Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-751

2-12-751 hinnangul ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud piisava hoolsusega raamatupidamise kohustust, kuivõrd võlgniku kassadokumendid ja pearaamatuväljavõtted ei ühti. Ajutine halduri hinnangul esinevad tagasivõitmise võimalused OÜ-le P sooritatud laenu tagasimakse osas PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd tagasimakse summas 5 492,52 eurot on sooritatud 31.12.2011.a ning OÜ P juhatuse liige AE on võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 1 mõttes. Tulenevalt PankrS § 113 lg 2 eeldatakse lähikondse puhul, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis. Täiendavad tagasivõitmise võimalused PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel võivad esineda ka OÜ-le M teenused ja OÜ-le R sooritatud laenu tagasimaksete osas, kuivõrd tagasimaksed on sooritatud vähem kui aasta enne pankrotiavalduse esitamist ning ajutise halduri nimetamist. Ajutine haldur on seisukohal, et 24 000 euro laenamisega OÜ-le KG 5.01.2011 on kahjustatud võlgniku ja võlausaldajate huve. Samas ei ole ajutisele haldurile teada, kas ja miks nimetatud summa tegelikult laenati, kuivõrd väidetava laenusaaja raamatupidamisdokumentides laenu saamine ei kajastu. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus iseloomulik olukorrale, mille alusel tuleb algatatud pankrotimenetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata, puudub majandustegevus ja vara menetluskulude ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kasvõi osaliselt. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada ebaõnnestunud äriplaani. Võlgniku juhatuse liige ei ole äriplaani koostades arvestanud käibe vähenemisega ega võtnud kasutusele meetmeid käibe ja klientuuri suurendamiseks. Ajutise halduri esialgsel hinnangul (27.02.2012 aruandes) ei ole OÜ GC maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutise halduri täiendava aruande kohaselt - pärast võlgniku 2010-2012 kassadokumentidega tutvumist - ei ole OÜ GC juhatuse liige täitnud piisava põhjalikkusega juhatuse liikme kohustusi, s.h raamatupidamise korraldamise kohustusi, (võlgniku kassadokumendid ja pearaamatuväljavõtted ei ühti), millega on rikkunud äriseadustiku § 183 ja raamatupidamise seaduse § 4 nõudeid. Martin Krupp palub välja mõista ajutise halduri tasu kokku summas 1 240 eurot (15,5 töötundi x 80 eurot) ja kulude hüvitis 68,22 eurot. Lisanduvad riiklikud maksud. 05.03.2012 ja 22.03.2012 kohtuistungitel ei ole võlgniku esindaja ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

2-12-751 mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul on OÜ GC maksejõuetuse põhjuseks ebaõnnestunud äriplaan. Eeltoodule ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Ajutise halduri aruannetes toodud andmetel võlgnikul igasugune vara puudub, kohustusi on OÜ GC 21 300 euro ulatuses. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, esinevad mitmete summade tagasivõitmise võimalused. 22.03.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning teha ettepanek võlgnikule, OÜ GC võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.03.2012. Seisuga 01.04.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et OÜ GC pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ GC pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ GC tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri poolt on kindlaks tehtud, et võlgniku kassadokumendid ja pearaamatuväljavõtted ei ühti – kassadokumentide kohaselt peaks võlgnikul olema kassajääk 50 055,74 eurot, tegelikkuses igasugune vara puudub. Lisaks ei ole võlgniku esitatud kassadokumendid vormistatud korrektselt, kuivõrd väljamineku orderitelt ei nähtu, kes ja millal raha kätte on saanud. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur arvamusel, et OÜ GC juhatuse liige ei ole täitnud piisava põhjalikkusega juhatuse liikme kohustusi, s.h raamatupidamise korraldamise kohustust, millega on rikkunud äriseadustiku § 183 ja

2-12-751 raamatupidamise seaduse § 4 nõudeid. Sellele väitele ei ole võlgniku esindaja kohtuistungitel vastu vaielnud, samas on selgitanud, et raamatupidamise teenust osutas raamatupidamisfirma ning et tagantjärgi on selgunud, et see töö ei ole tehtud korralikult. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning raamatupidamise teenuse sisseostmine ei vabasta juhatuse liiget vastutusest juhatuse raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumise eest. Kohus leiab, et AE (isikukood XXX ) on toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Martin Krupp on kohtule 27.02.2012 ja 19.03.2012 esitanud OÜ GC ajutise pankrotihalduri töö aruanded, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 15,5 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h: võlgniku esindajaga suhtlemine, päringute koostamine, kogutud andmete analüüs, aruannete koostamine, kohtuistungitel viibimine. Martin Krupp palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1 240 eurot Lisanduvad riiklikud maksud. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 68,22 eurot, s.h sidekulud, koopiad, bürooteenus. Võlgniku esindaja on kohtuistungitel nõustunud ajutise halduri tasu ja kulude suurusega kuid väitnud, et tal puuduvad rahalised vahendid nende väljamaksmiseks. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 1 240 eurot tuleb võlgnikult välja mõista. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, tuleb ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), hüvitada riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb nimetatud summa kanda Martin Krupp’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXX. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 68,22 eurot tuleb võlgnikult OÜ Cavere Õigusbüroo kasuks välja mõista. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Martin Krupp ei ole ajutise halduri aruandes taotlenud OÜ määramist.

GC dokumentide hoidja

Kohus leiab, et OÜ GC dokumentatsioon tuleb anda hoiule OÜ GC seaduslikule esindajale juhatuse liikmele AE’le (isikukood XXX ).

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.