lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-52133/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 12.04.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-52133/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2210
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 407 lg 1, 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hindTsMS § 139 lg 1RiigilõivTsMS § 144Kohtuvälised kulud

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-11-52048/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja04.04.2012

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PharmaInvest OÜ11904383

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-11-52133

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks- 4. aprill 2012, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-11-52133

Tsiviilasi

PharmaInvest OÜ hagi Dmitri Kovali vastu 1020,98 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

829,25 eurot

Menetlusosalised ja nende hageja PharmaInvest OÜ (registrikood 11904383; asukoht Tartu mnt 18-51, 10115 Tallinn); esindaja volikirja alusel esindajad Sven Soeson (e-post [email protected]); kostja Dmitri Koval (isikukood 38002182749; elukoht XXXX Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada PharmaInvest OÜ hagi Dmitri Kovali vastu osaliselt.
2.Välja mõista Dmitri Kovalilt PharmaInvest OÜ kasuks 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot ja 64 senti, millest 191,73 eurot on põhinõue ja 84,91 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 24.10.2011 seisuga.
3.Jätta menetluskulud 27% ulatuses Dmitri Kovali kanda ja 73% ulatuses PharmaInvest OÜ kanda.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
TsMS § 163Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 1741 lg 3
TsMS § 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 438Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
VÕS § 41Tüüptingimustega lepingu kehtivus
VÕS § 76Kohustuse täitmine
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
Välja mõista Dmitri Kovalilt PharmaInvest OÜ kasuks menetluskulud 65 (kuuskümmend viis) eurot ja 27 senti.
5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse. Edasikaebamise kord PharmaInvest OÜ võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Dmitri Koval võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja laenulepingu nr 0607678/96sm, mille alusel väljastas laenuandja 29.11.2006 kostjale laenu 3000 krooni (191,73 eurot) tagastamise tähtajaga 28.01.2007. Kostja oma kohustust ei täitnud ja laenu ei tagastanud. Hageja omandas 23.02.2011 laenuandja nõude kostja vastu täies ulatuses, st nii nõude kui ka kõik võimalikud nõude loovutamise hetkeks tekkinud kõrvalnõuded, samuti nõudega soetud tagatisõigused. Hageja nõuab kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist, käsitledes kostja lepinguliste kohustustena kohustust tasuda hagejale laenu põhiosa summas 191,73 eurot ja 24.10.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 829,25 eurot. Seega on kostja koguvõlgnevus hageja ees 1020,98 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Samuti palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 481,73 eurot (riigilõiv 191,73 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 110 eurot). Hageja lisas avaldusele koopia 29.11.2006 maksekorraldusest nr 63512 (tl 10), laenuandja krediidilepingute üldtingimustest RK (tl 12-14) ja 23.02.2011 nõuete loovutamise lepingust koos lisaga (tl 15-18, 19-21).
2.Kohus kohustas kostjat 03.11.2011 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega 18.01.2012 (tl 43). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja taotleb TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
5.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt TsMS § 407 lg 1 ja 6 koostoimes.
5.1.Hageja on esitanud kohtule Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr 0607678/96sm rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 2(5)
5.2.VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud maksekorraldusest (tl 10) nähtub, et kostja sai 29.11.2006 Balti Investeeringute Grupi Pank AS-lt laenu summas 3000 krooni ja kohustus tagastama laenu hiljemalt 28.01.2007. Hageja on omandanud Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude kostja vastu 23.02.2011 sõlmitud nõuete loovutamise lepingu alusel (tl 15-18, 19-21). Kostja ei ole laenuandjalt laenu saamise, lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise ega nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Kostja on sellega nõustunud laenu põhisumma maksmisega ja seetõttu loeb kohus tõendatuks, et kostja sai Balti Investeeringute Grupi Pank AS-ga sõlmitud lepingu alusel laenu 3000 krooni, so 191,73 eurot, jättes laenu tagastamise kohustuse täitmata. Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja 191,73 eurot tagastamata laenusumma katteks.
5.3.Hageja nõuab kostjalt laenuandja krediidilepingute üldtingimuste RK (tl 12-14) p 8.1 alusel viivist 0,25% tasumisele kuuluvalt summalt päevas, so 91,25% aastas. Hagiavalduse kohaselt moodustab 24.10.2011 seisuga tasumisele kuuluv viivis 1730 päeva eest 829,25 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Laenuandja krediidilepingute üldtingimuste RK p-dest 2 ja 3 nähtub, et Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja Dmitri Koval tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusummat ja selle kasutamise tähtaega. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 (29.11.2006 kehtinud redaktsioon) sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus märgib, et üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa ega mõjuta lepingu kui terviku kehtivust. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 8.1 on tühine 0,25% suuruse viivise määra tõttu, sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga 3(5)

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3000 kroonilt alates 29.01.2007 kuni 24.10.2011 (aeg, milleni hageja on ise viivist arvestanud). Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 29.01.2007 kuni 30.06.2007 oli 10,5% aastas, alates 01.07.2007 kuni 31.12.2008 11% aastas, alates 01.01.2009 kuni 30.06.2009 9,5% aastas, alates 01.07.2009 kuni 30.06.2011 8% aastas ja alates 01.07.2011 kuni 24.10.2011 8,25% aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 29.01.2007 kuni 30.06.2007 summas 132,04 krooni (3000 krooni × 10,5% × 153 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.07.2007 kuni 31.12.2008 497,26 krooni (3000 krooni × 11% × 550 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.01.2009 kuni 30.06.2009 summas 141,33 krooni (3000 krooni × 9,5% × 181 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.07.2009 kuni 30.06.2011 summas 480 krooni (3000 krooni × 8% × 730 päeva / 365 päeva) ning perioodi eest alates 01.07.2011 kuni 24.10.2011 summas 77,98 krooni (3000 krooni × 8,25% × 115 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 29.01.2007 kuni 24.10.2011 summas 1328,61 krooni (132,04 + 497,26 + 141,33 + 480 + 77,98), so 84,91 eurot.

5.4.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 191,73 eurot ja 24.10.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 84,91 eurot, kokku seega 276,64 eurot.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 27% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 27% ulatuses kostja ja 73% ulatuses hageja kanda.
8.TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 191,73 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 110 eurot, kokku seega 481,73 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Asja materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 26.10.2011 riigilõivu 127,82 eurot ja 29.02.2012 täiendavalt 63,91 eurot, kokku seega 191,73 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 122 lg 1 ja 2, § 123, § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 ning § 134 lg 1 järgi 829,25 eurot, millelt tuli nõude kohtusse esitamise ajal tasuda riigilõivu 191,73 eurot. Eeltoodust tuleneb, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja kohtukulu (riigilõiv) summas 191,73 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks 4(5)

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte eesmärk on muuhulgas kaitsta vastaspoolt ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses, so summas 180 eurot, kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 50 eurot. Hageja nõuab kostjalt menetluskuluna võla sissenõudmisega seotud kulu summas 110 euro väljamõistmist. Esialgselt nõudis hageja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist haginõudena laenuandja krediidilepingute üldtingimuste RK p 8.3 alusel, mille kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude hüvitamist ning laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmist. Hiljem täpsustas hageja, et tegemist ei ole hagiavalduses toodud nõudega, vaid menetluskuluga TsMS-i kohaselt. Kohus selgitab, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud kulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt menetluskuluna võla sissenõudmise kulu 110 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

9.Eeltoodud kohtu põhjendusi arvestades määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 241,73 eurot (191,73 + 50). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 27% kindlaksmääratud menetluskuludest, milleks on 65,27 eurot.

Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja