Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kohtulahendis. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

12.01.2011 esitas Kreedidipanga Liisingu AS maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pavros Ehitus Osaühing ja Sergei Rogožin vastu põhinõude 2 115.62 euro ja kõrvalnõuete 1 876.8 euro nõudes. Kohtunikuabi lõpetas 31.10.2011. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude Sergei Rogožin’i osas üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.11.2011 esitas Krediidipanga Liisingu AS hagi täpsustuse. Hageja liisinguandjana ja Pavros Ehitus OÜ liisinguvõtjana sõlmisid 11.01.2007 liisingulepingu nr 1039, mille täitmiseks ostis hageja 11.01.2007 Autoring AS-ilt liisinguvõtja huvides sõiduki Kia Sportage. Liisingueseme ostuhinnaks oli 275 254,24 krooni (17 591,95 eurot), millele lisandus käibemaks 49 545,76 krooni (3 166,55 eurot). Liisinguvõtja sai liisingueseme kasutusse 11.01.2007. Lepingu järgi kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale igakuiseid liisingu- ja intressimakseid kooskõlas maksegraafikuga viimase maksega 20.02.2012. Liisinguvõtjal lasus kohustus lepingu lõppemisel sõiduk tagastada. 11.01.2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, millega kostja kohustus vastutama hageja ees liisinguvõtja Pavros Ehitus OÜ liisingulepingust nr 1039 tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt liisinguvõtjaga, kuid mitte rohkem kui 17 575,70 euro (275 000 krooni) ulatuses. Liisinguvõtja ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, mistõttu ütles hageja liisingulepingu nr 1039 üles. Liisingueseme valduse tagastas hagejale 04.03.2010 liisinguvõtja esindajana kostja. 19.02.2010 kirjaga teavitas hageja kostjat põhivõlgniku lepingust tulenevast hageja nõudest ja lepingu täitmise asjaoludest ja esitas kostjale nõude käendaja kohustuse täitmiseks. Hageja andis kostjale võimaluse pidada läbirääkimisi. Kostja kohustusi ei täitnud. 16.03.2010 kirjaga teavitas hageja kostjat liisingulepingu ülesütlemisest ja põhivõlgniku lepingust tulenevast hageja nõudest ning esitas kostjale nõude käendaja kohustuste täitmiseks. Kostja kohustusi ei täitnud. 22.03.2012 müüs hageja liisinguvõtja huvides ostetud liisingueseme OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus hinnaga 7 988,96 eurot (125 000 krooni), lisandus käibemaks 1 597,80 eurot (25 000 krooni) (müügileping 22.03.2010 nr 1039-I). Sõiduki müügihind vastas sõiduki harilikule väärtusele. 06.04.2010 kirjaga teavitas hageja kostjat põhivõlgniku lepingust tulenevast hageja nõudest pärast liisingueseme müüki ning esitas kostjale korduva nõude käendaja kohustuste täitmiseks. Hageja andis kostjale võimaluse pidada läbirääkimisi ja hoiatas kohustuste täitmata jätmise korral kohtumenetluse algatamisest. Kostja kohustusi ei täitnud. Liisinguvõtja võlgnevus hageja ees oli 16.03.2010 (lepingu ülesütlemise seisuga) kogusummas 805,40 eurot (sh tasumata liisingumaksed 595,95 eurot, hüvitamata käibemaks 119,20 eurot, tasumata intressid 90,25 eurot). Hagejal tekkis liisingulepingu ülesütlemisega 16.03.2010 liisingueseme soetamisega seotud kulutuste hüvitamise nõue alljärgnevalt. Hageja soetas sõiduki hinnaga 275 254,24 krooni (17 591,95 eurot), millele lisandus käibemaks 49 545,76 krooni (3 166,55 eurot), ostuhinnaga kokku 20 758,50 eurot (324 800 krooni). Liisingueseme ostuhinnast tasus liisinguvõtja ettemaksena liisingueseme müüjale 1 759,19 eurot, millele lisandus käibemaks 316,65 eurot. Hageja tasus müüjale 15 832,76 eurot + käibemaks. Liisinguvõtja tasus lepingu kehtivuse ajal liisinguandjale liisingumakseid kogusummas 6 375,85 eurot. Sõiduki müügikõlbulikuks seadmiseks tegi hageja lisakulusid: puhastustööd GT Motors OÜ-lt 99,45 eurot, müügiteenuse eest 383,47 eurot. Seega on tekkinud lisakulutused 482,92 eurot. Vältimaks

liisinguandja aluseta rikastumist arvestas liisinguandja nõudest maha liisingueseme müügist laekunud raha summas 7 988,96 eurot. Eeltoodust tuleneb kohustus hüvitada liisinguandjale liisingueseme soetamiskulud 2 115,62 eurot, intressid 44,71 eurot ja viivis põhinõude ulatuses 2 115,62 eurot.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

28.12.2011 esitas kostja vastuse (tl 80-84), milles ei tunnista tema vastu esitatud hagi ja leiab, et hagi on tõendamata ja põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata seoses sellega, et hagi ei ole selge. Kostjale ei ole selge, mille alusel on arvestatud viivis ja intress, samuti ei ole selged lepingu ülesütlemisega seotud asjaolud. Lepingu ülesütlemine ei ole tõendatud. Kostja sai lepingu ülesütlemisest kohtu poolt saadetud materjalide kaudu. Sellest tulenevalt ei ole selge, mis ajast on kohaldatud õiguskaitsevahendid ja mis ulatuses. Kostja vaidleb käenduslepingule vastu. Kostja ei ole allkirjastanud käenduslepingut. Kostja on seisukohal, et poolte vahel ei ole sõlmitud käenduslepingut. Hageja peab kostjale esitama originaali, selleks, et tema saaks kindlaks teha, kas käenduslepingul on kostja allkiri või mitte. Vastasel juhul ei ole võimalik esitatud tõendit asja juurde võtta ja selle uurimine. Kostjal ei olnud vajadust anda käendus, sest teised liisinguandjad ei nõudnud käendust ja liisingu tingimused olid väiksema protsendi võrra soodsamad. Kostja ei oleks käendusega nõus. Kostjale jääb arusaamatuks, kust hageja hankis endale käenduslepingu väidetavalt kostja allkirjaga. Kuni nõude täpsustamiseni kostja ei võta omaks ühtegi hageja poolt hagiavaldusega nimetatud asjaolu, mistõttu hageja peab tõendama iga oma väidet ja nõuet. Hagile lisatud materjalide alusel ei ole võimalik tuvastada hageja nõuet kostja vastu seega ei ole võimalik seisukoha võtmine ja objektiivse vastuse esitamine. Tõendid on ebaselged. Hageja ei viidanud hagiavalduses lisatud tõenditele, jäi märkimata, milliseid asjas tähtsaid asjaolusid ta soovib iga tõendiga tõendada. Kohus ja kostja peavad mõistatama ja välja mõtlema hagiavaldusele lisatud tõendite tähendust asjas, sest hagiavaldusest ei selgu, mida iga tõendiga kinnitada tahetakse. Kostja ei hakka ise omal algatusel hageja eest tema protsessikohustusi täitma. Hageja poolt ei ole tõendatud hagiavalduses esitatud olulisi ja asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid väiteid, mistõttu hagi on alusetu. Hagiavalduse juurde esitatud materjalid ei ole piisavad ega kohased tõendid nõude tõendamiseks ja rahuldamiseks. Hageja peab oma nõuet täpsustama. Kostja ei saa anda seisukohta hagi õigeks võtmise osas ega tunnistada hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid kuivõrd kostja jaoks on hagi ebaselge põhivõlgnevuse, intressi, viivise ja lisanduva viivise osas. Sellest tulenevalt ei saa kostja hetkel võtta seisukohta ka kompromisslepingu sõlmimise osas. Kuigi kostja on seisukohal, et hagejal puudub tema vastu viiviste nõue (tõendamata, nõue ei ole selge, käendus ei ole tõendatud), esitab kostja siiski käesolevaga hageja vastu alternatiivse taotluse viiviste vähendamiseks olukorras, kus kohus peaks asuma seisukohale, et hageja viiviste nõue on mingiski osas põhjendatud. Taotlus viiviste vähendamiseks on esitatud alternatiivselt ning sellest tulenevalt ei tunnista kostja hageja viivistenõuet. Kostjad on seisukohal, et kostjalt viiviste väljamõistmine hageja poolt nõutud summas äärmiselt ebaõiglane, ega arvestaks kaasuse asjaolusid, poolte käitumist ning poolte lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Olukorras, kus kohus peaks mingil põhjusel asuma seisukohale, et hageja viivisenõue on mingiski osas põhjendatud, palub kostja vähendada hageja viivisenõuet mõistliku suuruseni. Tänase päeva seisuga kostjate majanduslik seisund ei võimalda tasuda viiviseid. Kostja Sergei Rogozinil puudub kindel sissetulek (lisa 1) ja on täitmata kohustused Swedpanki ees summas 1 575,39 eurot, 758,53 eurot, 4 855,05 eurot, mis on kokku 7 188,97 eurot. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista ka viivitusintress alates 29.11.2011.a. määras 0,3% päevas. Kostja juhib kohtu tähelepanu, et hageja taotlus lisanduva viivise väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja selle rahuldamine täiendava riigilõivu tasumata oleks vastuolus TsMS § 133 lg-ga 2, mille kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid

hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Hageja tasus riigilõivu põhinõude järgi. TsMS 133 lg 2 võimaldab esitada viivisenõuet, mis ei ületa põhinõuet. Vastuolu seisneb selles, et hagi rahuldamisel täies ulatuses tasumisele kuuluv viivis võib olla tunduvalt suurem kui põhivõlgnevus. Antud asjaolu ei ole kooskõlas TsMS § 133 lg-s 2 sätestatud põhimõttega. Hagiavalduse p.5. taotluse rahuldamiseks hageja peab täiendavalt tasuma riigilõivu. 24.01.2012 vastuses (tl 96-97) jäi hageja hagi ja seda põhistavate väidete juurde. Hageja on seisukohal, et hageja nõue on selge ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega. Seevastu kostja vastuses esitatud väited on üldsõnalised ja põhistamata. Kostja vastusest ei ole aru saada, millises osas on hagi jäänud talle selgusetuks, mis osas vajab nõue täpsustamist. Kostja ei ole välja toonud, millise konkreetse hageja väitega ta ei nõustu. Kostja väide, et kostja ei ole käenduslepingut allkirjastanud ei ole õige. Kui kostja väidab, et ta ei ole käenduslepingut allkirjastanud peab ta seda ka tõendama. Väide, et teised liisinguandjad käendust ei nõudnud ei ole asjakohane. Hageja esitab käenduslepingu originaali kohtule istungil. Hageja on teavitanud kostjat kirjalikult liisingulepingu ja käenduslepingu täitmisega seotud asjaoludest, esitanud nõudeid ja teinud ettepanekuid astuda läbirääkimistesse. Hageja on vastavad kirjad saatnud tähitud kirjadega käenduslepingus kostja näidatud aadressil. Käenduslepingu punkti 6 järgi loetakse saadetis kättesaaduks, kui hageja on selle saatnud tähitud kirjaga käenduslepingus nimetatud kontaktaadressil, kirja postitamisest seitsme (7) kalendripäeva möödumisel. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Käenduslepingu punkti 6 kohaselt kohustus kostja hagejat andmete muutumisest informeerima. Hageja selgitab, et on esitanud viivisnõude tuginedes TsMS § 367 taotledes kohtult sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kindla summana ja viivise mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on nõutava riigilõivu tasunud. 21.03.2012 toimunud kohtuistungil leidis kostja, et tegemist on tähtajalise lepinguga, mis on lõppenud 20.02.2012. Vaidlust ei ole, et käenduslepingul on kostja allkiri, seega käendusleping ei ole võltsitud, meil ei ole selle vastu midagi, kui võetakse asja juurde. Kostja on seisukohal, et käendus on lõppenud. Käenduslepingu p-s 1 on selgelt välja toodud, et tegemist on lõpptähtajaga. Tõesti lepingu p 2 räägib kestvusest, kuid selles osas VÕS § 29. P-st 8 tuleneb piirang tähtajalisele käendusele. Teisti tõlgendada ei saa, tegemist tähtajalise käenduslepinguga. Kuskil ei ole kirjas, et tähtaeg seotud liisinglepinguga. Kostja ei soovinud käenduslepingut allkirjastada. Lepingus on fikseeritud ostuhind. Tasu küsimine müügiteenuse eest ei ole põhjendatud, hageja põhjendus selles osas ei ole usaldusväärne. Selles osas tuleb jätta põhivõlgnevus rahuldamata, just müügiteenuse maksumuse võrra. Tulenevalt kostja raskest majanduslikust seisundist palub kostja alternatiivselt viivise vähendamist. Kostja palub hagi jätta rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda, sest käendusleping on lõppenud 20.02.2012.a Hageja selgitas kohtuistungil, et käenduslepingu p-s 1 on nimetatud liisingulepingu nr 1039 lõpptähtaeg 20.02.2012, et oleks teada kaua kohustus kestab, mis summas on. Sergei Rogožin oli ka liisinguvõtja juhatuse liige hetkel, kui sõlmiti põhileping, ta teadis väga hästi tingimustest, tema oli inimene, kes allkirjastas ka põhilepingu. Punktis 1 on nimetatud kohustus. Toimiku lehtedel 22-26 on põhiliisingleping, tl 27 on osamaksete graafik, millega hageja soovib tõendada seda, kuidas tuli kohustust täita (igakuiste osamaksetena), tl 28-30 müügilepinguga nr 1039 soovib hageja tõendada, et tegutses liisinguvõtja huvides; tl 31 sõiduki valduse vastuvõtmise aktiga hageja tõendab, et liisinguese on läinud liisinguvõtja valdusesse; tl 33 tagasiostukohustusega soovib hageja tõendada seda, et tagasiostukohustusega võttis müüja endale kohustuse, et kui liisingleping lõpeb tähtaegselt, siis on õigus sõiduk tagasi müüa lepingu jääkväärtusega; tl 34 liisinglepingu osamaksete graafik – see on kliendi allkirjaga graafik, see dokument on kogemata läinud kahekordselt. Antud hetkel ei olegi oluline kelle allkiri graafikul on. Maksegraafikuid

väljastati liisinguvõtjale pidevalt. Käendajana ei peagi olema seda graafikut allkirjastanud, ei ole vahet, kelle allkiri seal on. Tagasiostukohustus ja järgneval lehel olev maksegraafik, see käib tagasiostukohustuse lepingu juurde. Liisinglepingu juures liisinglepingugraafik. Hageja tõendas, kuidas nõue on kujunenud, kuidas tekkis summa. Tl 37 tabel – see on intressi ja viivisearvestuse tabel. Näha, et on edastatud arved, mis olid laekumised, mida jäid üles, kuidas siis arvestati viivist. Intressi arvestavaid vastavalt lepingule ja viivis oli 0,3% päevas iga viivitatud päeva eest. Tl 39 teatis, nõue – teavitatakse käendajat sellest, et liisinguvõtjale on saadetud hoiatus lepingu ülesütlemise kohta. Tl 40 hoiatus liisinglepingu ülesütlemise kohta käib sellega kokku. Tl 42 uus teatis koos erakorralise ülesütlemise teatisega. Tl 45 nõue koos viivisnõudega. Tl 48 sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt – näitab, et üleandjaks oli Sergei Rogožin ise. Tl 50 müügileping Balti Realiseerimiskeskusele. Balti Realiseerimiskeksu OÜ arve müügiteenuse eest. Kui paneme auto müüki, siis leiab ostja, et vältida ootamist, siis ostab auto ära, tasu saab tegelikult sõiduki vahenduse eest. Võtab enda kanda riski, et hinda ei tasuta. Tl 52 maksekorraldused näitavad, et hageja on teenuse eest. Tl 53 Kotka käsipesu salong arve on puhastusteenuse arve. Tehingu kviitungid tõendavad riigilõivu maksmist. Käendaja tahteavaldus on avaldatud ka liisinglepingule alla kirjutades. Liisinglepingu punkt 2.16.4. Kostja tutvus lepinguga eelnevalt, talle tutvustati lepingut. Lepingu punkt 8 on käendajale selgitused, millal võib käendus lõppeda. Kui punkti 2 oleks märgitud tähtaeg, mida ei ole tehtud, siis käendaja teaks, et punkt 8 on selgitav. Ei nõustu, et Sergei Rogožin on tavaline inimene, juhatuse liikmena ei saa teda pidada tavaliseks tarbijaks, ta võttis kohustused firmale ja käendas isiklikult, teadis mida enda kanda võtab. Hageja jääb väidete juurde, et on saatnud tähtkirjadena teatised, selle kohta on esitada ka väljavõtted. Kui võimalik, esitaksin juurde. Mis puudutab müügiteenust, hageja vaidleb vastu ja jääb oma nõude juurde, see on põhjendatud. On pöördutud professionaali poole. Tõenäosus läbi BRC, kes suurim kasutatud sõidukite müüja, on tulemus kiirem ja parem. Hageja on kõikidest tekkinud kuludest teavitanud õigeaegselt, kui on tekkinud, on esitatud nõuded, tõendatud kirjadega. Swedbanki väljavõte asjas midagi tõendada ei aita. Hageja palub hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõue tuleneb Krediidipanga Liisingu AS ja Pavros Ehitus OÜ vahel 11.01.2007 sõlmitud liisingulepingust nr 1039 (tl 22-26), mille esemeks oli sõiduauto Kia Sportage. Lepingust tulenevalt kohustus hageja ostma liisinguvõtja taotlusel ja huvides liisinguvõtja poolt määratud müüjalt liisingueseme (lepingu üldtingimuste p 4.1.) ning lepingu üldtingimuste p 5.1. kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingust sätestatud makseid. Samuti sõlmiti 11.01.2007 hageja ja Sergei Rogožin’i vahel käendusleping liisingulepingu nr 1039 juurde (tl 32), mille alusel võttis kostja endale kohustuse vastutada Pavros Ehitus OÜ kohustuste täitmise eest. Võlaõigusseadus (VÕS) § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Tulenevalt VÕS § 145 lg-st 1 on võlausaldaja käendaja vastu suunatud nõudel kolm eeldust. Esiteks peab võlausaldaja ja käendaja vahel olema kehtiv käendusleping. Pooltevaheline käendusleping on sõlmitud 11.01.2007 ning puuduvad alused kahtlemaks selle kehtivuses. Kostja on seisukohal, et tema käenduskohustus on lõppenud, sest käendusleping oli tähtajaline ja lõppes vastavalt käenduslepingu p-le 1 20.02.2012. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Käenduslepingust on üheselt arusaadav, et tähtaeg 20.02.2012 puudutab liisingulepingust tulenevat Pavros Ehitus OÜ kohustust. Käenduslepingu p-s 2 on aga selgelt sätestatud, et käenduslepingu vastutuse rahaline maksimumsumma on 275 000 krooni ja (vastutuse) kestvus tähtajatu.

Teiseks peab olemas olema käendusega tagatava võlausaldaja nõude olemasolu. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja esitatud põhinõudele osas, mis puudutab hüvitamata liisingueseme soetamiskulusid ja puhastusteenuse kulusid. Kostja on vaielnud vastu hageja esitatud müügiteenuseosutamisega summas 383,47 eurot.

kulude

hüvitamise

nõudele

seoses

Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-56-08 otsuse p-s 16 korranud oma varasemat seisukohta, et liisingueseme müügikulud, mis on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest, on lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Sõiduauto liisingulepingu puhul on liisinguandja tegevus üldjuhul suunatud ka liisinguesemeks olnud ja liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguandjale tagastatud sõiduautode võõrandamisele. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad kulud – nii juhul, kui liisinguandja müüb sõiduautosid ise, kui ka siis, kui liisinguandja kasutab müügiteenust –, mis võivad olla lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Samas peavad nimetatud müügikulud olema mõistlikult põhjendatud. Hageja esitatud Balti Realiseerimiskeskus OÜ arve kohaselt on müügiteenuse maksumuseks 6 000 krooni, s.o 383,47 eurot. Hageja põhjendas 21.03.2012 toimunud kohtuistungil, et pöördus sõiduki müügiteenuse saamiseks professionaali poole, suurendamaks tõenäosust müüa sõidukit kiiremini ja paremini. Ülalnimetatud Riigikohtu seisukoha valguses peab kohus hageja põhjendust piisavaks. Hagejal on vastavalt liisingulepingu p-le 2.7 õigus nõuda intressi 5,89 % aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga (16.03.2010) oli hageja intressinõue 90,25 eurot, mida hageja on vähendanud pärast liisingueseme müüki nõudes 44,71 eurot (tl 37). Tl 37 on esitatud intressi arvestus, mistõttu peab kohus hageja intressinõuet põhjendatuks. Hageja õigus nõuda viivist tuleneb liisingulepingu üldtingimuste p-st 5.4. Vastavalt liisingulepingu p-le 2.14. on viivisemäär 0,3 % päevas. Viivisearvestus on esitatud (tl 37), millest nähtuvalt on hageja vähendanud viivist põhinõudeni. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Kostja on esitanud alternatiivse taotluse viiviste vähendamiseks olukorras, kus kohus peaks asuma seisukohale, et hageja viiviste nõue on mingiski osas põhjendatud. Kostja põhjendab viivise vähendamise nõuet sellega, et temalt viiviste väljamõistmine hageja poolt nõutud summas on äärmiselt ebaõiglane ega arvestaks kaasuse asjaolusid, poolte käitumist ning poolte lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostja majanduslik seisund ei võimalda tasuda viiviseid, kuna tal puudub kindel sissetulek ja on täitmata kohustused võlausaldajate ees. Kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige tema kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivist peetakse kohtupraktikas ebamõistlikult suureks juhul, kui viivis ületab põhinõuet. Kuna antud juhul ei ületa viivis põhinõuet, siis ei ole viivis ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole viivise vähendamine põhjendatud. Liisinguvõtja juhatuse liikmena pidi Sergei Rogožin olema teadlik hageja ees tekkinud võlgnevusest. Põhjendamatu on

kostja väide, nagu ta oleks saanud lepingu ülesütlemisest teada alles kohtu poolt saadetud materjalidest, sest hageja on saatnud nii nõude kui ka lepingu ülesütlemise teate Pavros OÜ aadressil ja Sergei Rogožin’i aadressil (tl 106-108). Võlgnevus on tekkinud juba 2009. aastast, millele järgnes lepingu ülesütlemine 16.03.2010. Sellest olenemata ei ole asutud võlgnevust täitma. Samuti ei ole ei liisinguvõtja ega Sergei Rogožin viidates majanduslikele raskustele pöördunud hageja poole võlgnevuse ajatamiseks või võimalike täiendavate kokkulepete sõlmimiseks, mis oleks lõppkokkuvõttes vähendanud ka kostjalt nõutavat viivist. Hagejal on õigustatud huvi saada viivist aja eest, mil kohustatud isik ei ole oma kohustusi täitnud. Kohtusse pöördudes on hageja juba viivist vähendanud põhinõudeni, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks viivist täiendavalt vähendada. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates 28.11.2011 0,3 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kolmandaks käendaja vastu suunatud nõude eeldusena peab olema saabunud käendusjuhtum, mille puhul käendaja peab täitma põhivõlgniku kohustuse. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisingulepingu põhivõlgnik Pavros Ehitus OÜ rikkus oma põhikohustust. Kuna vastutus on solidaarne, on võlausaldajal võimalik valida, kelle vastu ta nõude esitab. Kuna käendaja vastu suunatud nõude eeldused ülaltoodust tulenevalt täidetud ning hageja nõue on põhjendatud, tuleb hagi rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Sergei Rogožin.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.