Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-6248

2-12-6248 krooni, tsiviilasjas nr 2-09-10717 mõisteti 05.03.2010 AS Eesti Statoil kasuks 76 475,40 krooni solidaarselt OÜ’lt ER ja AK’ilt. Ajutine haldur on seisukohal, et olukorras, kus kohustused ületasid vara, tulnuks EROÜ pankrotiavaldus esitada hiljemalt 2010.a esimese kvartali jooksul, pankrotivaldus esitati aga hilinemisega - 13.02.2012. Ajutine haldur märgib, et tehingud võlgniku varaga on toimunud 2009.a, tagasivõitmise alused esinevad, kuid võimalike tagasivõitmise hagide esitamise alused ja asjaolud, millele saab tugineda, on probleemsed ennekõike põhjusel, et võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile senises menetluses piisavalt informatsiooni tehingu toimumise asjaolude kohta. Samas, kui võlausaldajad leiavad, et tagasivõitmine on perspektiivne, tuleks ajutise halduri arvates tagasivõitmismenetlust alustada. Samuti tuleks ajutise halduri hinnangul kaaluda juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega tekkinud kahjusid. Ajutise halduri hinnangul kulub hagide esitamisel esialgseteks menetluskuludeks 3 515 eurot, mis tuleks võlausaldajatel kanda kohtu deposiidi arvele, vältida EROÜ pankrotimenetluse raugemist. Maksu- ja Tolliamet on teatanud oma 06.03.2012 vastuses ajutisele haldurile, et ei ole nõus EROÜ pankrotimenetlust finantseerima. Raivo Piirla palub välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, ajutise halduri tasu summas 830,90 eurot (10 töötundi x 83,09 eurot) ja kulude hüvitis 50 eurot. 07.03.2012 kohtuistungil ei ole võlgniku esindaja ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud, kuid märkis et tal puuduvad vahendid selle maksmiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest

2-12-6248 makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul on EROÜ maksejõuetuse põhjuseks ebaõnnestunud äriplaan, mille elluviimine ei taganud ettevõttele piisavaid finantsvahendeid, s.h ka bussidele tekitatud kahjustuste likvideerimiseks, mis tõi kaasa klientide kaotuse ning olukorra, kus võlgnik ei suutnud enam kasumit teenida. Ajutise halduri aruandest ei nähtu, kas võlgniku bussid olid kindlustatud, s.h vandalismi vastu. EROÜ püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjusena tõi ajutine haldur välja juhatuse juhtimisvead, etteheited on seotud ennekõike transpordivahendite võõrandamisega ning 2010.a ja 2011.a juhatuse tegevusetusega, mille tulemusena 2009.a lõpul seiskunud majandustegevus ei taastunud. 07.03.2012 kohtuistungil võlgniku juhatuse liige ei nõustunud ajutise halduri etteheidetega. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning juhatuse liikme toodud põhjendused - busside kahjustamine ja raamatupidaja ilma dokumentide üleandmata lahkumine Eestist - ei vabasta juhatuse liiget vastutusest juhatuse raamatupidamise korraldamise kohustuse ja pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse rikkumise eest. Arvestades ajutise halduri aruandes esitatud ja äriregistris olevat teavet, mille kohaselt EROÜ juhatus on rikkunud juhatuse hoolsuskohustust (õigeaegselt on esitamata pankrotiavaldus) ja raamatupidamiskohustust (äriregistrile ei ole esitatud majandusaasta aruandeid pärast 2008. aastat, võlgniku suhtes on korduvalt koostatud trahvi- ja hoiatusmäärused registrist kustutamiseks) leiab kohus, et AK (isikukood XXX) on toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Ajutise halduri aruandes toodud andmetel ER OÜ’l vara puudub, kohustusi on 19 830,23 euro ulatuses, esinevad tagasivõitmise võimalused kuid puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. 07.03.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot ning teha ettepanek võlgnikule, EROÜ võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.03.2012. Seisuga 03.04.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et EROÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud EROÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. EROÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Raivo Piirla on kohtule 06.03.2012 esitanud EROÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 10 tundi (tunnitasuga

2-12-6248 83,09 eurot), s.h: päringute koostamine, kogutud andmete analüüs, aruande koostamine. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 50 eurot. Raivo Piirla palub välja mõista ajutise halduri tasu kokku summas 830,90 eurot ja kulude hüvitis 50 eurot. 07.03.2012 kohtuistungil ei ole võlgniku esindaja ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud, kuid märkis et tal puuduvad vahendid selle maksmiseks. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu 830,90 eurot ja kulude hüvitis 50 eurot tuleb EROÜ’lt büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Õigusbüroo Edikte OÜ - välja mõista. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks ning kohtuistungil viibinud võlgniku juhatuse liige ei ole nõusolekut, hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud, kohtule esitanud, tuleb väljamõistetud tasu ja kulude summast hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest Õigusbüroo Edikte osaühingu arvelduskontole . Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Raivo Piirla on ajutise halduri aruandes taotlenud EROÜ dokumentide hoidjaks AK’i (isikukood XXX) määramist. Kohus leiab, et EROÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule EROÜ seaduslikule esindajale juhatuse liikmele AK’ile (isikukood XXX).

Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.