Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-10-42914 „Kevade 3 Narva“ arvelduskontole nr 221029335959, Swedbank AS, selgitusega „Kevade 3-45 võla tasumine“. 4) Kokkuleppe punktis 2 nimetatud makse sooritamisel loetakse summad tasutuks järgmiselt: esmalt loetakse tasutuks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 127,85 eurot, seejärel õigusabikulud summas 89,50 eurot, seejärel viivised summas 722,67 eurot ning viimasena põhinõue summas 2051,89 eurot. 5) Kui kostja ei tasu käesolevast kompromissist tulenevaid makseid ettenähtud tähtaegadeks, kohustub ta maksma hagejale viivist 0,1% õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. II. Lõpetada menetlus KÜ Kevade 3 hagis Narva linna vastu kahju hüvitamise nõudes hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on KÜ Kevade 3 hagi Narva linna vastu võlgnevuse nõudes. Pooled esitas kohtule poolte vahel 17.02.2012 sõlmitud ja allkirjastatud kompromisslepingu. Kompromisslepingus leppisid pooled kokku selles, et kostja tasub hagejale kostja omandis oleva korteriomandi kommunaal- ja hooldusteenuste võlgnevuse 31.12.2011 seisuga kogusummas 2051,89 eurot ning pool hageja arvestatud viivistest summas 722,67 eurot. Samuti leppisid pooled kokku selles, et kostja hüvitab pool hageja poolt kantud menetluskuludest kogusummas 217,35 eurot. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama 2/3

2-10-42914 kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele menetluskulude kandmise osas. Seega ei pea kohus tegema menetluskulude jaotust ega neid kindlaks määrama. (allkirjastatud digitaalselt) Helgi Vinni Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.