Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 10.11.2011 laekus Viru Maakohtule AS-ilt SEB Pank hagiavaldus C P’i vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete, kokku summas 283.79 euro nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 21.01.2009 sõlmisid hageja ja kostja Magnet krediitkaardi lepingu nr xxxx, millega hageja väljastas kostjale Magnet krediitkaardi krediidilimiidiga 255.65 eurot. Lepingu p. 4.2 kohaselt määratakse poolte kokkuleppel Kaardi kasutajale maksimaalne piirsumma, mille piires võib Kaardi valdaja teha toiminguid ajavahemikul 1. kuupäevast kuni viimase kuupäevani. Lepingu p 6.1 kohaselt edastab pank konto omanikule aruande makseperioodil tehtud toimingute kohta. Lepingu p. 5.3 järgi kohustus kostja kokku lepitud maksepäeval, milleks oli 12. kuupäev, tasuma pangale krediitkaardi kasutamise eest intressi 18 % aastas. Lepingu järgi on fikseeritud tagasimakse limiidi summaks 0.00 eurot, mis tähendab, et kui kuu 1. kuupäeval on kasutatud krediidilimiiti, debiteerib pank kohustusliku tagasimakse limiiti ületava summa, kuid mitte vähem kui 6.39 eurot ja mitte rohkem kui kohustusliku tagasimakse summa, milleks on lepingu kohaselt 21.35 eurot. Kostja sooritas oma valduses olnud kaardiga tehinguid alates 21.01.2009 kuni 01.01.2011. Võlgnevus tekkis alates 13.09.2010 ning moodustab seisuga 10.11.2011 kokku 283.79 eurot, millest põhiosa (kostja poolt kasutatud summa) moodustab 226.36 eurot, intress 19.06 eurot ja viivised summas 38.37 eurot. Kostja lepingujärgset võlgnevust tõendab laenumaksete aruanne. AS SEB Pank esitas 31.01.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C P’i vastu võlgnevuse 283.79 eurot võlgnevuse saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 12.10.2011 kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-11-3980) jättis Pärnu Maakohus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nimetatud kohtumääruse sai hageja kätte 14.10.2011.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus on väljastanud hagimaterjalid kostjale hagiavalduses märgitud aadressile (xxxx), kuid materjalid on kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Seejärel saatis kohus hagimaterjalid kostja registrijärgsele elukoha aadressile (xxxx), kuid materjalid on kohtule tagastatud

märkega „ei ela/asu aadressil“. Kohtul osutus kostjale hagimaterjalid lugeda kätteantuks aadressil xxxx dokumentide edastamisel. Nimetatud aadressil on hagimaterjalid 13.03.2012 vastu võtnud I V, kes on lisanud teatisele oma isiku kohta selgituseks – xxxx. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 02.04.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning hagimaterjalide välismaal kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva materjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtu poolt määratud tähtpäevaks hagile vastust esitanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud lepingute tingimusi, jättes tasumata talle osutatud teenuste eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates hagi laekumisest kohtule – 10.11.2011 - määras 18% tagastamata põhinõudest aastas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavalduses on toodud menetluskuluna riigilõiv summas 63.91 eurot (maksekorraldus nr 18481, 10.11.2011), samuti on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 47.93 eurot (maksekorraldus nr 1737, 01.02.2011; hageja kulu TsMS § 144 p 7 alusel) ja tasunud maksekäsu kiirmenetluses menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamiseks 15.33 eurot (maksekorraldus nr 9914, 08.06.2011). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtumäärus jõustus 01.juunil 2012.a. Nooremreferent

Irma Külavee

Kai Rosar

Kai Rosar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.