2-11-61337/10 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

poolt mobiiltelefoni kasutamise piirang 1000 krooni (63.91 eurot) ühes kuus, mis tasaarvestatakse kostja põhipalgaga vähemalt üks kord poole aasta jooksul. 26.03.2010 anti M. Lenziusele mobiiltelefoni SIM-kaart numbriga 504 1150. Poolte töösuhe lõppes 19.05.2011 päevapealt ning hageja maksis kostjale välja lõpparve. Hageja ei pidanud kinni kostja poolt mobiiltelefoni kasutuslimiiti ületavaid summasid, sest hagejale ei olnud lõpparve maksmise päevaks teada nõude täpne suurus. Mobiiltelefoni SIM-kaardi numbriga 504 1150 kasutuse kohta on mobiilside operaator esitanud hagejale arved, millest nähtub, et kostja on 2011 I poolaastal ületanud kokkulepitud limiiti 877.87 euro ulatuses. Töövaidluskomisjoni 14.11.2011 otsusega rahuldati tööandja nõue ja töötajalt mõisteti välja 877.87 eurot. Madis Lenzius pöördus kohtusse taotlusega vaadata töövaidlus läbi hagimenetluse korras. Hageja poolt 12.09.2011 töövaidluskomisjonile esitatud arvestuses ei ole esitatud tõendeid arvete tasumise kohta, arvetel kajastuv käibemaks ei ole käibemaksukohustuslase kulu ning telefonikõnede vastuvõtmisega ei saanud kostja tekitada hagejale kahju. Kostja on seisukohal, et hageja nõudest tuleb maha arvata käibemaks, kostja vastuvõetud kõnede maksumus ja limiit. Maksimaalne võimalik kahju saab hagejal olla 379.99 eurot. Hageja jäi esitatud nõude juurde. Hageja väitel on arutatud kohtuvälise kompromissi võimalust. Hageja on nõus vähendama nõuet 600 euroni. Kostja on olnud nõus tasuma 399.57 eurot. Selle summaga hageja nõus ei ole, kostja põhjendused ei olnud hagejale vastuvõetavad. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada. OÜ Willi+Trading ja Madis Lenzius on sõlminud töölepingu nr 26, 9.09.2009 (TVK tl 3-4), mille kohaselt asus kostja tööle autojuhina. Töölepingu punktis 7.3. on pooled kokku leppinud, et nimetatud töölepingu lisa on 24.09.2008 poolte poolt allkirjastatud autojuhi ametijuhend. Ametijuhendi p 5 kohaselt (TVK tl 7) töötaja kasutab mobiiltelefoni eranditult ametikõnedeks ja kohustub aru andma sissehelistaja isiku üle. Mobiiltelefoni limiit on 1000 krooni kuus, mis tasaarveldatakse töötaja põhipalgaga vähemalt üks kord poole aasta jooksul. Seoses euro kasutusele võtmisega oli mobiiltelefoni kasutamise limiit 63.91 eurot kuus. Kostja on saanud enda kasutusse SIM-kaardi numbriga 504 1150, nähtuvalt aktist TVK tl-l 56, mille kohaselt Madis Lenzius on 26.03.2010 võtnud vastu autoga 946MEX kaasas oleva varustuse. AS EMT arvete kohaselt (TVK tl 11-19) on kostja kasutuses olevalt telefonilt: jaanuaris 2011 välismaal saadetud sõnumeid 316, sissetulevaid kõnesid välismaal oli 100, kõnesid välismaal oli 95. AS EMT arve oli summas 191.29 eurot koos käibemaksuga; veebruaris 2011 oli välismaal saadetud sõnumeid 358, sissetulevaid kõnesid välismaal oli 157, kõnesid välismaal oli 87. AS EMT arve oli summas 266.99 eurot koos käibemaksuga; märtsis 2011 oli välismaal saadetud sõnumeid 543, sissetulevaid kõnesid välismaal oli 181, kõnesid välismaal oli

tööandjale mobiiltelefonile sissehelistajate kohta. Kostja seda teinud ei ole. Tööandja ei ole kohustatud tõendama, et kostjale helistasid tema perekonnaliikmed või tuttavad. Kostja on kohustatud tõendama, et kõik tema telefonilt ja tema telefonile tehtud kõned, sajad tekstsõnumid jms olid seotud tööülesannete täitmisega. Ainult sellisel juhul on kohtul võimalik asuda seisukohale, et tööandja nõue on ebamõistlik, sest töötajale määratud kõneaja limiit oli liiga väike ning ei võimaldanud tööülesannete täitmiseks vajaliku suhtlemist. Ametijuhend on vastavalt poolte kokkuleppele osa kostjaga sõlmitud töölepingust. Töölepingu seaduse (TLS) TLS § 74 lg 1 kohaselt Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kohus on seisukohal, et kostja on hagejale tahtlikult kahju tekitanud. Kostja oli teadlik võetud kohustusest (limiidist), kuid ei pidanud sellest kinni. Tegemist ei ole hooletusega, sest TVK tl 71 oleva e-kirja kohaselt on hageja temale esitatud arvete põhjal teinud kindlaks, et M. Lenzius on tundnud igakuuliselt korduvalt huvi tööandja telefoni kasutamise kulu vastu, küsides saldot EMT numbril 1711. Seega oli kostja teadlik tehtud ja vastuvõetud kõnede ning saadetud SMS-ide maksumusest. Ametijuhendis oli kokku lepitud, et limiiti ületavat osa saab tasaarvestada töötaja töötasuga. Seega olid pooled kokku leppinud limiiti ületava telefonikasutuse hüvitamises tööandjale. Töölepingu lõppemisel muutusid kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks, vastavalt TLS § 84 lg 1 sätestatule. Kohus ei vähenda hageja nõutud summat käibemaksu võrra. Hageja on käibemaksukohustuslane, kuid saab käibemaksu tasaarvestada ainult mobiiltelefoni SIM-kaartile kehtestatud limiidi ulatuses. Üle limiidi ulatuv kulutus ei ole ettevõtluskulu ning tööandja peab sellelt tasuma käibemaksu õiguseta see tasaarvestada. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. OÜ Willi+Trading hagi rahuldamise tõttu jäävad kõik menetluskulud Madis Lenziuse kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kohus on andnud menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nõude ja kulude suurust tõendavate dokumentide esitamiseks. Hageja taotleb õigusabi kulu väljamõistmist 170 euro ulatuses. Väidetavalt on hagejale osutanud õigusabi teenust OÜ Escama. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. OÜ Escama ei saanud objektiivselt olla käesolevas asjas lepinguliseks esindajaks, sest ei vasta lepingulisele esindajale esitatud nõuetele TsMS § 218 lg 1 mõttes (ei ole advokaat, ei ole muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi). Hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks 170 euro ulatuses tuleb jätta rahuldamata.