Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

päeva jooksul jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. AS Starman esitas 16.12.2011 Viru Maakohtule hagi M T ́i vastu temaga sõlmitud lepingust tulenevalt võlgnevuse nõudes, kokku summas 244,65 eurot (sellest: põhivõlgnevuse osa 122,35 eurot).

Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Starman ja kostja M T sõlmisid lepingud, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja andma kostjale kasutamiseks seadmed: sõlmitud on liitumisleping L-124009 ja seadme kasutamise leping L-377301. Kostja on kinnitanud, et nõustub hageja lepingute lahutamatuks lisaks olevate üldtingimustega ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale osutatud teenuste eest tasumiseks igakuiseid arveid. Kostja kasutas hageja osutatud teenuseid, jättes nende eest nõuetekohaselt tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja regulaarselt esitatud arvetel. Vaatamata hageja saadetud meeldetuletustele, ei ole kostja oma kohustusi täitnud ega võlgnevust kustutama asunud. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud tasumata arveid summas 122.35 eurot. Üldtingimuste p 5.2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Üldtingimuste p 9.6 kohaselt lahendatakse vaidlused kohtuvälise kokkuleppeni mittejõudmise korral seadusjärgses kohtus. Üldtingimuste p 8.1 kohaselt oli poolte vahel viivisintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. Viivise arvestamisel on hageja lähtunud valemist: tähtaegselt tasumata summa x viivitatud päevade arv x 0,2%, millest tulenevalt oleks viivise summaks –242.53 eurot. Viiviste nõuet on hageja heas usus tegutsedes vähendanud põhivõla summani – 122.30 eurot. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja § 113 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 244.65 eurot hüvitamist (sellest põhivõlgnevus moodustab 122.35 eurot ja viivis – 122.30 eurot), samuti alates hagi esitamisest lisanduva viivise väljamõistmist ja menetluskulude hüvitamist. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest ja Starmani üldtingimustest, koopiad kostjale tasumiseks esitatud arvetest,

menetluskulude nimekiri, esindustasu arve, maksekorraldus riigilõivu tasumisest, esindaja haridust tõendav dokument. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud elukoha aadressile (xxxx), kuid kohtule on nimetatud aadressilt materjalid tagastatud. Seejärel saatis kohus kostjale allkirja vastu hagimaterjalid Maksu- ja Tolliametile teadaolevale aadressile (xxxx), kuid kohtule on nimetatud aadressilt dokumendid tagastatud. Kostja on materjalid isiklikult kätte saanud 13.03.2012 (xxxx). Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 02.04.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning hagimaterjalide välismaal kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva materjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtu poolt määratud tähtpäevaks hagile vastust esitanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud lepingute tingimusi, jättes tasumata talle osutatud teenuste eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates hagi laekumisest kohtule – 16.12.2012 - määras 0,2% tagastamata põhinõudest päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad hageja kulud antud asjas kokku summas 159.78 eurot, millest 63.91 eurot moodustab vastavalt riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 3496, 14.12.2011) ning summas 95.87 eurot (koos käibemaksuga) - õigusabikulu OÜ Julianuse Õigusbüroo arve nr 1206721, 12.12.2011 alusel. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus 26. septembril 2012. a. Nooremreferent

Irma Külavee

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.