Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

vastu. Tellijad, sh Võlgnik kohustusid aga solidaarselt tasuma Hagejale teenuste osutamise eest 50% käsundi täitmise tagajärjel Võlgniku poolt esitatud nõuete summast ja/või käsundi täitmise tagajärjel võlgnikul vähenenud kohustuste summast. Kostja 1 on seisukohal, et tehing, millest tulenevalt on Hagejal väidetav nõue Võlgniku vastu, on näilik. Käsunduslepingute alusel tasu maksmisel lähtutakse üldjuhul reeglist: kõigepealt teenus, siis tasu. Hagimaterjalide hulgas puuduvad andmed ja tõendid selle kohta, et Hageja oleks käsundisaajana käsundit üldse täitnud. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud nõudekirjad on alla kirjutanud Võlgniku selleaegsed juhatuse liikmed ning nendel dokumentidel puudub mistahes viide sellele, et need koostas või et need koostati Hageja töö tulemusel. Hageja ei ole tema poolt käsundi täitmise põhistamiseks esitanud tööaruandeid, memosid, õiguslikke arvamusi jms. Puuduvad ka andmed selle kohta, et esitatud nõudekirjad AS-ile XXX, AS-ile XXX ning Danske Bank A/S Eesti filiaalile üldse esitati. Samuti ei ole võimalik esitatud dokumentide pinnalt analüüsida esitatud nõuete õiguslikku põhjendatust. Eeltoodu viitab Kostja 1 hinnangul selgelt asjaolule, et tegelikult soovisid lepingu pooled jätta muljet tehingu olemasolust. Käsunduslepingu näilikkuse hindamisel tuleb arvestada ka asjaolu, et käsundi väidetav täitmine toimus ajal, mil AS-ile XXX(pankrotis) oli kohtu poolt nimetatud ajutine haldur ning Hageja teadis või pidi vähemalt teadma esitatud pankrotiavaldusest ning seega on mõistetamatu, miks oleks Võlgnik pidanud võtma sellisel määral kohustusi nagu Hageja oma hagiavalduses märgib ning olukorras, kus tal endal kohustuste täitmiseks sellisel määral rahalised vahendid puudusid. Tehingu näilikkusele viitab ka asjaolu, et käsundusleping sõlmiti väidetavalt 10.12.2010.a ning juba 42 päeva hiljem, so 21.01.2011.a. oli Hageja väidetavalt osutanud teenust 3 787 632,81 euro (so ligikaudu 59 263 575 krooni) eest. Esitatud tõendite pinnalt on väidetavalt Hageja poolt tehtud töö mõõdetav dokumentide hulgaga, mis on kokku 6 lehel! Arvestades, et Kostjatele teadaolevatel andmetel puuduvad Hagejal töötajad, vara ning Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole Hageja käibemaksukohustuslane, mis annab alust arvata, et hagejal kas majandustegevus üldse puudub või on käive väiksem kui 16 000 eurot kalendriaasta kohta, on ebausutav, et Hageja võis teha veidi rohkem kui kuu aja jooksul sellisel mahus tööd, mis hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt annaks õiguse saada tasu 3 787 632,81 eurot. Hageja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid teenuse tegeliku osutamise kohta. Eeltoodu annab põhjendatult aluse teha järelduse, et käsunduslepingu sõlmimine oli näilik tehing ning tehtud üksnes eesmärgiga jätta muljet tehingu olemasolust. Lisaks soovib Kostja 1 toonitada, et isegi juhul, kui tehing oleks kehtiv, on see vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Mitte kuidagi ei ole võimalik mõistlikuks pidada kokkulepet, mis annab õiguse nõuda 50 % tasumist võimalikust nõude väärtusest sellise nõude esitamise hetkest. Samuti on hea usu põhimõttega vastuolus kokkulepe, mis annab õiguse saada tasu 3 787 632,81 eurot 42 päeva möödudes lepingu sõlmimisest, arvestades, et tegemist oli väidetavalt konsultatsiooniteenuste osutamisega. Isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et konsultatsiooniteenust osutati 42 päeva vältel ööpäevaringselt, teeks see konsultatsiooniteenuste tunnihinnaks 3757,57 eurot. On aga ilmselge, et mitte ükski isik ei osuta konsultatsiooniteenust ööpäevaringselt, seda enam olukorras, kus teenuste osutamiseks puudub tööjõud ning kogu töö tuleb ära teha juhatuse liikmel ainuisikuliselt. Eeltoodu ei jäta aga kahtlust, et isegi juhul, kui tehing oleks kehtiv, on Hageja oma väidetavast õigust teostamas viisil, mille eesmärgiks on kahju tekitamine Võlgnikule ja Võlgniku võlausaldajatele. Kostja II vastus Kohtule 31.05.2012. a esitatud vastuses vaidleb kostja II hagiavaldusele vastu (II kd tl 149). Kostja II hinnangul on hageja nõue ilmselgelt põhjendamatu, kuna hageja ning AS-i XXX(pankrotis) ja

AS-i XXX (pankrotis) vahel 10.12.2010 sõlmitud käsundusleping on näilik tehing ja seega tühine. Seega ei tulene 10.12.2010 sõlmitud käsunduslepingust selle tühisuse tõttu hagejale ka ühtegi nõuet. Kostja II leiab, et hageja poolt oma nõude tõendamiseks esitatud 10.12.2010 käsunduslepingu ning väidetavalt käsunduslepingu täitmise raames koostatud nõudeavalduste sisu kinnitavad piisavalt 10.12.2010 käsunduslepingu näilikkust. 10.12.2010 käsunduslepingu puhul on tegu sedavõrd ebaharilikke kokkuleppeid sisaldava käsunduslepinguga, et poolte tahe selle sõlmimisel ei saanud kuidagi olla suunatud lepingu tegelikule täitmisele. Igal juhul on see välistatud mõistliku isiku seisukohalt. Tasukokkulepet ja selle sissenõutavaks muutumise korda, samuti 10.12.2010 käsunduslepingu sõlmimisega seotud asjaolusid silmas pidades ei ole lepingu ehtsus eluliselt usutav. 10.12.2010 käsunduslepingu p-s 5.1. on pooled kokku leppinud, et hagejale makstakse käsunduslepingus sätestatud teenuste osutamise eest tasu, mis vastab 50% tellijate poolt käsunduslepingu p-des 1.1.1-1.1.6 nimetatud isikute vastu esitatud nõuete suurusele. Kostja II märgib, et sellisena on 10.12.2010 käsunduslepingu pooled loonud hagejale võimaluse sisuliselt piiramatus ulatuses näiliku tasunõude tekitamiseks AS-i XXX(pankrotis) vastu, kuna hageja võis esitada mõne käsunduslepingu p-des 1.1.1-1.1.6 nimetatud isiku (kelle hulka kuulub ka kostja II) vastu mis tahes suuruses nõude ning AS-il XXX(pankrotis) oleks sõltumata nõude tegelikust põhjendatusest või käsundisaaja tegevuse tulemuslikkusest tekkinud tasu maksmise kohustus nõudes sätestatud summast 50% ulatuses. Selline kokkulepe oli ilmselgelt suunatud võlausaldajate huvide kahjustamisele pankrotimenetluses, mitte väidetavas nõustamises seisneva käsunduslepingu eesmärgi saavutamisele, sest 21.01.2011 ehk vahetult enne AS-i XXX(pankrotis) pankroti väljakuulutamist (pankrot kuulutati välja 02.02.2011) esitas hageja korraga nõuded kogusummas 7575265,63 EUR kostja II, AS-i XXX ja AS-i XXX vastu, luues n-ö „tühjalt kohalt“ nõude summas 3787632,81 EUR, mida püüab nüüd teiste võlausaldajate huvide arvel AS-i XXX(pankrotis) pankrotimenetluses esitleda kui legitiimset nõuet. Samas on ka hageja poolt 21.01.2011 esitatud nõuete põhjendamatus täiesti ilmne. AS-i XXX(pankrotis) vara hulgas nõudeid kajastatud ei ole ning ei kostja II, AS XXX ega AS XXX ole nõudeid omaks võtnud. Kui AS-il XXX(pankrotis) oleks olnud reaalselt sissenõutav ja põhjendatud nõue kostja II vastu, oleks selle sissenõudmisega kindlasti tehtud algust oluliselt varem, kui vaevalt kaks nädalat enne AS-i XXX(pankrotis) pankroti väljakuulutamist. On selge, et 10.12.2010 käsunduslepingul puudub vähimgi mõistlik majanduslik sisu. Tasunõue tekib juba nõuete esitamisega, mis tähendab, et isegi tulemi laekumist ei ole seatud selle eelduseks, et hageja saaks mitme miljoni euro suuruselt nõudelt poole teenustasuna AS-lt XXX(pankrotis) sisse nõuda. Mõistlikult informeeritud ja riske adekvaatselt hindav juhatuse liige ei oleks sellist käsunduslepingut mitte mingil juhul sõlminud, arvestades, et sama sisuga, ent oluliselt kvaliteetsemat teenust pakuvad erinevad õigus- ja advokaadibürood hinnaga, mis moodustaks vaid murdosa hagejale 10.12.2010 käsunduslepingust väidetavalt tulenevast nõudest. Väljaspool fabritseerimistahet ei oska ilmselt mitte ükski mõistlik isik ette kujutada objektiivset põhjust sellist lepingut sõlmida. Kostja II rõhutab, et hagejal puudub reaalne majandustegevus, rääkimata sellest, et hageja põhimajandustegevuse sisu oleks 10.12.2010 käsunduslepingu p-s 1.1. nimetatud teenuste osutamine. Tänaseni ei ole hageja esitanud ühtegi majandusaasta aruannet, millelt oleks võimalik hageja majanduslikke näitajaid kontrollida, kuid ainuüksi hageja puudumine käibemaksukohustuslaste registrist kinnitab, et hagejal ei saa olla mingit tõsiseltvõetavat majandustegevust, kuna tõendab kaudselt käibe puudumist. Hageja on asutatud eesmärgiga luua juriidiline isik, kelle abil fabritseerida nõudeid AS XXX (pankrotis) vastu enne viimase pankroti väljakuulutamist. Seda kinnitavad muu hulgas alljärgnevad asjaolud: 09.12.2010 registreeriti

hageja; 10.12.2010 sõlmiti vaidlusalune käsundusleping hageja, AS-i XXX(pankrotis) ja AS-i XXX (pankrotis) vahel; 13.12.2010 esitas AS XXX(pankrotis) Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks; 16.12.2010 kohtumäärusega määrati AS-le XXX(pankrotis) ajutine pankrotihaldur; 21.01.2011 esitas XXX(AS XXX(pankrotis) juhatuse liige) nõuded AS-i XXX, AS-i XXXja kostja II vastu; 24.01.2011 esitas AS-i XXXajutine pankrotihaldur oma aruande, kus ei kajastatud nõudeid AS-i XXX, AS-i XXXja kostja II vastu ega ka hageja ees olevaid kohustusi; 02.02.2011 kuulutati välja AS-i XXX(pankrotis) pankrot. Seega on hageja asutamine, 10.12.2010 käsunduslepingu sõlmimine ja AS-i XXX(pankrotis) pankrot sellises kronoloogilises järgnevuses, mis ei võimalda kahelda 10.12.2010 käsunduslepingu näilikkuses ning hageja ja AS-i XXX(pankrotis) juhatuse liikmete pahausksetes eesmärkides 10.12.2010 käsunduslepingu sõlmimisel. Kostja II rõhutab, et 10.12.2010 tehingu näilikkust kinnitab lisaks see, et hageja ei ole võimeline väidetava käsundi täitmist tõendama muude tõenditega peale tunnistajate ütluste. Kostja III vastus Kohtule 29.05.2012. a esitatud vastuses kostja III hagi ei tunnista (II kd tl 80). Tegemist on näiliku tehinguga, mis on tühine. Tehingu näilikkust võib järeldada käsunduslepingu XXX ja AS-i XXX (pankrotis) juhatuse liikmena allkirjastanud XXXavalduste põhjal Läti Vabariigis kohtuasjas nr C04337911. XXX viitas, et hageja loodi 2010.a lõpus spetsiaalselt selleks, et viia ellu skeemi, mille abil saaks mõjutada XXXAS-i (pankrotis) ja XXX pankrotimenetlust, mille eesmärk oli ettevõtete XXXAS-i (pankrotis) ja XXX (sadama kütuseterminal Tallinnas, aadressidel: XXXXXX) varade ja teiste kinnisvaraobjektide, sh ka nende, mis kuuluvad XXX pereliikmete omandusse, realiseerimine ja „väljavalitud kätesse“ saamine lubamatult vähendatud hinna eest. Seejuures viitas XXX , et XXXAS (pankrotis) pankrotimenetlus on vaid abimenetlus, kuid mitte põhimenetlus. Eelnevast võib järeldada, et XXX poolt silmas peetud skeem, mida kasutati XXXAS (pankrotis) puhul (fiktiivsete nõuete loomine, eesmärgiga saada absoluutne häälteenamus võlausaldajate üldkoosolekul, mille lõpp-eesmärgiks on ettevõttele kuuluvate varade realiseerimine ja „väljavalitud kätesse“ saamine lubamatult vähendatud hinna eest), kasutati ka mitmetes teistes ettevõtetes, sh XXX ja ilmselt ka AS-s XXX (pankrotis). Asjaolu, et sama skeemi kasutati XXX , kinnitab XXX avaldus, et näilike nõuete loomise eesmärk oli mõjutada XXX pankroti tähtaegu, mooduseid ja lõpptulemusi. Samuti XXX avaldus, mille kohaselt oli skeemide eesmärk muu hulgas XXX varade realiseerimine ja „väljavalitud kätesse“ saamine lubamatult vähendatud hinna eest ning asjaolu, et XXX juhtkond oli skeemi kaasatud. Kostja III on veendunud, et kõnesolev 10.12.2010.a käsundusleping on üks eelpool viidatud skeemi osa (näilik tehing, millega soovitakse mõjutada XXX pankrotimenetluse käiku). XXX väiteid selles osas, et hageja on spetsiaalselt loodud eelpool nimetatud skeemi elluviimiseks, nähtub ka äriregistrist. Äriregistri väljavõtte kohaselt on hageja äriregistrisse kantud 09.12.2010.a ehk üks päev enne kõnesoleva käsunduslepingu sõlmimist. Üheks 10.12.2010.a käsunduslepingu pooleks olnud AS XXX on samuti pankrotistunud ning nimetatud isiku pankrotimenetluses tuvastatu kohaselt AS-i XXX raamatupidamine taolise lepingu olemasolu ei kajasta ning AS-i XXX juhatuse liige teavitas vastava nõude olemasolust pankrotihaldurit vaid mõned päevad enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Eelnev tekitas AS-i XXX pankrotihalduris kahtlust nõude reaalses olemasolus, mistõttu ei andnud haldur hagejale hääli ka AS XXX võlausaldajate üldkoosolekul. Seoses sellega, et hageja vaidles sellele vastu, lahendas häälte määramise küsimuse kohus. Harju Maakohtu 29.03.20102.a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-294 jäeti hagejale hääled 10.12.2010.a käsunduslepingu alusel esitatud nõude alusel määramata. Eelnevad asjaolud viitavad üheselt 10.12.2010.a käsunduslepingu näilikkusele. Pealegi esinevad vastuolud hageja poolt AS-i XXX pankrotimenetluses ja XXX pankrotimenetluses esitatud esiletoodud asjaolude vahel. AS-i XXX pankrotimenetluses väitis hageja, et

käsunduslepingu alusel esitati nõudeid kolmandate isikute vastu 12 432 550,93 euro ulatuses. Samas on XXX pankrotimenetluses 04.04.2011.a esitatud nõudeavalduse kohaselt 10.12.2010.a käsunduslepingu alusel hageja esitanud nõudeid kolmandate isikute vastu summas 7 575 265,63 eurot ehk hagejal tekkis käsunduslepingu alusel XXX vastu nõue väidetavalt summas 3 787 632,81 eurot. Eelnevast nähtuvalt on hageja selgitused nõude kohta vastuolulised, mis annab alust kahelda nõude reaalses olemasolus. Ei saa välistada, et 10.12.2010 a käsundusleping on sõlmitud tagantjärgi. Sellele viitab asjaolu, et hageja väidete kohaselt muutus käsunduslepingust tulenev tasunõue sissenõutavaks 21.01.2011.a, mil käsunduslepingus nimetatud isikutele edastati väidetavalt hagiavaldusele lisatud nõuded. Samas on hageja 10.12.2010.a käsunduslepingust tuleneva nõude esitanud XXX pankrotimenetluses alles viimasel nõuete esitamise päeval. Seejuures esitas hageja üsna kohe pärast XXX pankroti väljakuulutamist (07.02.2011.a) nõudeavalduse hagejal väidetavalt Riia Alalise Vahekohtu otsusest tuleneva nõude osas kogusummas 12 355 066,34 eurot. Ei ole mingit loogilist põhjust, miks hageja ei esitanud oma 10.12.2010.a käsunduslepingust tulenevat väidetavat nõuet XXX pankrotimenetluses juba siis. Eelnev viitab sellele, et käsundusleping on näilik ning tegelikkuses puudub hagejal 04.04.2011.a nõudeavalduses märgitud nõue. Kostja IV vastus Kohtule 31.05.2012. a esitatud vastuses vaidleb kostja IV hagiavaldusele vastu (II kd tl 117). Hageja väidab, et hageja osutas käsunduslepingu alusel teenuseid AS-ile XXX ning AS-ile XXX. Lepingu p 1.1 kohaselt olid osutatavateks teenuseks AS-i XXX ja AS-i XXX ning nende tehingupartnerite vaheliste õigussuhete analüüsimine ja nõuete esitamise konsulteerimine. Tasu suuruseks pidi olema 50% AS-i XXX ning AS-i XXX poolt esitatud nõuete maksumusest või AS-i XXX ja AS-i XXX vähenenud kohustuste summast. Kostja nimetatud nõudega ei nõustu, kuna hageja poolt faktiliselt teenuseid ei osutatud ja nimetatud lepingu sõlmimise eesmärk oli üksnes kontrolli saamine AS-i XXX ning AS-i XXX pankrotimenetluse üle ja tegelike võlausaldajate kahjustamine. Hageja pole AS-ile XXX ja AS-ile XXX teenuseid osutatud. Isegi juhul, kui hageja osales AS XXX juhatuse liikme poolt AS-ile XXX, kostjale ja Danske Bank A/S Eesti filiaalile esitatud nõuete koostamisel, on kõik nimetatud nõuded pahatahtlikud ja alusetud. Ükski nõude saaja pole nõuet tunnustanud, AS XXX pole saanud nõuete saajatelt mingeid laekumisi ning nõuete olemasolu ei tunnista ka AS XXX(pankrotis), kuna AS XXX(pankrotis) pankrotihaldur pole esitanud nimetatud väidetavate võlgnike vastu ühtegi nõuet. Seega ei vasta hageja poolt väidetavalt osutatud teenused keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1) – kvaliteetseks ei saa hinnata teenust, mille tulemusena esitatakse kolmandate isikute vastu ilmselgelt pahatahtlikud ja alusetud nõuded. Sellise väidetava teenuse tulemusena sai AS XXX(pankrotis) hoopis kahju, kuna alusetu kahjunõude saajatel tekkisid kulutused seoses esitatud nõuete analüüsimisega. Seega isegi juhul, kui hageja osales AS-i XXX juhatuse liikme poolt esitatud nõuete koostamisel, saavutas hageja oma väidetavaid teenuseid pakkudes vaid kolmandatel isikutel kahju tekitamisest tuleneva nõudeõiguse tekkimise AS-i XXX(pankrotis) vastu. Sellise teenuse eest ei pea AS XXX(pankrotis) tasu maksma, kuna talle pole osutatud kvaliteetset teenust ja teenuse osutamisega on tekitatud ASile XXX(pankrotis) kasu asemel kahju. Lisaks on väidetavate teenuse eest küsitav tasu ebamõistlikult suur. Isegi olukorras, kui hageja oleks tegelikkuses osutanud AS-ile XXX ja AS-ile XXX teenuseid, mille tulemusena oleksid AS XXX ja AS XXX saanud tulu, on väidetavate teenuste osutamise maht ning selle eest saadav tasu selgelt ebaproportsionaalsed. Nõudeavalduste pikkus on kokku 6 lk ja nende koostamiseks kuluks advokaadil kuni kaks tööpäeva. Seega oleks advokaadi tasu suurus hinnanguliselt kuni 2400 EUR (arvestusega 16 tundi tööd ja tasu suurus 150 EUR/h). Käesoleval juhul on aga 6 lk teksti

koostamise eest küsitud tasu summas 3 787 632,81 EUR ehk iga nõude 1 lk koostamise tasu suuruseks on 631 272,14 EUR. Sellise lepingu sõlmimisega on AS-i XXX ja AS-i XXX juhatuse liikmed rikkunud mh oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust (ÄS § 315 lg 1). Majanduslikult mõistlikuks võiks pidada kokkulepet, kus käsundisaaja saab tulemustasu reaalselt laekunud summadelt. Ehk kui hageja oleks sõlminud AS-iga XXX ja AS-iga XXX kokkuleppe, mille kohaselt on hageja tasu suuruseks fikseeritud protsent hageja poolt osutatud teenuste tulemusena AS-i XXX ja AS-i XXX võlgnike poolt tehtud reaalsetest maksetest, siis selline kokkulepe oleks ilmselt olnud mõistlik ning tavapärane. Käesoleval juhul arvestatakse tasu aga esitatud nõuetelt (mitte esitatud nõuete alusel toimunud laekumistelt), kolmandate isikute vastu esitatud nõuded on pahatahtlikud ja alusetud ning tasu suurus ületab üle tuhande korra mõistlikku tasu. Sellest nähtub, et vaidlusaluse lepingu sõlmimise ainus eesmärk oli AS-ile XXX ja AS-ile XXX hageja kasuks võimalikult suurte kohustuste tekitamine, mitte reaalsete nõustamisteenuste osutamine ning nõuete esitamisel abi osutamine. Eeltoodud asjaolud viitavad aga kogumis sellele, et hagiavalduse lisaks nr 9 oleva käsunduslepingu näol on tegemist näiliku tehinguga. AS-i XXX endised ja praegused juhatuse liikmed XXX ja XXX ning hageja juhatuse liige XXX on teinud juba varem koostööd eesmärgiga säilitada ühiselt kontroll AS-i XXX(pankrotis) pankrotimenetluse üle. Koostöö käigus mh vaieldi ühiselt vastu kostja nõude tunnustamisele AS-i XXX(pankrotis) pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-11-51596) ning korraldati AS-i XXX vastu alusetu nõude esitamine ja selle rahuldamine Riia Alalise Vahekohtu 14.04.2010. a otsusega nr 1-03-2010. Eeltoodust tulenevalt on XXX , XXX ja XXX tegutsenud kooskõlastatult ja eesmärgiga tekitada AS-i XXX(pankrotis) vastu võimalikult palju nõudeid, millega saada endale kontroll AS-i XXX(pankrotis) pankrotimenetluse üle, olles pankrotimenetluses suurim võlausaldaja (hageja poolt AS-i XXX(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuded moodustavad üle 50% kõigist AS-i XXX(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetest). Näilikule tehingule viitavad samuti järgmised asjaolud: 09.12.2010. a registreeriti hageja; 10.12.2010. a sõlmiti vaidlusalune käsundusleping hageja, AS-i XXXja AS-i XXX vahel; 13.12.2010. a esitas AS XXX Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks; 16.12.2010. a kohtumäärusega määrati AS-le XXX ajutine pankrotihaldur; 21.01.2011. a esitas XXX(AS XXX juhatuse liige) nõuded AS-i XXX, kostja ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu; 24.01.2011. a esitas AS-i XXXajutine pankrotihaldur oma aruande, kus ei kajastatud nõudeid AS-i XXX, kostja ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu ega ka hageja ees olevaid kohustusi; 02.02.2011. a kuulutati välja AS-i XXX pankrot. Seega asutati hageja üks päev enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist ja kaks päeva pärast hagejaga lepingu sõlmimist esitas AS XXX avalduse oma pankroti väljakuulutamiseks. See näitab üheselt, et lepingu sõlmimise ja alusetute nõuete esitamise ainsaks eesmärgiks oli kontrolli saamine pankrotimenetluse üle ning tegelike võlausaldajate õiguste kahjustamine. Nagu eespool viidatud, on AS-i XXX varasid ja kohustusi analüüsinud ajutine pankrotihaldur, kelle 24.01.2011. a aruande kohaselt puudusid AS-il XXX nõuded AS-i XXX, kostja ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu. Samuti puudusid AS-il XXX ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt kohustused hageja ees. See fakt tõendab samuti, et tegelikkuses puuduvad AS-il XXX nõuded AS-i XXX, kostja ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu, vaidlusaluse lepingu sõlmimise ning nõuete esitamise eesmärk oli vaid kontrolli saamine AS-i XXX(pankrotis) pankrotimenetluse üle ja tegelike võlausaldajate õiguste kahjustamine ehk vaidlusalune leping on näilik ning seega tühine. Hageja nõude ebaõigsust ja lepingu näilikkust tõendab ka asjaolu, et hageja näol on väidetavalt tegemist äriühinguga, mis osutas sadade tuhandete eurode väärtuses konsultatsiooniteenuseid, kuid

hageja käive on tegelikkuses jäänud igal kalendriaastal alla 16 000 EUR. Seda kinnitab hageja mitteregistreerimine käibemaksukohuslasena, kuna KMS § 19 lg 1 kohaselt, kui isiku tehtavate tehingute maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida. KMS § 20 lg 1 kohaselt on aga registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära kostjate esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et 13.12.2010. a esitas aktsiaselts XXX(pankrotis) Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas tsiviilasjas 2-10-62190 16.12.2010. a määrusega aktsiaselts XXX(pankrotis) ajutiseks pankrotihalduriks Peep Lillemäe. 02.02.2011. a määrusega kuulutas Harju Maakohus välja aktsiaselts XXX(pankrotis) pankroti (I kd tl 12-13). Hageja esitas 04. aprillil 2011. a kohtule nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 3 787 632,81 euro tunnustamiseks (I kd tl 17, III kd tl 49). Nõudeavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue 10. detsembril 2011. a XXX OÜ, aktsiaselts XXX(pankrotis) ja AS XXX (pankrotis) vahel sõlmitud käsunduslepingust (I kd tl 17, III kd tl 49, I kd tl 41, III kd tl 61). 22.09.2011. a nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue summas 3 787 632,81 eurot tunnustamata, kuna sellele vaidles vastu Danske Bank AS Eesti filiaal, AS XXX , AS XXX ja pankrotihaldurid (I kd tl 22, III kd 54). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagiavalduse kohaselt on XXX OÜ nõude aluseks 10. detsembril 2010. a XXX OÜ, aktsiaselts XXX(pankrotis) ja AS XXX (pankrotis) vahel sõlmitud käsundusleping (I kd tl 17, III kd tl 49, I kd tl 41, III kd tl 61). Hageja palub kohtul tunnustada hageja käsunduslepingust tulenevat nõuet aktsiaselts XXX(pankrotis) pankrotimenetluses summas 3 787 632,81 euro teise rahuldamisjärgu nõudena (III kd tl 28). Nõude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule 21.01.2011. a AS XXX endiste juhatuse liikmete poolt allkirjastatud nõudekirjad AS-le XXX(I kd tl 47, III kd tl 57), AS-le XXX(I kd tl 48, III kd tl 58), AS Danske Bank Eesti filiaalile (I kd tl 50, III kd tl 66). Kostjate vastuväite kohaselt on hageja nõue põhjendamatu, kuna hageja ning AS-i XXX(pankrotis) ja AS-i XXX (pankrotis) vahel 10.12.2010 sõlmitud käsundusleping on näilik tehing ja seega tühine. Kostjad leiavad, et hageja nõue on tõendamata, hagimaterjalide hulgas puuduvad andmed ja tõendid selle kohta, et hageja oleks käsundisaajana käsundit üldse täitnud. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud nõudekirjad on alla kirjutanud võlgniku selleaegsed juhatuse liikmed ning nendel dokumentidel puudub mistahes viide sellele, et need koostas või et need koostati hageja töö tulemusel. Puuduvad ka andmed selle kohta, et nõudekirjad AS-ile XXX, AS-ile XXX ning Danske Bank A/S Eesti filiaalile üldse esitati. Samuti ei ole võimalik esitatud dokumentide pinnalt analüüsida esitatud nõuete õiguslikku põhjendatust. 10.12.2010 käsunduslepingu puhul on tegu sedavõrd ebaharilikke kokkuleppeid sisaldava käsunduslepinguga, et poolte tahe selle sõlmimisel ei saanud olla suunatud lepingu tegelikule täitmisele. Tasukokkulepet ja selle sissenõutavaks muutumise korda, samuti 10.12.2010 käsunduslepingu sõlmimisega seotud asjaolusid silmas pidades ei ole lepingu ehtsus eluliselt usutav. Kohus nõustub kostjate vastuväitega. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida

tegelikult teha tahavad ning lg 2 järgi näilik tehing on tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohtu hinnangul on vaidlusalune käsundusleping tühine, kuivõrd see on sõlmitud õigusnäivuse loomise eesmärgil ja sooviga mõjutada AS XXX(pankrotis) pankrotimenetluse läbiviimist. Kohtule on esitatud 10.12.2010. a sõlmitud käsundusleping, mille p 1.1 järgi on lepingu objektiks käsundisaaja poolt tellijale kokkulepitud teenuste osutamine, mis seisneb tellijatele juriidilise abi ja õigusalaste konsultatsioonide võimaldamisest/tagamisest nende õiguste ja huvide kaitsmiseks ning põhimõtteliste ja funktsionaalsete lahenduste väljatöötamisest tellija(te) vara koosseisust väljaläinud aktivate tagastamiseks ja/või nõuete esitamiseks alltoodud isikute vastu seoses alljärgnevate episoodidega: AS-le XXX XXX-XXX asuvate kinnistute omandi üleandmine AS XXX poolt; ühishüpoteegi seadmine XXX-XXX asuvatele kinnistutele Danske Bank AS kasuks AS XXX poolt ning Danske Bank AS kasuks lisatagatise seadmine;kohustuste täitmine Danske Bank AS Eesti filiaalile XXX ja/või AS XXXeest; XXX nõude tekkimise asjaolud ja põhjendatus;OÜ XXX osa müük AS-le Jalgur ning hüpoteegi seadmine AS XXX kinnisvarale OÜ XXX kasuks; AS XXX aktsiate soetamine äriühingult XXX AS XXX poolt (I kd tl 41, III kd tl 61). Hageja leiab, et tema tasunõue summas 3 787 632,81 eurot on lepingu punkt 5 alusel muutunud sissenõutavaks, kuivõrd hageja valmistas ette AS XXX(pankrotis) endiste juhatuse liikmete poolt 21. jaanuaril 2011. a allkirjastatud kirjad (I kd tl 57, 58, 66; III kd tl 47-53). Vaidlusaluse lepingu punktis 5.1. on pooled kokku leppinud, et hagejale makstakse käsunduslepingus sätestatud teenuste osutamise eest tasu, mis vastab 50% tellijate poolt käsunduslepingu p-des 1.1.1-1.1.6 nimetatud isikute vastu esitatud nõuete suurusele või tagastatud aktivate maksumusele. Lepingu punkt 5.2 järgi tellijad tasuvad käsundisaajale lepinguga ettenähtud teenuste eest kahe kuu jooksul tellijate poolt nõue(te) esitamisest lepingu p-des 1.1.1-1.1.6 nimetatud isiku(te) vastu või tellija(te) vara koosseisust väljaläinud aktivate tagastamisest. Kohus nõustub kostjatega selles, et hageja ei ole käsundi täitmist tõendanud ning lepingu ehtsus on eluliselt ebausutav, mida kinnitab lepingu punktis 5 sisalduv tasukokkulepe. Vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal oli AS XXX(pankrotis) püsivalt maksejõuetu ning see asjaolu oli juhatuse liikmetele teada, kuivõrd juhatuse liikmed esitasid 13.12.2010. kohtule võlgniku pankrotiavalduse. AS XXX(pankrotis) püsiv maksejõuetus pidi teada olema ka hagejale. Äriregistri teabesüstemist nähtub, et XXX OÜ kanti äriregistrisse 09.12.2010. a, päev pärast asutamist võttis hageja endale väga mahuka lepingulise kohustuse käenduslepingu punktis 1.1. sätestatu näol. Hageja enda väitel on juhatuse liikmete poolt 21.01.2011. a kirjad tegelikkuses hageja koostatud. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendamata neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Hageja on esitanud lepingu punkt 1.1. tulenevate kohustuste täitmise tõendamiseks 21.01.2011. a kirjad, muid tõendeid juriidilise abi ja õigusalaste konsultatsioonide läbiviimiseks kohtule esitatud ei ole. Kuivõrd hageja on suutnud vaidlusalused kirjad väidetavalt koostada ilma tehingute õiguslikku või majandusliku sisu analüüsi läbi viimata, pidid kohtu hinnangul hagejale lepingu punktis 1.1. nimetatud tehingud enne lepingu sõlmimist teada olema, ühtlasi oli hagejale teada ka AS XXX(pankrotis) majanduslik seis ning eesootav pankrotimenetlus. Arvestades seda, et 16.12.2010. a määrusega nimetati aktsiaselts XXX ajutiseks pankrotihalduriks Peep Lillemäe, puudus juhatuse liikmetel igasugune mõistlik põhjus võtta vaidlusaluse lepingu punktis 5 sätestatud ulatuses kohustust. PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi on võlgniku vara tagasivõitmise nõuete esitamise õigus ja kohustus pankrotihalduril. Eeltoodust tulenevalt oleks ka haldur vastavate eelduste olemasolul saanud nõudeid esitada, ilma võlgniku kohustuste mahtu ebamõistlikus ulatuses suurendamata. Juhatuse liikmete poolt ajutisele haldurile väidetavate vara tagasivõitmise või –nõudmise võimaluste avaldamata jätmine, kinnitab kohtu hinnangul üksnes käsunduslepingu näilikkust, kuivõrd 24.01.2011.a ajutise halduri poolt kohtule esitatud aruandes ei kajastu AS XXX(pankrotis) väidetavad nõuded AS XXX, Danske Bank AS Eesti

filiaali ega AS XXXvastu. Samuti ei nähtu aruandest, et AS-l XXX(pankrotis) oleks hageja ees täitmata kohustusi (II kd tl 134). Kohus nõustub kostjatega ka selles, et käsunduslepingu punktis 5 sisalduv tasukokkulepe ning selle sissenõutavaks muutumine on niivõrd ebamõistlik, et üksnes kinnitab tehingu näilikkust ning lubab kahelda hageja võimes pakkuda lepingu punktis 1.1. nimetatud juriidilist abi ja õigusalast konsultatsiooni, mida saaks nimetada AS XXX huvide kaitsmiseks. VÕS § 7 lg 2 järgi mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Majanduslikult mõistlikuks ning tavapäraseks tuleb kohtu hinnangul pidada kokkuleppeid, kus käsundisaaja saab tulemustasu reaalselt laekunud summadelt. Kohtu hinnangul ei saa aga mõistlikuks pidada kokkulepet, mis annab õiguse nõuda 50 % tasumist võimalikust nõude väärtusest sellise nõude esitamise hetkest, olenemata nõudekirja adressaadini jõudmisest. Sellise kokkuleppe sõlmimise eesmärk saab seisneda üksnes AS XXX(pankrotis) võlausaldajate huvide kahjustamises ning pankrotimenetluse läbiviimise mõjutamises. AS XXX(pankrotis) endine juhatuse liige XXXon Läti Vabariigi kohtuasjas nr C04337911 tehtud avalduses kinnitanud, et nii XXX OÜ asutamine kui näilike nõuete loomine ja loovutamine on tehtud eesmärgiga saavutada kontroll pankrotimenetluste üle (II kd tl 99, 100). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.