Kohtuasja number
2-10-41784
Otsuse kuupäev
03.aprill 2012
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
SS hagi OÜ IBS vastu müügihinna tasumise nõudes 98 245,11 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SS(isikukood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: Deivi V (XXX); Kostja: OÜ IBS(registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: Natalia G (XXX) Kirjalik menetlus
Menetlustoiming Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ IBS SS kasuks põhivõlg 98 245,11 eurot. Välja mõista OÜ IBS SS kasuks viivis 47 747,06 eurot ning alates 04.aprillist 2012 viivis 0,03 % päevas põhivõlalt kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Menetluskulud jätta täielikult kostja OÜ IBS kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue
23.08.2007 müügilepingu alusel müüs OÜ L OÜ IBS mõttelise osa kinnistust asukohaga XXX, Harjumaa. Müügihinnaks oli 7 480 000 krooni, millisest summast 1 290318 krooni tasus ostja müüjale ettemaksuna enne notariaalse lepingu sõlmimist, summa 1 163 701,04 krooni tasus ostja müüja palvel Parex panga kontole ja summa 3 488 778,96 krooni tasus ostja müüja kontole Nordea pangas. Ülejäänud summa 1 537 202 krooni kohustus ostja tasuma müüja kontole Nordea pangas hiljemalt 3 pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Tasumisega viivitamisel kohustus ostja tasuma viivist 0,03 % päevas iga viivitatud päeva eest. Viimast makset kostja vaatamata korduvatele meeldetuletustele tasunud ei ole. 27.08.2007 loovutas OÜ L nõudeõiguse kostja vastu I K . 19.11.2010 loovutas I K nõudeõiguse kostja vastu edasi SS . Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1 537 202 krooni ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 504 047,88 krooni ning seejärel viivis 461,16 krooni päevas kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Pärast notariaallepingu sõlmimist hakkas kostja OÜ L juhatuse liikme V M palvel maksma V M sularaha alljärgnevalt: 07.09.2007 – 1500 USD (171 438 krooni), 11.09.2007 – 150 000 krooni, 27.09.2007 – 660 000 krooni, 02.10.07 – 82 300 krooni ja 03.03.2008 – 50 000 krooni. Kokku sai OÜ L juhatuse liige V M kostjalt sularahana 1 113 738 krooni. Alates 10.12.2007 kuni 09.05.2008 kandis kostja OÜ L arveldusarvele 437 000 selgitusega „laenu tagastamine“. OÜ L ei teavitanud kostjat kirjalikult nõude loovutamisest 2007, 2008 ega 2009.a., samuti ei andnud kostjale üle dokumenti, mis kinnitaks nõude loovutamist. Kuna kostja ei olnud teadlik ega saanudki olla teadlik nõude loovutamisest, siis leiab kostja, et ta on täitnud kohustuse asjakohase isiku ees, s.o. OÜ L ees. 2009 novembris teatas I K kostjale kirjalikult nõude loovutamisest, samas aga ei esitatud kostjale mingisugust nõuet. Hageja arvamus kostja vastuväidetele Hageja ei nõustu kostja vastuväitega. Kostja poolt esitatud võlakirjad ei tõenda kinnistu müügihinna tasumist kostja poolt. Ei nähtu, et V M kui L esindaja ja juhatuse liige kinnitaks raha saamist, tegemist on eraisikuga. Ka kostja poolt edastatud panga väljavõte ei tõenda kinnistu müügihinna tasumist. Kõik ülekanded on tehtud selgitusega laenu tagastamine, mitte müügihinna tasumine. Lepingus oli kokku lepitud müügihinna kandmine OÜ L kindlale arvelduskontole ning sellest tulenevalt ei saa OÜ L teistesse pankadesse tasutut lugeda VÕS § 76 ja 91 kohaselt kostja kohustust täidetuks. Ka ei oma õiguslikku tähendust OÜ L juhatuse 02.04.2008 istungi protokoll. Äriühingu juhatusel ei ole seaduslikku alust tunnistada eraisikule tasutud summad äriühingu omandiks. Ka puuduvad raamatupidamislikud tõendid, mis kajastaksid protokollis nimetatud summade laekumist äriühingule. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vaidlus poolte vahel on müügihinnaosa 1 537 202 krooni tasumise üle. Hageja leiab, et kostja on 23.08.2007 sõlmitud müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud, on jätnud tasumata ostuhinna summas 1 537 202 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja on esitanud kohtule võlakirjad, mille kohaselt on V M saanud sularahaks tegemise arvel ajavahemikul 07.09.2007 kuni 03.03.2008 kokku 1 113 738 krooni (t. II lk 61-70). Kohus leiab, et võlakirjad ei tõenda esiteks seda, et V M on raha saanud OÜ IBS, teiseks on V M sularaha vastu võtnud, kui füüsiline isik ja kolmandaks ei viita ükski võlakiri sellele, et tegemist on 23.08.2007 müügilepingust tuleneva kohustuse ostuhinna tasumisega. Müügilepingu poolteks olid juriidilised isikud ning tehingud juriidiliste isikute vahel peavad olema teostatud vastavalt heale raamatupidamistavale. Antud juhul oleks võimalik tõendada ostuhinna tasumist sularahas äriühingu raamatupidamise dokumentidega (kassa väljamineku orderiga v.m). Selliseid raamatupidamise dokumente, mis tõendaksid äriühingu arvelt sularaha maksmist OÜ L, esitatud ei ole. Kohus ei loe ka OÜ L juhatuse 02.04.2008 otsuse alusel tõendatuks võla tasumist kostjale (t. II lk 79). Nimetatud otsusega tunnistati V M poolt saadud 1 113 738 krooni müügilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Nimetatud otsuse võtsid vastu OÜ L juhatuse liikmed Juri Smirnov ja V V , kes olid samal ajal ka OÜ IBS juhatuse liikmed ja osanikud. Seega ei ole esitatud tõend usaldusväärne. Ka ei ole võimalik äriühingu liikmel tunnistada füüsilisele isikule tasutud raha äriühingu rahaks. Tõendeid selle kohta, et V M poolt vastuvõetud raha oleks kantud OÜ L arvele, puuduvad. Kostja poolt esitatud äriühingu arvelduskonto väljavõttest (t. II lk 71) nähtub, et OÜ IBS on tasunud OÜ L ajavahemikul 10.12.2007 kuni 03.07.2008 kokku 444 000 krooni laenulepingu järgi. Asja materjalidest nähtub, et OÜ L ja kostja vahel oli sõlmitud kaks krediidilepingut. Seega võib järeldada, et maksed teostati pigem laenulepingute täitmiseks, mitte aga müügilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. 28.07.2008 on OÜ L juhatuse liikmed V M ja ES kinnitanud, et OÜ L ei ole materiaalseid pretensioone ja nõudeid OÜ IBS vastu, kogu võlg on tasutud (t. II lk 98-99). Samas on ES OÜ L nimel 18.08.2010 kinnitanud, et OÜ L on loovutanud I K nõudeid OÜ IBS vastu summas 2 187 202 krooni ulatuses, mis tulenevad kahest krediidilepingust ja müügilepingust nr 2418. Nimetatud kinnituskirjad on vastuolulised. Hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, saab lugeda 28.07.2008 kinnituskirjas esitatud kinnitus müügilepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise osas ümberlükatuks. Nõude loovutamise üle vaidlus puudub. Kuigi OÜ L loovutas nõude OÜ IBS vastu I K 27.08.2007, teatas uus võlausaldaja sellest kostjale alles 01.11.2009 (t. I lk 26). SS loovutati nõue asja menetluse käigus 19.11.2010 (t. I lk 103). Seega loeb kohus hageja nõude summas 1 537 202 krooni, ehk 98 245,11 eurot tõendatuks ja põhjendatuks. VÕS § 101 lg 6 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda
võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Müügilepingu punktis 2.5 on pooled ette näinud viivise tasumisega viivitamisel 0,03 % päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud põhinõudelt viivist alates 29.08.2007 kuni 24.08.2010 summas 504 047,88 krooni. Tuginedes TsMS § 367 arvestab kohus viiviseid kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Alates 25.04.2010 kuni 03.04.2012 moodustavad viivised põhinõudelt 243 031,32 krooni. Kokku moodustab viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 747 079,20 krooni ehk 47 747,06 eurot. Eelnevast lähtudes kuulub rahuldamisele hageja põhinõue summas 98 245,11 eurot ja viivised 47 747,06 eurot ning alates 04.04.2012 0,03 % tasumata põhinõudelt päevas. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.