageja, et ta ei esitanud töölähetuse aruandeid. Seega ei olnud hagejal ka õigust saada välislähetuse päevarahasid. Nimetatud nõue on ka aegunud.
15.Töösuhte tegelikule lõppemisele augustis 2010 viitavad kõik tõendid. Kuid ennekõike tuleks arvesse võtta, et pärast 2010 augustit ei teinud kostja hagejale ühtegi väljamakset. Ükski mõistlik isik samas olukorras ei oleks nõus oma raha eest autojuhina töötama välislähetustes ja kandma selle tööga seotud kulusid. Ei ole esitatud tõendeid, et hageja töötas kostja juures kauem kuni august 2010. Täiendavalt juhib kostja tähelepanu sellele, et ka hageja poolt töölepingu ülesütlemine peab toimuma vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg.1). TsÜS §83 lg 1 kohaselt on vormi mittejärgiv tehing tühine. Hageja väidab, et tegi 29.12.2010 kostjale suulise ülesütlemisavalduse. Seega on selline ülesütlemine tühine. Hageja on esitanud paljasõnalisi ning vastuolulisi väiteid oma töösuhte alguse ja lõppemise ehk töösuhte kestuse, töötasu ning päevaraha suuruse ja töölähetustes kantud kulude kohta. Seega on hageja väited paljasõnalised, tõendamata ja tuleb jätta tähelepanuta.
16.Kostja leiab, et hageja poolt 22.02.2012 kohtule esitatud tõendid ei puutu asjasse järgnevatel põhjendustel: 12.03.2012 pardakaart tõendab, et hageja sõitis laevaga Helsingisse, kuid ei tõenda pooltevahelist töösuhet; konto väljavõte tõendab seda, et kostja on maksnud hagejale teatud perioodil töötasu ning komandeeringu rahasid, osa esitatud CMR on perioodi kohta, mille osas pooltel vaidlus puudub; 2011 aasta jaanuari kohta esitatud CMR-d ei oma mingit tähendust, kuna hageja soovis lugeda töösuhe lõppenuks 29.12. 2010 ning 21.10.2010 kuupäevaga CMR-l nr LV-324
ei ole OÜ M aadressi ja pitsatit, seega ei tõenda see pooltevahelist töösuhet; Viking Line 17.09, 21.09, 23.09 pardakaartidelt ei nähtu isik, kes sõitis ja 19.08.2011 pardakaart tõendab, et hageja sõitis laevaga Riiast Stockholmi 20011 aasta augustis, s.o. peaaegu aasta peale töösuhte lõppemist. Lisaks ei tõenda töösuhte olemasolu poolte vahel hageja passi ja autojuhi kaardi koopiad . Kostja palub jätta esitatud tõendid tähelepanuta. Maakohtu otsuse põhjendused
17.Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud nii dokumentaalseid tõendeid kui ka hageja VL’i ja kostja seadusliku esindaja, juhatuse liikme IA vande all antud seletusi , leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
18.Esitatud hagi kohaselt töötas hageja kostja juures autojuhina suulise töölepingu alusel alates 12.03.2010 kuni 29.12.2010. Kirjalikku töölepingut pooled ei sõlminud ning kostja ei võtnud hageja kinnitust töölepingu kirjalikule dokumendile. Pooltevahelise töösuhte olemasolu kohta perioodil 03.05.2010 kuni 31.08.2010 pooltel vaidlus puudub. 13.08.2010 edastas kostja e-posti teel hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse , mille kohaselt lõppes tööleping 31.08.2010 TLS § 86 lg 1 alusel.
19.Hageja nõuded: a) tuvastada 13.08.2010 töölepingu ülesütlemisavalduse tühisus, b) lõpetada pooltevaheline tööleping alates 29.12.2010, c) mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu 2 166,26 eurot, d) välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 862,81 eurot, e) jätta menetluskulud kostja kanda.
20.Kostja tunnistab hagi osaliselt, 2010.a. augustikuu töötasu nõudes summas 287,60 eurot, muus osas kostja hageja nõudeid ei tunnista. Samuti kostja palub kohaldada aegumist töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudele.
21.Pooltel on vaidlus: a) millal töösuhe algas, b) millal töösuhe lõppes ja kelle ülesütlemise avalduse ning millisel alusel, c) saamata töötasu nõue.
22.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Vastavalt töölepingu seadusele (TLS) lg 1 p 1 töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 95 lg 1 alusel töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg 2 kohaselt tööandja peab põhjendama ülesütlemist ja töötaja erakorralist ülesütlemist ning ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama paragrahvi lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju.
23.Hageja märkis hagis ja selle täiendustes, et ta asus autojuhina kostja juures tööle 2010 aasta veebruaris. Kirjalikus vormis töölepingut ei ole. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab hagejale 13 000 krooni kuus, millele lisandub lähetusraha 500 krooni päevas. Hageja töö oli seotud väliskomandeeringutega. Hiljem hageja väitis, et ta töötas kostja juures alates 12.03.2010 kuni 29.12.2010 ja töölepingu ütles suuliselt üles põhjusel, et kostja rikkus töötasu maksmise kohustust. Hageja palub kohtul lõpetada hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping 29.12.2010. Hageja tõendab
töö tegemist sõidumeerikutega ja CMR lehega, millel on hageja allkiri, samuti on alates 2010 märtsist kuni 2010 augusti kuuni hagejale laekunud kostjalt ja kostjaga seotud isikutelt raha kas töötasu või komandeeringu tasu näol. Hageja sai ta kostja poolsest töölepingu ülesütlemisest teada alles kostja vastusest töövaidluskomisjonile. Hageja on seisukohal, et tal on kostjalt saamata töötasu perioodi 12.03.2010 kuni 29.12.2010 eest kokku summas 2 166,26 eurot ja TLS § 109 lg. 1 alusel palub ta välja mõista kostjalt hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 862,81 eurot.
24.15.02.2012 kohtuistungil vande all antud seletuses hageja seletas, et ta töötas suulise töölepingu alusel kostja juures autojuhina alates 12.03.2010 kuni 29.12.2010.a Töölepingu sõlmis ta hr. T’uga (kelle perekonnanime ei mäleta) tingimustel, et hageja saab miinimum töötasu ja pluss komandeeringu tasu, mis kokku pidi olema 15 000 krooni (neto) ja kantama hageja kontole. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja kogu aeg olema komandeeringutes. Töökorraldused hagejale andis hr. T. Tööle vormistamine toimus garaažis hr. T’u juures, kus hagejale anti volitused nii veoautole kui haagisele. Hageja ei tea, kas hr. T on kostja seaduslik esindaja või millist äriühingut ta esindab, kuid tal oli volitus CMR dokumentidele allakirjutamiseks. Peale dokumentide vormista-mist ja volituste saamist sõitis hageja Helsingisse (Soome), sai veoauto, millega läks firmasse DSV L , kus talle anti tööülesanded, veoautole haagis koos koormaga ning hageja sõitis Saksamaale. Nii töötas hageja Soomes ja Saksamaal kuni 2010.a. aprilli lõpuni. Sel perioodil andis hagejale tööülesandeid DSV L ja hageja Eestis ei käinud. Hageja tuli Eestisse aprilli lõpus ja mai alguses sõitis OÜ M autoga Venemaale. Selle töökorralduse andis IA (kostja juhatuse liige). Hageja kinnitas, et ta polnud varem IA kohtunud. IAtöölepingust juttu ei olnud. Kui hageja 25.05.2010 Moskvast tuli, siis tõi ta kõik dokumendid (CMR, kulutšekid ja komandeeringu aruanded alates märts kuni mai 2010) hr. T’ule ja hageja ei tea, mida hr. T nendega tegi. Alates 07.05.2010 töötas hageja veoautoga DAF 105, mis kuulus Hansa Liisingule, kuid mis oli OÜ M kasutuses ning kõik dokumendid olid OÜ M nimel. Hageja töötas veoautoga DAF 105 kuni 29.12.2010. Seda, kas see veoauto DAF 105 oli renditud või kellelegi edasi müüdud, hageja ei tea. 07.06.2010 üritas hageja anda IA’ele kõik tal olevad komandeeringutega seotud kulutšekid. Hageja kinnitusel ei ole ta saanud kostjalt komandeeringu blankette. Hageja saatis hr. T’ule SMS’id, milledes märkis kilometraaži, parkimise ja kütuse tasud, komandeeringu kuludokumente ei olnud hageja võimalik esitada, kuna ta oli pidevalt sõitudel. Hageja seletuse kohaselt perioodide 12.03.2010-12.04.2010 ja 12.04.2010-12.05.2010 eest kanti tema kontole mõlemal juhul 15 000 krooni, perioodi 12.05.2010 –12.06.2010 eest sai ta IA sularahas 7000 krooni, mille kohta andis allkirja ja peale seda kuni 29.12.2009 ei ole hageja töötasu saanud. Hageja arvates töötas hr. T kostja juures mehhaanikuna, kes garaažis jälgis autode tehnilist korda. Hageja ei tea, kas see garaaž kuulub OÜ-le M, seal seisid autod, neid remonditi kui tulid reisilt. Töö otsimisel hageja helistas portaalis CV Keskus oleval kuulutusel (kus ei olnud märgitud firma nime, vaid et vajatakse rahvusvaheliste veoste teostamiseks autojuhte) märgitud telefoni-numbril, millel rääkis isikuga, kes nimetas end hr. T. Hageja ei tea midagi enda töötamisest katse-ajaga. Hageja ei ole kostjale andnud enda e-posti aadressi ja kostjapoolsest 13.08.2010 töölepingu ülesütlemise avaldusest sai ta teada alles 01.03.2012 töövaidluskomisjoni vahendusel (tlk 118-119).
25.Kostja seadusliku esindaja kirjaliku vastuväite kohaselt 28.04.2010 sõlmitud kokkulepe kohaselt asus hageja kostja juurde tööle autojuhina 03.05.2010. Kostja koostas kirjaliku töölepingu, mille andis ka hagejale. Hageja ei olnud kuni töölepingu lõpetamiseni 31.08.2010 esitanud kostjale pretensioone ja hageja tegi tööd kokkulepitud tingimustel. Töötasuks leppisid pooled kokku 4500 krooni kuus, millele lisandus välislähetuse päevaraha 350 krooni päevas. Hageja kohustus oli esitada kostjale lähetuse aruandeid, hageja seda kohustust ei täitnud. Kostja kandis hageja arveldusarvele töölähetustega seotud kulutuste katteks 64 400 krooni. Hageja ei ole kostjale töösuhte ajal ega selle lõppedes esitanud ühtegi lähetusega seotud aruannet ega kuludokumenti, mistõttu ei tea kostja, millele kulus lähetuskulude katteks makstud summa. Kostja 13.08.2010 ütles töölepingu üles seoses katseajaga eesmärgi mittetäitmisega. Ülesütlemise põhjuseks oli segadus rahaasjades ning hageja poolt esitamata kulu- ja lähetusaruanded ning kuludokumendid. Samas esitas kostja hagejale nõude tagastada 56 900 krooni, mille kohta ei ole hageja kuluaruannet esitanud. Ülesütlemisavalduse saatis kostja 13.08.2010 hageja e-posti aadressile, mille kohaselt tööleping öeldi üles katseaja eesmärgi
mittesaavutamisega ja viimane tööpäev on 31.08.2010.a. (TVK t lk 23-24). Hageja töölepingu ülesütlemist ei vaidlustanud ning töösuhe lõppes 31.08.2010. Peale töösuhte lõppu kostja hagejale enam tööd ei andnud, mida tõendab ka asjaolu, et kostja ei ole peale 2010 augustikuud teinud hagejale ühtegi makset. Kostja peab pahatahtlikuks hageja väiteid töösuhte jätkumise kohta peale 31.08.2010. Hageja esitatud sõidumeerikud ei tõenda hageja poolt kostjale tehtud tööd, kuna sõidumeerikutele võib kes iganes kirjutada isiku nime ja auto numbri.
26.Kostja OÜ M juhatuse liige IA vande all antud seletuses selgitas, et töölepingud sõlmib ta isiklikult ja üldiselt on ta töötajatega sõlminud kirjalikud töölepingud, kuid hagejaga ei suutnud ta kirjalikku töölepingut lõpuni vormistada, kuna hageja töötas vähest aega (2010 maist kuni augustini) ja oli välissõitudel. Palgatingimused on kostja kõigil töötajatel ühesugused, põhipalk ja lisaks makstakse väliskomandeeringu päevaraha, mis oli 2010 aastal 350 krooni päevas. Kõik töötajad võetakse tööle 4 kuulise katseajaga ja on vähetõenäoline, et hageja suhtes erand tehti. Hagejale tehti ettemakseid komandeeringu kulude katteks (parkla tasud, kütuse ostmiseks jne), kuid mingeid kulutšekke (mis esitatakse koos komandeeringu aruandega) hageja kogu oma töötamise aja jooksul kostjale ei esitanud. Kes esitab komandeeringu aruande, see saab ka komandeeringu päevaraha, sest muidu pole alust seda maksta. Hageja ei oma töötamise aja jooksul esitanud mitte ühtegi komandeeringu aruannet. Palka maksti hagejale 2010 aasta maist kuni august (tlk.115-116).
27.Millal algas poolte vaheline töösuhe? Kohus, hinnates poolte esitatud seletusi ja tõendeid, on jõudnud järeldusele, et pooltevahelise töösuhte alguseks tuleb lugeda 03. mai 2010.
28.Tõendamata on hageja töötamine kostja juures peale 31.08.2010.a. Kostja ei ole hagejale peale 25.08.2010 teinud töötasu, lähetuspäevaraha ega muid töösuhtega seotud makseid. Hageja on oma avaldustes ning istungil andnud erinevaid selgitusi nii töötasu suuruse kui töösuhte kestvuse osas, mis seab kahtluse alla hageja väidete tõele vastavuse. Hageja poolt on tõendamata töölepingu alusel töötamine OÜ-s M alates veebruarist 2010.a. Hageja esitatud pangakonto (vend AL pangakonto) väljavõttest (tlk 128-134) ja esitatud maksekorraldustest (TVK t lk. 28-34) nähtub, et OÜ M on teinud esimese makse 11.05.2010 selgitusega „komandeeringuraha“ ja viimase makse 25.08.2010 selgitusega juulikuu töötasu summas 2 657 krooni. AA’e 12.03.2010, 29.04.2010 ja 29.04.2010 tehtud ülekanded ning IA 30.04.2010, 03.05.2010 ja 04.05.2010 tehtud ülekanded ei tõenda töölepinguliste suhete olemasolu OÜ-ga M. Hageja ei ole esitanud kostjale arvestatud ja makstud töötasu osas pretensioone.
29.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemiseavalduse saamisest. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab hagi või avalduse töövaidluskomisjonile esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 2 kohaselt juhul kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud kuupäeval. TsÜS § 135 lg. 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 143 kohaselt võtab vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud poole nõudmisel. TLS § 95 sätestab sarnaselt VÕS § 195, et töölepingu võib üles öelda ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poolele. Ülesütlemisõiguse puhul on tegemist ühepoolse õigussuhte lõpetava nn kujundusõigusega, mille puhul ei saa teine pool suhte muutmist takistada, kui kujundusõiguse formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Seega kaasneb lepingu lõppemine automaatselt (VÕS § 195 kommentaarid p.9.1. VÕS I, lk 654). Lepingu lõppemise avalduse kehtivuse eeldus on TsÜS § 69 lg 2 alusel selle jõudmine teise lepingupooleni. Tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on tahtevalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles alates 31.08.2010, saates sellekohase avalduse 13.08.2010 hageja e-posti aadressile. Hagejal oli mõistlik võimalus avaldusega tutvuda. Hageja
väide, et ta kostja poolsest töölepingu ülesütlemisest sai ta teada alles töövaidluskomisjoni kaudu ei ole kohtule veenev koosmõjus kõigi eelpool esitatud asjaoludega. Hageja ise kostjale kirjalikku töölepingu ülesütlemise avaldust esitanud ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooltevaheline tööleping lõppes kostja poolt tehtud ülesütlemise avalduse alusel 31.08.2010.a. Eeltoodu alusel kohaldab kohus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude osas aegumist.
30.Kostja tunnistab hagejale töötasu võlgnevust 2010 aasta augustikuu eest summas 287,60 eurot (4500 krooni : 15,6466). Kuna tõendamata on hageja töötamine kostja juures perioodil 12.03.2010 kuni 03.05.2010 ja 01.09.2010 kuni 29.12.2010, siis nimetatud perioodide eest jätab kohus hageja töötasu nõude rahuldamata. Kohus rahuldab hageja avalduse saamata jäänud töötasu nõudes osaliselt, seega 2010.a. augustikuu eest saamata jäänud töötasu summas 287,60 eurot., mis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 4 kohaselt poolte endi kanda, kuna peab ebamõistlikuks jätta pea kõik menetluskulud hageja kui töötaja kanda, kes oma asjatundmatuse tõttu ei ole osanud oma töösuhteid õigesti korraldada ja oma õigustatud nõudeid õigel ajal esitada. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 134 lg 3 on antud asja tsiviilasja hinnaks 3029,07 eurot . Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.