Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohus kuulutas 02.02.2011.a. välja Aktsiaselts S (pankrotis) pankroti ja nimetas S pankrotihalduriks Peep Lillemäe. Vastav teade avaldati samal päeval väljaandes Ametlikud Teadaanded. AS BE esitas S pankrotimenetluses tähtaegselt oma nõude Võlgniku vastu summas 159 091,35 eurot ja taotles Nõude tunnustamist ja häälte arvu määramist lähtuvalt Nõude suurusest. S võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 22.09.2011.a. 21.09.2011.a. esitasid OÜ BR ja K OÜ vastuväited Hageja nõudele täies ulatuses. Sellest tulenevalt jäeti võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul Hageja nõue täies ulatuses tunnustamata. Hageja ei nõustu Kostja I ja Kostja II põhjendamata vastuväidetega ja on seisukohal, et tema nõue S pankrotimenetluses tuleb tunnustada haldurile esitatud nõudeavalduses märgitud suuruses, st summas 159 091,35 eurot. 03.08.2009.a. sõlmiti dokument nimega „Memorandum of Agreement“, mille poolteks olid teiste hulgas ka Võlgnik ja Hageja. Nimetatud dokumendis tunnistas Võlgnik Hageja nõude olemasolu summas 2 515 947,04 krooni (160 798,3 eurot) ning kohustus selle 5 aasta jooksul viie osamaksega tagasi maksma (dokumendi päises lk 2 ja art 3 p-des 1 ja 2). 03.08.2009.a. sõlmitud dokumendi art 3 p 1 kohaselt oli tegemist abstraktse (ehk konstitutiivse) võlatunnistusega (VÕS § 30). Hageja on mitmel korral saatnud Võlgnikule meeldetuletusi 03.08.2009.a. sõlmitud dokumendist tulenevate kohustuste täitmise kohta ning Võlgnik on 03.11.2009.a. 65 000 Eesti krooni suuruses osas (4 154,26 eurot) oma kohustusi täitnud. Seega on Võlgnik tunnistanud kohustuse olemasolu ka täitmisega. Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on Võlgnik täitnud oma kohustusi vaid 4 154, 26 euro (65 000 Eesti krooni) ulatuses. Võlgnik jättis täitmata lepingulised kohustused Hageja ees summas 156 644,07 eurot (2 515 947,04 – 65 000 = 2 450 947,04 krooni ehk 156 644,07 eurot). Seega on Hageja põhinõue Võlgniku vastu kokku 156 644,07 eurot. 03.08.2009.a. sõlmitud dokumendi art 3 p 2 kohaselt kohustus Võlgnik tasuma Hagejale tasumata summadelt viivist 5 % aastas. 03.08.2009.a. sõlmitud dokumendi art 3 p 2 kohaselt kohustus Võlgnik tasuma esimese osamakse summas 503 189,408 Eesti krooni ehk 32 159,66 eurot (2 515 947,04 / 5) 01.10.2009.a. Võlgnik tasus esimese (ja ainsa) osamakse 03.11.2009.a. summas 65 000 Eesti krooni (4 154,26 eurot). Hageja palub kohtul tunnustada AS BE nõuet AS S (pankrotis) pankrotimenetluses summas 159 091,35 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Kostjate vastus Kohtule 12.12.2011. a esitatud vastuses kostjad hagi ei tunnista. Kostjad ei nõustu hageja väitega, et 03.08.2009. a sõlmitud dokumendi näol oli tegemist abstraktse (ehk konstitutiivse) võlatunnistusega. 03.08.2009. a sõlmitud dokumendis on märgitud, et AS-il BE on maksenõuded AS S vastu tulenevalt kaubatarnest vähemalt summas 2 515 947,04 krooni. Arvestades, et 03.08.2009. a sõlmitud dokumendis sisalduva võlatunnistusega kinnitas AS S vaid olemasoleva ning AS BEmingi kaubatarnest tuleva kohustuse (s.o. nimetatud võlatunnistusega ei looda uut kohustust, vaid üksnes kinnitatakse olemasolevat kohustust), siis antud võlatunnistuse näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, millele saab esitada ka esialgsest võlasuhtest tulenevaid vastuväiteid. AS S juhatuse liikmete IK ja VK väitel AS-l S puudub võlgnevus AS BEees, sh kaubatarnest tulenev võlgnevus. AS S ei võlgne AS-le BE mingeid summasid, vaid hoopis AS BEon kohustatud tasuma AS-le S (pankrotis) põhivõlana 5 162 000 eurot. Kostjad leiavad, et hageja poolt kohtule esitatud maksekorraldus ei tõenda, et 65 000 krooni on tasutud 03.08.2009. a dokumendi nimega ”Memorandum of Agreement” alusel, kuna lähtudes

nimetatud maksekorralduse selgitusest (”vastavalt lepingule 03.08.09”) ei saa üheselt väita, et nimetatud makse teostamise näol oli tegemist tasumisega 03.08.09. a sõlmitud dokumendi ”Memorandum of Agreement” alusel. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjate esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 2. veebruari 2011. a määrusega välja AS S (pankrotis) pankroti. Hageja esitas 23.02.2011. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 159 091,35 euro tunnustamiseks (tl 12). Nõude aluseks on hageja ja AS S vahel 03.08.2009 sõlmitud „Memorandum of Agreement“, milles art 3 p 1 ja 2 järgi AS S tunnistas nõude olemasolu hageja ees summas 2 515 947,04 krooni (s.o. 160 798,3 eurot) ning kohustus selle tagasi maksma 5 aasta jooksul osamaksetega (tl 15-23). Hageja nõue jäi tunnustamata, sest sellele vaidles vastu OÜ BR ja K OÜ (tl 30-34). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hageja nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue teiste hulgas hageja ja AS S vahel 03.08.2009 sõlmitud „Memorandum of Agreement“, milles art 3 p 1 ja 2 järgi AS S tunnistas nõude olemasolu hageja ees summas 2 515 947,04 krooni. Lepingu art 3 p 1 on lepingu pooled kokkuleppinud, et AS S (pankrotis) poolt antud võlatunnistus on abstraktne (ehk konstitutiivne) võlatunnistus. Kostjate vastuväite kohaselt 03.08.2009. a sõlmitud dokumendis sisalduva võlatunnistusega kinnitas AS S vaid olemasoleva ning AS BE mingi kaubatarnest tuleva kohustuse (s.o. nimetatud võlatunnistusega ei looda uut kohustust, vaid üksnes kinnitatakse olemasolevat kohustust), siis antud võlatunnistuse näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega (tl 73). Kohus on seisukohal, et kostjate vastuväide ei anna alust jätta hageja nõuet pankrotimenetluses tunnustamata. Kohtule on esitatud „Memorandum of Agreement“. Nimetatud dokumendi artiklis 3 p 1 ja 2 AS S tunnistab nõude olemasolu hageja ees summas 2 515 947,04 krooni. Lepingu pooled on kokkuleppinud, et AS S (pankrotis) poolt antud võlatunnistus on abstraktne (ehk konstitutiivne) võlatunnistus (tl 37,42). VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kostjad leiavad, et lepingut tuleb tõlgendada kostjate soovitud viisil. Ühtegi mõjuvat argumenti lepingupoolte tahte eiramiseks ei ole kostjad samas esile toonud. Kohtu hinnangul on kostjate vastuväited hageja nõudele jäänud paljasõnalisteks ja käesolevas menetluses tõendamata (tl 103). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas menetluses ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks oma nõude tekitanud ainult pankrotimenetluse tarvis ning tegelikkuses ei ole tehingut toimunud. VÕS § 30 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Nimetatud säte on olemuselt dispositiivne. Seega võivad pooled ise kokku leppida võlatunnistuse õiguslikus olemuses. Käesoleval juhul ongi „Memorandum of Agreement“ tehingu pooled kokku leppinud, et tegemist on abstraktse (ehk konstitutiivse) võlatunnistusega. Kostjad on esitanud väite, et ka AS S juhatuse liikmete IKja

VKhinnangul AS-l S puudub võlgnevus AS BE ees. Kohus käesolevas menetluses esitatud väidet veenvaks ei pea. „Memorandum of Agreement“ on allkirjastanud mõlemad AS S juhatuse liikmed. Juhul kui võlatunnistusega loodud kohustust tegelikkuses tekkinud ei ole, saaks võlatunnistuse alusel sooritatu alusetu rikastumise sätete järgi välja nõuda. Sellist nõuet ei ole aga esitatud. PankrS § 104 lg 1 järgi vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele võib hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise. Võlgnik ei ole hageja nõudele ka pankrotimenetluses vastuväidet esitanud. Kostja väide selle kohta, et AS-il S on hageja vastu nõue summas 5 162 000 eurot ei ole aga aluseks hageja nõude tunnustamata jätmiseks. Ühtegi tõendit väidetava nõude olemasolu kohta ei ole kohtule ka esitatud. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 100 loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 108 lõikele 1 nõuda võlgnikult selle kohustuse täitmist. AS S (pankrotis) võttis endale kohustuse tasuda hagejale 2 515 947,04 krooni (160 798,3 eurot). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et AS S oleks oma kohustuse täies ulatuses täitnud. Kohtule on esitatud maksekorraldus 03.08.2009. a lepingu täitmiseks üksnes 65 000 krooni tasumise kohta (tl 27). Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega sellekohta, et makset ei saa lugeda 03.08.2009. a kokkuleppe täitmiseks. Makselt nähtub üheselt, et makse on tehtud vastavalt 03.08.2009. a lepingule. Kuivõrd ühegi muu lepingu sõlmimist samade poolte vahel samal päeval ei ole käesolevas menetluses tõendatud, tuleb asuda seisukohale, et täidetud on just vaidlusalust lepingut nimega „Memorandum of Agreement“. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele ja hageja nõuet AS S (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb tunnustada teises järgus summas 159 091,35 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.