ROÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagi Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) vastu 204 537,96 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
204 537,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ROÜ (pankrotis, endine ärinimi OÜ UL, registrikood XXX asukoht XX) pankrotihaldur Indrek Lepsoo Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) (registrikood 70001231, asukoht Narva mnt 7, Tallinn) Kostja tehingulised esindajad vandeadvokaadid Liina Linsi ja Kaidi Reiljan-Sihvart
Kohtuistungi toimumise aeg
28.veebruar 2012.a
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta ROÜ (pankrotis) kanda.
2.Välja mõista ROÜ-lt (pankrotis) riigituludesse menetluskulu 9 267,18 (üheksa tuhat kakssada Kkümmend seitse eurot) 18 senti Eesti Vabariigi kasuks, mis tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900078444.
3.Välja mõista ROÜ-lt (pankrotis) Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskuludelt otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
4.Saata käesoleva kohtuotsuse ärakiri pärast lahendi jõustumist viivitamata Riigi Tugiteenuste Keskusele (TsMS § 179 lg 4). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused 1.ROÜ (pankrotis, edaspidi hageja) esitas 03.05.2011 hagi Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu, edaspidi kostja) vastu 204 624,30 euro saamiseks. 2.Hageja esitas 28.04.2008 kostjale lihtsustatud menetlusega riigihanke raames pakkumise jäätmete käitluseks/väärtustamiseks (edaspidi hanke pakkumine). 02.05.2008 sõlmisid kostja kui tellija ja hageja kui töövõtja töövõtulepingu (edaspidi leping). Vastavalt lepingule kohustus hageja toimetama üleriigilise kodanikualgatuse kampaania „TÄ2008“ (edaspidi kampaania) raames Tartumaalt 1 200 tonni ulatuses kogutava prügi (sega ehituslammutusjäätmed jäätmekoodiga 170904 ja sega pakendijäätmed jäätmekoodiga 150106, osaliselt segamini) nõuetekohasesse käitlusse eesmärgiga suunata maksimaalselt jäätmeid taaskasutusse lähtuvalt keskkonnaministri 16.01.2007 määrusega nr 4 kinnitatud olmejäätmete sortimise korra ning sorditud jäätmete liigitamise alustest. Vastavalt lepingu p
3.1.1.tarniti kampaania „TÄ2008“ raames hagejale hanke pakkumises nimetatud vaheladustusplatsidele ja käitluskeskustesse jäätmeid riigile kuuluvalt maalt (riigimaa, reformimata riigimaa, riigi metsamaa). 3.Vaheladustusplatsidele ja käitluskeskustesse tarniti alljärgnevad jäätmed: vanarehve jäätmekoodiga 160103 – 1 070 tonni; eriotstarbelisi vanarehve koodiga 160103 (EO) - 812 tonni; segaolmejäätmeid jäätmekoodiga 200103 – 2 270,77 tonni, kokku 3 553,78 tonni. Hageja leiab, et üleantud jäätmete käitlemise eest on kostja kohustatud vastavalt lepingu punktidele 3.1. ja 5.1. tasuma: segaolmejäätmete käitlemise eest 1 620 krooni/t (423,72 krooni/t lepingule vastavate jäätmete eest + mittevastavusega seonduvad kulud (vastavalt hankepakkumise lisana olnud juhendile 1 330 krooni/t -133 krooni/t = 1 197 krooni/t) x 2 270,77 t = 3 680 282,35 krooni; vanarehvide käitlemise eest 800 krooni/t x 1 070 t = 856 000 krooni; eriotstarbeliste vanarehvide käitlemise eest 1 600 krooni/t x 218 = 348 800 krooni. 4.Hageja väitel on kostja, ELFSA ja Tartu Linn hagejale tasunud kogutud jäätmete käitlemise eest, on siiski jäetud tasumata hageja nõutud summa ulatuses. Hageja leiab, et on täitnud lepingu punktidest 4.1. kuni 4.4. tulenevad kohustused. Kostja on jätnud täitmata oma lepingulised kohustused ning tasunud hagejale 423,72 krooni/t, kuid kohustuseks on tasuda kokku 1 620,72 krooni/t. Hageja esitas 04.11.2009 kostjale nõudekirja, milles nõudis lepingust tuleneva võlgnevuse summas 3 200 324 krooni, mis sisaldab
käibemaksu tasumist. Nimetatud nõue on esitatud 2275,78 tonni eest ning arvestatud hinnaga 1 197 krooni/t. Kuna kostja eelmärgitud summat hagejale tasunud ei ole, siis palub hageja kostjalt välja mõista 204 624,30 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 ja § 108 lg 1 alusel. 5.Hageja on esitanud 05.12.2011 ja 17.02.2012 vastused kostja vastuväidetele. Hageja on seisukohal, et kostja andis lepingu alusel hagejale faktiliselt üle 2 269,934 tonni jäätmeid. Nimetatud asjaolu on tõendatud hageja kaaluarvutite väljavõtte alusel koostatud tabeli ja kostja poolt 15.07.2008 korraldatud kohtumise protokolliga. 6.Hageja leiab, et tema ja kostja poolt vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktid ei ole kostja poolt hagejale tegelikult üleantud jäätmete koguse osas ainsaks ja ümberlükkamatuks tõendiks. Ühestki õigusaktist ei tulene, et jäätmed saab käitlejale üleantuks lugeda ainult siis, kui üleandmise kohta on vormistatud akt. Akti vormistamise kohustust ei saa tuletada ka kostja poolt kirjeldatud jäätmete olemusest. Seega ei võta vormistatud aktide sisu hagejalt õigust tõendada, et kostja on lepingu alusel hagejale üle andnud aktides märgitud suurema koguse jäätmeid. 7.Tõsiselt võetavaks ei saa pidada kostja väidet, et poolte vahel tekkis jäätmete üleandmisega seoses mingisugune kohustuslik praktika. Hageja on seisukohal, et väljakujunenud praktikaks ei saa lugeda käitumist, mida on teatud ulatuses järgitud vaid ühe lepingu puhul. Antud juhul hõlmas selle ühe lepingu täitmise periood väga lühikest ajavahemikku. 8.Poolte poolt vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktidest nähtub, et akte ei vormistatud iga üksiku kostja poolt hagejale üleantud jäätmekoorma kohta: akt nr 1 puudutab näiteks 12 koormat ja akt nr 2 154 koormat. See on ka mõistetav, kuna väga lühikese perioodi (2 päeva) jooksul andis kostja hagejale üle mitusada koormat jäätmeid. Seega ei saa asjaolust, et kostja poolt hagejale faktiliselt üle antud jäätmekoormaid ei ole kostja ja hagejale poolt allkirjastatud aktides kajastatud, teha järeldust, et neid jäätmeid ei olegi hagejale üle antud. 9.Hageja kaaluarvutite väljavõtte alusel koostatud tabeliga saab tõendada kostja poolt hagejale üle antud jäätmete tegelikku kogust. Kostja arvates ei saa hageja kaaluarvutite väljavõtetega hagejale üle antud jäätmete kogust tõendada, kuna tegemist on hageja poolt ühepoolselt oma suva järgi koostatud väljavõttega, millel puudub kostja kinnitus andmete õigsuse kohta. Hageja leiab, et hageja kaaluarvutite väljavõte on tõendina lubatav ja asjakohane. Hageja kaaluarvutite väljavõte on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 1 mõttes. Kuna väljavõttest nähtuvad andmed kampaania „TÄ2008“ raames hagejale üle antud jäätmete kohta, on tegemist ka asjakohase tõendiga (TsMS § 238 lg 1). Hageja kaaluarvutite väljavõte kui tõendi lubatavuse ja asjakohasuse seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, et väljavõte on koostatud hageja poolt. Samuti ei muuda see väljavõtet ebausaldusväärseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et lubatav, asjakohane ja usaldusväärne on ainult selline menetlusosalise poolt esitatud tõend, millest nähtuvate andmete õigsust on ka teised menetlusosalised kinnitanud. Hageja märgib, et kaaluarvutite väljavõte ei ole hageja suva järgi koostatud dokument. Väljavõte sisaldab tõeseid andmeid kampaania „TÄ2008“ raames kostja poolt hagejale üle antud jäätmete kohta.
10.15.07.2008 toimunud kohtumise protokoll tõendab, et kostja oli lepingus kokku lepitud jäätmekoguse ületamisest teadlik. Protokolli sissejuhatusest nähtub, et kampaania „TÄ2008“ raames kogutud jäätmeid on 15.07.2008 seisuga käitlemata ning kostja soovib kostjaga lepingud sõlminud jäätmekäitlejatega tekkinud olukorda arutada. Miski protokollis ei viita sellele, et kostja on kohtumise korraldanud kogutud jäätmete käitlemise eest mittevastutava isikuna üksnes oma valitsemisalast tulenevast huvist lähtudes.
11.Hageja väitel on SA ELF ja Tartu linn kampaania „TÄ2008“ raames kogutud jäätmete käitlemist tõepoolest osaliselt finantseerinud, kuna jäätmete kogus oli kavandatust märkimisväärselt suurem. Asjaolu, et SA ELF ja Tartu linn on kostja eest osaliselt jäätmete käitlemise eest tasunud, ei vabasta kostjat lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Hagejale ei ole tema pankrotimenetluse raames esitatud dokumente, millest nähtuks, et hagejal oleksid SA-ga ELF ja Tartu linnaga lepingulised suhted. R ja SA ELF vaheliste lepinguliste suhete olemasolu ei tõenda iseenesest ka kostja poolt kohtule esitatud SA ELF 02.05.2008 lepingu sõlmimise sooviavaldus. Nimetatud sooviavaldus ja selle lisatud dokumendid on allkirjastatud üksnes SA ELF esindaja poolt. Ühelgi dokumendil ei ole hageja esindaja allkirja. 12.Hageja leiab, et kostja poolt üleantud jäätmed ei vastanud lepingus sätestatud nõuetele. Hageja selline väide on tõendatud eelkõige hageja poolt vormistatud mittevastavuse aktide, hageja kaaluarvutite väljavõtte, 15.07.2008 kohtumise protokolli ning fotodega kostja poolt üleantud jäätmetest. Üleandmise-vastuvõtmise aktid ei tõenda ümberlükkamatult jäätmete nõuetekohasust. Hageja on seisukohal, et tema esindaja allkirja üleandmise-vastuvõtmise aktidel ei saa käsitleda hagejapoolse kinnitusena, mille kohaselt vastasid kostja poolt üle antud jäätmed lepingule. Hageja teatas kostja poolt üle antud jäätmete mittevastavusest kostjale kampaania „TÄ2008“ aktiivse perioodi mõlemal päeval. Hageja ei ole kostjale edastatud teabest ja jäätmete mittevastavusele tuginemisest loobunud, mida kinnitavad ka hageja esindaja avaldused 15.07.2008 toimunud kohtumisel. Seetõttu puudus kostjal mistahes alus eeldada, et üleandmise-vastuvõtmise akt kinnitab jäätmete vastavust lepingule. Hageja rõhutab, et ühelgi juhul ei võta üleandmise-vastuvõtmise aktile antud allkiri hagejalt õigust tõendada, et kostja poolt üle antud jäätmed ei vastanud lepingule. Hageja osundab, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on 17.12.2009 kohtuasjas nr 3-2-1-137-09 tehtud kohtuotsuses (punkt 10) täitmise kviitungi tähendusega seoses leidnud, et /.../ kui on antud täitmise kviitung, eeldatakse üldjuhul, et võlgnik on kohustuse täitnud ning tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud, läheb üle võlausaldajale (vt selle kohta Riigikohtu 2. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08, p 15). Võlausaldajal on võimalus selline eeldus ümber lükata, kui ta tõendab, et võlgnik on jätnud kohustuse täitmata /.../. Sarnaselt täitmise kviitungiga ei järeldu üleandmise-vastuvõtmise aktile märgitust automaatselt, et kostja poolt hagejale üleantud jäätmed olid nõuetekohased. Hageja rõhutab, et juhul, kui käsitelda üleandmise-vastuvõtmise aktis sisalduvaid andmeid akti allkirjastanud isikute kinnitusena, siis tuleks aktis jäätmete liigi kohta märgitut käsitleda hoopis kostjapoolse kinnitusena selle kohta, et hagejale üleantud jäätmed vastavad lepingule.
13.Hageja on esitanud tõendi selle kohta, et kõik hagejale üleantud jäätmekoormad olid mittevastavad. Nimetatud asjaolu tõendab hageja kaaluarvutite väljavõte. Hageja poolt koostatud mittevastavuse aktid tõendavad seda, et kostja poolt hagejale üleantud jäätmed ei vastanud lepingus sätestatud nõuetele. Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt on mittevastavuse aktid tõenditena ebausaldusväärsed, kuna aktid on koostatud hageja poolt ja aktidel puudub kostja kinnitus vastavate andmete õigsuse kohta. Hageja selgitab, et lepingu punkti 7.4. kohaselt on mittevastavuse aktide koostamine hageja pädevuses ning akti koostamisest peab hageja kostjale üksnes teatama. Lepingu punktist 7.4. ei tulene, et mittevastavuse aktid omavad tähendust üksnes juhul, kui need on ka kostja poolt allkirjastatud. Kuivõrd mittevastavuse aktid vastavad lepingust tulenevatele nõuetele, on tegemist asjakohaste, lubatavate ja usaldusväärsete tõenditega. Mittevastavuse aktide sisu saab hinnata koos hageja kaaluarvutite väljavõttega. Nimetatud tõendite koosmõjust järeldub, et lepingule mittevastavad olid kõik hagejale üleantud jäätmekoormad.
14.15.07.2008 kohtumise protokoll tõendab kostja poolt üleantud jäätmete mittevastavust. Hageja rõhutab, et 15.07.2008 toimunud kohtumisel informeeriti kostjat kampaania „TÄ2008“ raames jäätmekäitlejatele üleantud jäätmetega seonduvatest probleemidest. Seejuures selgitasid jäätmekäitlejad, et jäätmete kogumisel ei järgitud juhendist tulenevaid nõudeid ning jäätmed olid segamini.
15.Hageja poolt kohtule esitatud fotod tõendavad kostja poolt hagejale üleantud jäätmete mittevastavust. Hageja selgitab, et 05.12.2011 kohtule esitatud fotod on tehtud Raadil asuvas hageja käitluskeskuses 2008.a mais ja juunis st vahetult pärast jäätmete vastuvõtmist. Fotodel on kujutatud kampaania „TÄ2008“ raames hagejale üleantud jäätmed, mida kinnitab muuhulgas asjaolu, et fotodel on selgelt näha jäätmete sorteerimise juhendis kirjeldatud jäätmete pakendid (läbipaistvad ja punased kilekotid). Koosmõjus mittevastavuse aktide ja hageja kaaluarvutite väljavõttega tõendavad fotod, et kostja andis hagejale üle lepingule mittevastavaid jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid. Hageja kaaluarvutite väljavõte tõendab jäätmete mittevastavust.
16.Hageja on seisukohal, et leping ei olnud piiratud mahuga. Hagejale jääb jätkuvalt arusaamatuks, millist tähendust omaks käesoleva vaidluse õige lahendamise kontekstis see, kui lepingu punkt 5.1. oleks käsitletav tüüptingimusena. Seadusest ei tulene, et kõik tüüptingimused tuleb automaatselt jätta kohaldamata. Hageja rõhutab, et lepingu punkti 3.1.3. ja punkti 5.1. vahel puudub kostja poolt osundatud vastuolu. Lepingu punkti 5.1. üksnes täiendab Lepingu punktis 3.1.3. sisalduvat kokkulepet sätestades regulatsiooni ka juhuks, kui kostja annab hagejale üle lepingus sätestatust suuremas koguses või lepingus sätestatust erinevat liiki jäätmeid. Taolise erisätte sisaldumine on töövõtulepingutes tavapärane. Hagejal on lepingus sätestatud nõuetele mittevastavate jäätmete käitlemise eest õigus nõuda lisatasu 1 197 krooni/tonn, millele lisandub käibemaks. Jäätmete sorteerimise juhendis toodud hoiatust jäätmete segunemisega kaasnevate riskide ja segunenud jäätmete puhul rakenduva saastetasu ei saa käsitleda kampaania „TÄ2008“ korraldaja poolse hoiatusena, kuna juhend on koostatud hageja poolt. Jäätmete sorteerimise juhend oli hageja poolt kostjale tehtud hinnapakkumise lahutamatu lisa. Kuivõrd jäätmete sorteerimise juhend oli hageja hinnapakkumise osa, siis on hagejal lepingu punktis 5.1. sätestatud juhul õigus nõuda kostjalt ka juhendis sätestatud tasu 204 537,96 eurot. Kostja vastuväited
17.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja tugineb väitele, et kostja andis lepingu alusel hagejale käitlemiseks jäätmeid üle kokkulepitust suuremas koguses (1200 tonni asemel 2269,934 tonni) ning et üleantud jäätmed ei vastanud lepingu tingimustele: kokkulepitud jäätmeliikide asemel anti üle segaolmejäätmeid. Hageja nõude aluseks on jäätmete kogus 2265,78 tonni ning hageja nõuab kostjalt täiendavat tasu arvestusega
krooni/tonn + käibemaks (2265,78*1197*18%=3 200 323,62 krooni ehk 204 537,96 eurot). Kostja leiab, et hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus, kuna kostja ei andnud hagejale jäätmeid käitlemiseks üle suuremas ulatuses kui 1 140,58 tonni ning samuti ei olnud kostja poolt üleantud jäätmed lepingu nõuetele mittevastavad. Pooltevahelise lepingu maht oli piiratud ning kostja ei ole kogu kampaania eest vastutav.
18.2008 korraldati SA ELF eestvedamisel kodanikualgatuse kampaania „TÄ2008“, mille eesmärgiks oli Eesti prügist koristamine. Kampaania korraldustoimkond pöördus kampaania rahastamiseks muude potentsiaalsete toetajate hulgas ka Keskkonnaministeeriumi poole. Kostja oli kampaania toetamisest huvitatud, kuid kampaania korraldajale sihtotstarbelise finantseeringu eraldamist ei olnud enam ajaliselt võimalik 2008 riigieelarvesse lülitada. Seetõttu oli Keskkonnaministeeriumil võimalik kampaaniat toetada vaid kampaania raames läbiviidatavate konkreetsete tööde eest tasumisega lihtsustatud menetlusega riigihanke jaoks lubatud mahus.
19.2008 kevadel viis kostja läbi lihtsustatud menetlusega riigihanke, mille esemena oli kindlaks määratud 1 200 tonni kogutava prügi käitlemine. Lihtsustatud menetlusega riigihanke raames esitas pakkumise ka hageja ning riigihanke läbiviimise tulemusel sõlmiti hagejaga kõnealune leping. Lepingu punkti 1 kohaselt kohustus töövõtja toimetama kampaania raames Tartumaalt 1 200 tonni ulatuses kogutava prügi (segaehituslammutusjäätmete jäätmekoodiga 170904 ja segapakendijäätmete jäätmekoodiga 150106, osaliselt segamini) nõuetekohasesse käitlusesse eesmärgiga suunata maksimaalselt jäätmeid taaskasutusse. Lepingu punkti 3.1.2 kohaselt oli töövõtjale makstav tasu jäätmete ühe tonni eest 423,72 krooni (ilma käibemaksuta) ning punkti 3.1.3 kohaselt leppisid pooled kokku, et kokku maksab tellija töövõtjale maksimaalselt 570 500 krooni (koos käibemaksuga) pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja töövõtja poolt arve esitamist arve esitamisest 21 päeva jooksul. Lepingu punkti 4.1 kohaselt oli lepingujärgsete tööde teostamise ajaks 03.-31.05.2008.
20.Kostjale teadaolevalt osalesid peale Keskkonnaministeeriumi kampaanias SA ELF, Rehviliit, erinevad jäätmekäitusettevõtted (R , tema emaettevõte OÜ U , samuti P , V , U ja K prügilad), SA KKja teised. Kampaania korraldustoimkonna avaldatud andmete (pressiteadete) kohaselt koristati kampaania raames üle Eestimaa enam kui kümme tuhat tonni prügi ja anti erinevatele jäätmekäitlusettevõtetele käitlemiseks üle.
21.Hageja ja kostja allkirjastasid lepingu alusel kampaania raames hagejale käitlemiseks antud prügi kohta kokku üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 1, 2, 5, 6, 7 ja 9. Üleandmisevastuvõtmise aktidest nr 1, 2, 5, 6, 7 ja 9 nähtuvalt oli käitlemiseks üle antud/vastu võetud jäätmete koguseks 1140,58 tonni ning jäätmete liigiks oli segapakendijäätmed jäätmekoodiga 150106. Rohkem akte hageja ja kostja jäätmete käitlemiseks andmise kohta ei koostanud ning ei hageja ega ka kostja täiendavate jäätmete käitlemiseks andmist ei taotlenud.
22.Hageja esitas üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel kostjale tasumiseks 22.05.2008 arve nr 80181 summas 35 579,27 krooni, 30.05.2008 arve nr 80196 summas 272 489,33 krooni, 12.06.2008 arve nr 80241 summas 207 215,58 krooni ja 27.06.2008 arve nr 80243 summas 55 000,15 krooni. Vastavad arved olid üleandmise-vastuvõtmise aktidega kooskõlas, sh olid kõik arved esitatud pakendijäätmete koodiga 150106 käitlemise eest. Kokku kuulus arvete alusel kostja poolt tasumisele 570 284,33 krooni (koos käibemaksuga). Kostja tasus eelnimetatud arved nõuetekohaselt, mille osas pooltel vaidlus puudub.
23.Enam kui poolteist aastat pärast lepingujärgsete tööde teostamise perioodi ning tööde kahepoolset üleandmist-vastuvõtmist esitas aga hageja üllatuslikult kostjale nõudekirja. Nõudekirja väidete kohaselt tarniti kampaania raames hageja vaheladustusplatsidesse ja käitluskeskustesse jäätmeid kokku 3553,78 tonni, millest 2270,77 tonni moodustasid segaolmejäätmed jäätmekoodiga 200103 ning ülejäänu osa moodustasid vanarehvid jäätmekoodiga 160103. Hageja viitas, et kuigi kostja, SA ELF ja Tartu linn on 2265,78 tonni
segaolmejäätmete eest tasunud 423,73 krooni/tonn (ilma käibemaksuta), tuleb vastavalt lepingule tasuda jäätmete mittevastavuse eest lisaks 1197 krooni/tonn ehk kokku 1620,72 krooni/tonn (ilma käibemaksuta). Hageja väitel peab vastavad summad lepingu alusel tasuma kostja.
24.Kostja viitas oma 04.12.2009 vastuskirjas, et ta on kõik lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud ning hageja nõue on alusetu, tõendamata ning hea usu põhimõttega vastuolus. Samuti juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole enne 04.11.2009.a kostja vastu ühtegi lepingust tulenevat nõuet esitanud. Sealhulgas ei ole hageja jäätmete mittevastavusest teavitanud, kuigi oleks seda lepingust ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt pidanud tegema hiljemalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisel või aktide alusel arvete esitamisel. Kostja ei andnud hagejale kokkulepitust rohkem jäätmeid üle. Hageja on oma nõude põhjendamisel asunud seisukohale, et kostja oli „TÄ2008“ kampaania raames kogutud jäätmete käitlemise ainufinantseerijaks ning asjaolu, et hagejale üleantud jäätmete eest on osaliselt tasunud ka SA ELF ja Tartu linn, ei vabasta kostjat lepingu täitmisest. Hageja hinnangul on kostja poolt jäätmekoguse ületamine tõendatud 15.07.2008 toimunud „TÄ2008“ osaliste osavõtul toimunud koosoleku protokolliga ja hageja kaaluarvutite väljavõtetega. Tõendatud on, et kostja andis hagejale jäätmeid üle vaid 1 140,58 tonni ulatuses. Lepingu punkti 1 ja 4 kohaselt oli hageja ja kostja vahel kokku lepitud 1 200 tonni jäätmete käitlemine perioodil 03.-31.05.2008.a. Lepingu punkti 6.2 kohaselt pidi töö vastuvõtmine toimuma üleandmise-vastuvõtmise aktiga ning lepingu punktide 3.1.3 ja 6.3 oli üleandmisevastuvõtmise akti koostamine töö eest tasumise eelduseks.
25.Lepingu maht oli 1200 tonni jäätmetega ja 570 500 krooniga piiratud ning suuremas mahus jäätmete käitlemine oleks saanud toimuda vaid täiendavate kokkulepete alusel. Seega on kahepoolsete üleandmise-vastuvõtmise aktidega nr 1, 2, 5, 6, 7 ja 9 tõendatud, et hagejale lepingu alusel käitlemiseks üleantud jäätmete kogus oli 1140,58 tonni. Rohkem jäätmeid ei ole kostja hagejale käitlemiseks üle andnud. Kuivõrd jäätmed ei ole käsitletavad unikaalsete, spetsiifiliste tunnustega asjadena ning nende hilisem eristamine teistest samalaadsetest jäätmetest on oluliselt raskendatud (kui mitte võimatu), on kostja hinnangul mõistlikult nõutav, et jäätmete üleandmine toimub kahepoolse aktiga. Kostja selgitab, et kuivõrd kõnealune kampaania oli üleriigiline ning kampaanias osales peale hageja ja kostja veel palju teisi asutusi, ettevõtteid ja isikuid ning käesoleva lepingu maht ja hind olid piiratud, siis oli kampaania raames käitlemiseks üleantavate jäätmete koguse ja liigi fikseerimine lepingu täitmiseks ka sisuliselt vajalik ja vältimatu. Kostja leiab, et ka poolte vahel väljakujunenud praktika, mille kohaselt vormistasid pooled jäätmete koguse ja liigi kohta üleandmisevastuvõtmise aktid kinnitab, et jäätmete üleandmine-vastuvõtmine pidi toimuma kahepoolse aktiga.
26.Kaaluarvutite väljavõtted ega „TÄ2008“ osaliste koosoleku 15.07.2008 protokoll ei tõenda, et kostja oleks kokkulepitud jäätmekogust ületanud. Kostja juhib tähelepanu, et kaaluarvutite väljavõtete puhul on tegemist hageja poolt ühepoolselt koostatud dokumentidega, millistel puudub kostja kinnitus vastavate andmete õigsuse kohta. Kostja leiab, et jäätmete üleandmist ei saa jäätmete vastuvõtja ühepoolselt, oma suva järgi koostatud väljavõtetega tõendada. Kostja märgib, et kaaluarvutite väljavõtetest jäätmete üleandja nime ei nähtu. Kuivõrd hagejale andsid kampaania käigus jäätmeid üle erinevad isikud, ei saa väljavõtetes toodud jäätmete üleandmist kuidagi kostjale omistada.
27.Ebaõiged ja meelevaldsed on hageja järeldused kampaanias osalejate vahel 15.07.2008 toimunud koosoleku protokolli ja kostja väidetava ainufinantseerimise kinnituse kohta. Kostja märgib, et kuigi kostja ei olnud kampaania korraldaja ega selle ainufinantseerija, kuulub jäätmekäitluse valdkond kostja valitsemisalasse ning seega oli kostjal põhjendatud huvi, et kampaania raames kogutud jäätmed saaksid ka nõuetekohaselt käideldud ega jääks vaheladustusplatsidele vedelema. Seetõttu koordineeriski kostja vastava ümarlaua kokkusaamist. Kuivõrd kostjal puudus ülevaade kampaania raames sõlmitud muude lepingute kohta, on mõistetav, et kostja ei saanud kohtumisel viidata muudele lepingutele. Küll aga ei saa hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule viitamisest kuidagi tuletada kostja tahet võtta endale vastutust terve kampaania finantseerimise eest.
28.Kuivõrd kostjal puudus igasugune seos hageja poolt teiste isikutega sõlmitud lepingutega, ei pidanud kostja teadma ega teadnudki teiste lepingute sisu või mahtusid. Seetõttu on ka hageja väited jäätmekoguse ületamisest teadlikuks olemise kohta ainetud. Väidetava ületatud jäätmekoguse (1125,2 tonni) andsid hagejale iseseisvate õigussuhete alusel üle Tartu Linnavalitsus ja SA ELF, mitte aga lepingu alusel kostja. Kostja panustas teiste toetajate (Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riigikantselei, kohalikud omavalitsused jt) kõrval vastavasse kampaaniasse vaid piiratud ulatuses, lihtsustatud riigihankega lubatud mahus ega võtnud endale vastutust mistahes kolmandate isikute tegevuse eest. Kostja osundab, et kuigi hageja on ühelt poolt omaks võtnud, et hageja nõude aluseks olevate jäätmete (kokku 2265,78 tonni) eest on osaliselt tasunud ka Tartu linn ja SA ELF, eitab hageja nende isikutega lepinguliste suhete olemasolu ning soovib ka vastavate isikute poolt tasutud jäätmete eest saada täiendavat tasu kostjalt.
29.Hageja 04.11.2009 nõudekirjas toodud arvestuste kohaselt on hageja nõude aluseks olevatest jäätmetest (2265,78 tonni) tasunud kostja 1140,58 tonni jäätmete eest ning Tartu Linnavalitsus ja SA ELF tasunud kokku 1125,2 tonni jäätmete eest. Hagejal on Tartu Linnavalitsuse ja SA-ga ELF iseseisvad, kostjaga sõlmitud lepingust sõltumatud õigussuhted.
30.Kostja märgib, et hageja on 2008 juuni K, samaaegselt kostjale arvete esitamisega esitanud „TÄ2008“ kampaania raames kogutud 254,64 tonni jäätmete eest Tartu Linnavalitsusele 04.06.2008 arve nr 80225 ja 06.06.2008 täiendavalt veoteenuse eest arve nr 80227. Vastavad arved on väljastatud vahetult Tartu Linnavalitsuse nimele, eristades seejuures vastava kliendi numbrit (H00427) kostja kliendinumbrist (H00421). Arvetel puuduvad mistahes viited hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule või asjaolule, et Tartu Linnavalitsus täidaks arve tasumisel mõne muu isiku kohustust. Seega puudub vastavatel arvetel igasugune seos hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga või kostja väidetavate kohustuste täitmisega. Samuti on SA ELF esitanud hagejale 02.05.2008 koostatud lepingu sõlmimise sooviavalduse, mille lisaks on muuhulgas hageja poolt 26.04.2008 SA-le ELF tehtud pakkumine „TÄ2008“ kampaania käigus kogutud jäätmete käitluseks/väärtustamiseks. Seega on vastav sooviavaldus üheselt käsitletav nõustumusena hageja 26.04.2008 pakkumusele ning kinnitab „TÄ2008“ kampaania raames hageja ja SA ELF vahelise jäätmekäitluslepingu olemasolu. Iseseisva õigussuhte olemasolu ning asjaolu, et hageja nõude aluseks olevast väidetavast ületatud jäätmekogusest 870,56 tonni andis hagejale üle SA ELF, mitte aga lepingu alusel kostja, kinnitavad üheselt ka hageja ja SA ELF vahel koostatud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise
akt nr 4 ja akt nr 8. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt Tartu Linnavalitsuse ja SA ELF poolt hagejale üle antud jäätmete eest tasu. Väidetava ületatud jäätmekoguse (1125,2 tonni) hagejale üle andnud kolmandad isikud Tartu Linnavalitsus ja SA ELF– iseseisvate, lepingust sõltumatute õigussuhete alusel, on hageja väide kostja poolt jäätmekoguse ületamise kohta ebaõige ja paljasõnaline.
31.Hageja 04.11.2009 nõudekirjast nähtuvalt on hageja esitanud SA-le ELF ja Tartu Linnavalitsusele vastuvõetud jäätmete eest arved tasumiseks samaaegselt kostjale arvete esitamisega ajavahemikus 22.05.-17.06.2008. Eelnevatest andmetest ja hageja tegevusest nähtub üheselt, et hagejal olid SA-ga ELF ja Tartu Linnavalitsusega iseseisvad õigussuhted paralleelselt kostjaga, mitte aga ei tinginud jäätmekoguse kavandatust suuremaks osutumine või kostjalt täiendava raha mittesaamine seda, et SA ELF ja Tartu Linnavalitsus jäätmete eest tasusid. Kostja märgib, et kui SA ELF või Tartu Linnavalitsus oleks täitnud kostja väidetavat kohustust, oleks mõistlikult eeldatav, et hageja oleks esitanud arved tasumiseks kõigepealt kostjale, mitte aga vahetult SA-le ELF ja Tartu Linnavalitsusele. Kostja märgib, et olukorras, kus hageja esitas SA-le ELF26.04.2008 pakkumise vastava kampaania raames jäätmete käitluseks/väärtustamiseks (VÕS § 16 lg 1 tähenduses oferdi) ja SA ELF allkirjastas seejärel R blanketil oleva kampaania jaoks väljatöötatud sooviavalduse (andis VÕS § 20 lg 1 tähenduses pakkumusele aktsepti), siis on ilmne, et pooltevaheline leping tuleb VÕS § 9 lg 1 tähenduses sõlmituks lugeda. Pooltevahelise lepingu sõlmimist kinnitavad ka asjaolud, et hageja ja SA ELF vahel on sõlmitud jäätmete üleandmisevastuvõtmise aktid nr 4 ja 8 ning hageja väljastas SA-le ELF12.06.2008 arved. Kostja leiab, et hagejal puudub igasugune õiguslik alus nõuda kolmandate isikute poolt, lepingust sõltumatute õigussuhete alusel hagejale üleantud jäätmete eest tasu kostjalt. Kostja poolt hagejale üleantud jäätmed ei olnud lepingu nõuetele mittevastavad.
32.Hageja väitel andis kostja talle üle peamiselt segaolmejäätmeid jäätmekoodiga 200301. Jäätmete mittevastavust tõendavad hageja hinnangul M. H koostatud mittevastavuse aktid, 15.07.2008 kohtumise protokoll, kaaluarvutite väljavõtted ja Raadil tehtud fotod. Kostja andis hagejale üle vaid 1140,58 tonni jäätmeid ning seega ei vastuta kostja ühelgi juhul Tartu Linnavalitsuse ja SA ELF poolt hagejale üleantud jäätmete (1125,2 tonni) võimaliku mittevastavuse eest. Lepingu punkti 1 kohaselt olid lepingupooled käideldavate jäätmete liigina kokku leppinud sega-ehituslammutusjäätmete jäätmekoodiga 170904 ja segapakendijäätmete jäätmekoodiga 150106 käitlemises, kusjuures jäätmed võisid olla osaliselt segamini.
33.Hageja ja kostja on kõigis üleandmise-vastuvõtmise aktides (s.t. aktides nr 1, 2, 5, 6, 7 ja 9) selgesõnaliselt fikseerinud, et hagejale käitlemiseks üleantud jäätmete liigiks on segapakendijäätmed jäätmekoodiga 150106. Seega on üleandmise-vastuvõtmise aktidega üheselt tõendatud, et hagejale üleantud jäätmed olid segapakendijäätmed jäätmekoodiga 150106, s.t. jäätmed vastasid lepinguga kokku lepitud jäätmete liigile. Hageja väide, et tal ei olnud võimalik jäätmete vastuvõtmisel nende mittevastavust kontrollida, on ebaõige. Hagejal oli jäätmete vastuvõtmisel võimalik jäätmete vastavust visuaalselt hinnata. Olukorras, kus hageja väitel olid kõik kostja poolt üle antud jäätmed mittenõuetekohased (sisaldasid punaseid kotte ja muid ohtlikke jäätmeid), on ebausutav, et hageja ei oleks ühegi üleantud jäätmekoguse puhul jäätmete mittevastavust suutnud tuvastada.
Kostja on seisukohal, et hageja poolt üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisega on hageja kinnitanud, et ta on käitlemiseks üle antud jäätmete liiki kontrollinud. Kostja märgib, et töövõtulepingu alusel töövõtjale üleantud materjali piisava kontrollimise kohustus tuleneb ka VÕS § 641 lg-st 3. Juhul aga, kui hageja avastas jäätmete mittevastavuse, oli tal lepingu punktist 7.4 tulenevalt kohustus koostada sellekohane akt ning kostjat mittevastavusest teavitada. Hageja avaldas 04.11.2009 nõudekirjas esmakordselt, et lepingu alusel üleantud jäätmed olid mittevastavad, ei ole hageja kostjale lepingu alusel käitlemiseks antud jäätmete mittevastavuse kohta enne käesolevat kohtumenetlust akte esitanud. Samuti ei ole hageja jäätmete mittevastavust s.t. asjaolu, et segapakendijäätmete jäätmekoodiga 150106 asemel anti tegelikult üle segaolmejäätmed jäätmekoodiga 200103 tõendanud. Kostja leiab, et isegi juhul, kui üleantud jäätmed ei oleks tegelikkuses lepingule vastanud, oleks hageja pidanud kostjat jäätmete mittevastavusest teatama hiljemalt tööde teostamise eest arvete väljastamise ajaks. Seda aga hageja ei teinud. Töö teostamise kohta väljastatud arvetes nr 80181, 80196, 80241 ja 80243 on selgesõnaliselt jäätmete liigina fikseeritud pakendijäätmed koodiga 150106. Lepingu alusel töö teostamise eest arvete esitamisega kinnitas hageja jäätmete lepingule mittevastavusest tulenevate nõuete puudumist ning hilisem jäätmete mittevastavuse ilmnemise risk läks üle hagejale.
34.Lepingu punkti 7.4 vastav tõlgendus tuleneb ka mõistlikkuse põhimõttest. Lepingu p. 1 ja 3.1 kohaselt oli lepingu eesmärgiks ja hageja kohustuseks jäätmete käitlemine (mitte üksnes nende üleandmine/vastuvõtmine), lepingu p. 4.1 ja 9.1 kohaselt oli lepingu täitmise aeg tähtajaliselt piiratud (31.05.2008) ning lepingu p. 6.3 kohaselt pidi tasumine toimuma tööde teostamise järgselt, tuleks juhul, kui jäätmete mittevastavus oleks tõendatud, lugeda alles pärast tööde teostamise kohta arvete esitamist mittevastavusest teavitamist käesolevas võlasuhtes ilmselgelt ebamõistlikuks. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide ning hageja poolt teostatud tööde kohta väljastatud arvetega on tõendatud, et hagejale käitlemiseks üleantud jäätmed vastasid lepingule. Hageja väited jäätmete lepingule mittevastavuse kohta on ebaõiged ja tõendamata ning isegi juhul, kui need väited oleksid tõendatud, ei saaks hageja enam jäätmete mittevastavusele tugineda. Hageja ei ole tõendanud, kelle poolt, millal ja millised üle antud jäätmed olid nõuetele mittevastavad ning milles iga jäätmekoguse puhul konkreetne nõuetele mittevastavus seisnes. Hageja on üldsõnaliselt väitnud, et kostja poolt hagejale üle antud jäätmed olid lepingu nõuetele mittevastavad, kuna jäätmed olid peamiselt segaolmejäätmed jäätmekoodiga 200301. Hageja ei ole täpsustanud ega tõendanud, kelle poolt, millal ja millised üle antud jäätmed olid nõuetele mittevastavad ja milles iga üleantud jäätmekoguse puhul konkreetselt nõuetele mittevastavus seisnes (s.t. milliseid lubamatuid jäätmeid ja millises ulatuses iga jäätmekogus sisaldas). Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et kampaania raames andsid hagejale jäätmeid üle ka teised isikud: Tartu Linnavalitsus ja SA ELF. Samuti ei ole kostja poolt üleantud jäätmed (1140,58 tonni) käsitletavad ühe üldise jäätmekogusena, vaid kostja poolt üleantud jäätmed koosnesid erineval ajal, erinevates kohtades ja erinevate aktide alusel üleantud jäätmetest. Seega ei saa ühe isiku poolt üleantud jäätmete mittevastavusest järeldada teise isiku poolt üleantud jäätmete mittevastavust ning ka ühe isiku poolt üleantud ühe jäätmekoguse mittevastavusest ei saa järeldada sama isiku üleantud teiste jäätmete mittevastavust.
Kostjale teadaolevalt on hageja Raadi lennuväljal olevaid jäätmeid koondanud (s.t. erinevad jäätmed on omavahel segunenud) ning kampaania raames kogutud jäätmed ei ole algusest peale üleandjate ja üleantud koguste kaupa eristatavad, ei ole võimalik ühegi kostja poolt üleantud jäätmekoguse väidetavat mittevastavust tagantjärele kindlaks teha.
35.M. H koostatud mittevastavuse aktid ei tõenda kostja poolt üleantud jäätmete lepingule mittevastavust ning on kahepoolselt allkirjastatud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktidega vastuolus. Mittevastavuse aktide näol on tegemist jäätmete vastuvõtja poolt koostatud ühepoolsete aktidega, milliste puudub jäätmete üleandja kinnitus vastavate andmete õigsuse kohta. Seega on nimetatud aktid juba olemuslikult ebausaldusväärsed. Kostja leiab, et kui kostja poolt üleantud jäätmed oleksid olnud mittevastavad, on mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt eeldatav, et hageja oleks enne mittevastavate jäätmete vastuvõtmisega nõustumist mittevastavused kahepoolselt ja kirjalikult fikseerinud, seejuures eristades, kes, millises koguses ja milliste puudustega jäätmed üle andis. Asjaolud, et hageja kinnitas jäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktides kostjalt nõuetele vastava jäätmeliigi vastuvõtmist ning väljastas ka vastavate aktide alusel kostjale arved tasumiseks, kinnitavad, et mittevastavuse aktid ei saanud olla koostatud kostja poolt üleantud jäätmete kohta. Mittevastavuse aktidest ei nähtu, kelle poolt, kus ja millised üleantud jäätmekoormad on nõuetele mittevastavad ja millised mittevastavused iga konkreetse koorma osas ilmnesid. Üldsõnalistest ja ebamäärastest märkustest, et „TÄ 2008 koormad sisaldavad ohtlikena käsitletavaid jäätmeid“ ja et „Koormad endiselt mittevastavalt tarnitud“, ei saa teha usaldusväärseid järeldusi ühegi konkreetse üleantud koorma kohta ega väita, et mittevastavate jäätmete üleandjaks oli kostja. Mittevastavuse aktid on koostatud M H poolt, kelle rolliks on aktides märgitud „arendusjuht“. Kostjale teadaolevalt oli M H vastaval ajal hoopis teise „TÄ2008“ kampaanias jäätmete käitlejana osalenud ettevõtte - OÜ U - arendusjuht. Vastav asjaolu nähtub ka ajalehe „Äripäev“ 15.09.2008 artiklist “Üüratust rämpsukogusest vermiti miljonid“, millises M H figureerib OÜ U arendusjuhina. Samas oli äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt M H vastaval ajal hageja juhatuse liige. Eelnevast tulenevalt ja arvestades, et M H osales kampaanias OÜ U arendusjuhina, on kostjal põhjendatud kahtlus, et hageja poolt tõenditena esitatud mittevastavuse aktid on koostatud mitte hageja nimel, vaid hoopis OÜ U nimel. OÜga U oli kostjal kampaania raames jäätmete käitlemiseks samuti piiratud ulatuses leping sõlmitud (töövõtuleping nr 18-20/228), kuid OÜ U nimel koostatud mittevastavuse aktidega ei saa tõendada hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel üleantud jäätmete nõuetele mittevastavust. Isegi juhul, kui M H tegutses samaaegselt nii OÜ U kui ka hageja arendusjuhina, ei ole võimalik mittevastavuse aktidest tuvastada, kumma ettevõtte nimel vastavad aktid koostatud on.
36.„TÄ2008“ osapoolte kohtumise 15.07.2008 protokoll ei tõenda kostja poolt üleantud jäätmete mittevastavust. Kohtumise eemärgiks ei olnud spetsiifiliselt hagejaga sõlmitud lepinguga seotud küsimuste arutelu, vaid kohtumise eesmärgiks oli kostja valitsemisalasse kuuluva jäätmekäitluse valdkonnaga seonduvalt saada ülevaade kampaania käigus kogutud jäätmete edasisest saatusest ja nõustada kampaanias osalejaid jäätmemajandusega seonduvates küsimustes. Seega ei arutatud kohtumisel kostja poolt hagejale üleantud jäätmetega seotud küsimusi, sh konkreetsete jäätmete nõuetele vastavust. Kostja märgib, et kohtumisel osalejate üldsõnalistest järeldustest jäätmete üldise kvaliteedi osas ei saa tuletada konkreetsete jäätmekoguste mittevastavust. Seega ei tõenda OÜ P esindaja KS, OÜ U esindaja M H ega R esindaja MKjäreldused, et kostja poolt hagejale üle
antud jäätmed oleksid olnud lepingule mittevastavad. Seda enam, et M. H on kohtumisel kinnitanud, et 03.05.2008 olid jäätmed suhteliselt hästi sorteeritud, samuti on hageja esindaja M. K esile toonud, et kõik ohtlikud jäätmed olid punastesse kilekottidesse sorditud ning need anti üle EL.
37.Jäätmete fotod ei tõenda kostja poolt üleantud jäätmete mittevastavust. Kostja on märkinud, et hagejale andsid kampaania raames jäätmeid üle ka muud isikud, kusjuures kampaania raames erinevate isikute poolt üleantud jäätmed ei olnud üksteisest eristatavad (eraldi ladustatud). Samuti asuvad Raadi lennuväljal hageja kogutud muud jäätmed, s.t. tegemist ei ole vaid kampaania käigus kogutud jäätmetega ning kostjale teadaolevalt on Raadil jäätmeid koondatud. Hageja on Keskkonnaametile esitanud teadaolevalt viimase jäätmearuande 2008.a. kohta, siis on edasine tegevus antud jäätmekäitluskohas üldse teadmata. Tartu Valla vallavanema AS’i poolt Keskkonnaministeeriumile antud kinnitusel veeti Raadile just 2009 sügisel teadmata päritoluga jäätmeid juurde. Arvestades, et jäätmed ei ole unikaalsed, spetsiifiliste tunnustega asjad, ei ole võimalik hageja esitatud fotode alusel tuvastada, kelle poolt, kuna ja kus kohas üle antud jäätmetega on fotodel tegemist. Seega ei ole antud fotode alusel võimalik tuvastada ega väita, et fotodel olevad jäätmed on üle antud kostja, mitte aga mõne muu isiku poolt. Kaaluarvutite väljavõtete puhul on tegemist hageja poolt ühepoolselt koostatud dokumentidega, millistel puudub kostja kinnitus vastavate andmete õigsuse kohta. Kostja leiab jätkuvalt, et ei jäätmete üleandmist ega ka üleantud jäätmete liiki ei saa jäätmete vastuvõtja ühepoolselt, oma suva järgi koostatud väljavõtetega tõendada. Kaaluarvutite väljavõtetest ei nähtu jäätmete üleandja nime. Kuivõrd hagejale andsid kampaania käigus jäätmeid üle erinevad isikud, ei saaks väljavõtetes toodud jäätmete üleandmist kuidagi kostjale omistada. Kostja märgib, et ühepoolsed kaaluarvutite väljavõtted on kahepoolselt koostatud üleandmisevastuvõtmise aktidega vastuolus ning ei saa seega kuidagi tõendada, et kostja andis üleandmise-vastuvõtmise aktides toodud segapakendijäätmete asemel hagejale üle segaolmejäätmed. Seda enam, et kaaluarvutid tuvastavad koormate kaalu, mitte aga koormate liiki ja kvaliteeti, mistõttu ei saa ka kaaluarvutite väljavõtted kinnitada kaalutud esemete lepingu nõuetele mittevastavust. Kostja märgib, et hageja väide, nagu oleks jäätmeid kogutud vaid riigimaalt, on ebaõige ja paljasõnaline. „TÄ2008“ kampaania hõlmas ka eramaadele ladestatud illegaalse prügi koristamist ning kampaania korraldustoimkonna poolt üldsusele edastatud teabe kohaselt asus kaardistatud 9000 tonnist prügist 3500 tonni just eramaal. Samuti ei ole hageja poolt kampaania raames vastuvõetud jäätmete puhul tuvastatav, kas see koguti riigi- või eramaalt ning puudub igasugune põhjus eeldada, et hageja vastuvõetud jäätmed on kogutud just riigimaalt. Kostja on selgitanud, et ta ei olnud kostja kampaania korraldaja ega läbiviija, vaid osales kampaanias hagejaga sõlmitud lepingu alusel vaid piiratud mahus. Seega vastutab kostja jäätmete käitlemise eest tasu maksmise kohustuse eest vaid lepingus sätestatud tingimustel ja mahus, mitte aga kampaania läbiviijate või muude kolmandate isikute poolt hageja ees riigimaalt kogutud prügi osas võetud kohustuste täitmise eest.
38.Hagejal puudub 1200 tonni ja 570 500 krooni ületavas osas nõudeõigus ka seetõttu, et lepingu maht ja koguhind olid piiratud.
Lepingu punkti 1 kohaselt oli kokku lepitud 1200 tonni ulatuses kogutava prügi (segaehituslammutusjäätmete jäätmekoodiga 170904 ja segapakendijäätmete jäätmekoodiga 150106, osaliselt segamini) käitlemises ning punkti 3.1.2 kohaselt oli töövõtjale jäätmete ühe tonni eest makstava tasu suuruseks 423,72 krooni (ilma käibemaksuta). Lepingu punktis 3.1.3 oli aga selgesõnaliselt ning rasvases trükis rõhutatud, et kokku maksab tellija töövõtjale maksimaalselt 570 500 krooni (sisaldab käibemaksu). Asjaolud, et leping sõlmiti riigihanke tulemusel, milles oli lepingu maht fikseeritud ning et pooled rõhutasid lepingus selgesõnaliselt nii lepingu mahtu kui ka maksimaalset koguhinda, kinnitavad üheselt poolte tahet võtta lepingu alusel õigusi ja kohustusi üksnes piiratud ulatuses – maksimaalselt 1200 tonni ja 570 500 krooni ulatuses.
39.Hageja pidi lepingu sõlmimisel teadma, et kostja mõistab lepingu punktis 1 ja 3.1.3 sätestatud tingimusi lepingu mahtu ja koguhinda piiravate tingimustena. Seega tuleb VÕS § 29 lg-st 3 tulenevalt lähtuda sellest, et Leping hõlmab üksnes 1200 tonni jäätmete käitlemist, kusjuures Lepingu järgne tasu ei saa ületada 570 500 krooni (koos käibemaksuga). Kostja leiab, et samasugune tõlgendus tuleneb ka VÕS § 29 lg 4 alusel mõistliku isiku põhimõttest. Seega ei hõlmanud leping 1200 tonni ületavate jäätmete käitlemist ega jäätmete käitlusteenuste osutamist suuremas mahus kui 570 500 krooni (koos käibemaksuga). Suuremas mahus või lepingu koguhinda ületavas mahus jäätmete käitlusteenuse osutamine eeldas täiendavate kokkulepete sõlmimist. Käesoleval juhul vastavasisulised kokkulepped puuduvad. Kostja on seisukohal, et lepingus sätestatud mahu ja kogutasu laiendamiseks ei anna alust ka lepingu punkt 5.1, mille kohaselt võib töövõtja ületäitunud või -tarnitud jäätmete koguste või lepingule mittevastavuse korral rakendada Hinnakirja kohast tasu või jäätmed tagastada. Kuivõrd pooled on lepingu mahtu ja koguhinda selgesõnaliselt ja rõhutatult lepingus piiranud, saab lepingu punkti 5.1 tõlgendada üksnes vastavate piirangutega koosmõjus. Muuhulgas tuleb arvestada asjaolu, et erinevalt lepingu punktidest 1 ja 3.1.3 ei ole punkt 5.1 poolte vahel eraldi läbi räägitud (tegemist on hagejapoolse tüüptingimusega). Kostja hinnangul saab eelnevast tulenevalt tõlgendada lepingu punkti 5.1 üksnes selliselt, et lepingu mahtu või koguhinda ületavad jäätmed tuleb tagastada. Jäätmete mittetagastamine ning kokkulepitust suuremas ulatuses ja hinnas käitlemine oli võimalik vaid eraldi kokkulepete alusel (millised käesoleval juhul puudusid). Eeltoodust tulenevalt puuduks hagejal ka juhul, kui talle oleks jäätmeid ületarnitud või tarnitud jäätmed ei oleks lepingule vastanud, milliste asjaoludega kostja ei nõustu, õigus lepingu mahtu ja koguhinda ületavate jäätmete käitlemise eest lepingu alusel tasu nõuda. Hagejal oleks vastavate eelduste korral lepingu alusel üksnes õigus lepingu mahtu ja koguhinda ületavad jäätmed tagastada. Kostja selgitab, et kuigi lihtsustatud riigihanke tingimused kehtestas kostja, pakkus hageja lepingu alusena oma tüüplepingut ning piiratud ajaressursside tõttu sõlmitigi leping hageja tüüplepingu alusel. Seega, kuigi lepingu maht (1200 tonni jäätmeid) ja hind (maksimaalselt 570 500 krooni) olid riigihankemenetluse tulemusel läbi räägitud, jäid lepingusse ka hageja tüüptingimused. Arvestades, et hageja tüüptingimuseks olev lepingu p 5.1 on lepingu punktiga 3.1.3 (eraldi läbiräägitud tingimus) vastuolus, tuleb poolte õiguste ja kohustuste määratlemisel lähtuda
punktis 3.1.3 sätestatust. Seega tuleneb lepingu punktist 3.1.3, et hagejal ei ole lisatasu nõudmise õigust ning lepingu punkti 5.1 tuleb tõlgendada selliselt, et hagejal on jäätmete ületarnimise või mittenõuetekohaste jäätmete korral üksnes õigus vastavad jäätmed tagastada. Kostja peab seoses eeltooduga vajalikuks märkida, et ebaõige ja paljasõnaline on ka hageja väide, et kostja on palunud hagejal vastu võtta suuremas koguses ja mittevastavaid jäätmeid. Kostja ei ole kunagi lubanud hagejale tasuda lepingu mahtu ületavate või lepingule mittevastavate jäätmete eest –piiratud mahuga riigihanke tulemusel oli ka leping piiratud mahuga ning kostjal ei olnud soovi ega ka õigust riigihanke tingimustest väljuda. Hageja poolt esitatud lisatasu nõude aluseks on jäätmete sorteerimise juhend, milline annab hageja väitel talle õiguse nõuda mittenõuetekohaselt tarnitud jäätmete eest lisatasu summas 1197 krooni/tonn (1330 krooni/tonn – 10%= 1197 krooni/tonn) + käibemaks. Kostja ei ole hagejale rohkem jäätmeid kui 1140,58 tonni üle andnud ning kostja poolt üleantud jäätmed olid lepingu nõuetele vastavad segapakendijäätmed jäätmekoodiga 150106. Lepingu sõlmimise asjaoludest ja poolte tahtest tulenevalt oli leping sõlmitud piiratud mahus (1200 tonni) ja summas (570 500 krooni). Seetõttu tuleb lepingu p 5.2 tõlgendada selliselt, et hagejal oli üksnes õigus ületarnitud või lepingule mittevastavad jäätmed tagastada, mitte aga lisatasu nõuda.
40.Lepingu punkt 5.1 sätestab, et töövõtja võib rakendada ületäitunud või –tarnitud jäätmete koguste või lepingule, hinnapakkumise ja tema lisas oleva juhendi või hinnakirjale mittevastavate jäätmetega (edaspidi: mittevastavad jäätmed) seonduvalt hinnakirja kohast tasu või tagastada jäätmed. Lepingu p 5.1 kohaselt on lisatasu nõudmise õigus selgesõnaliselt hinnakirjaga piiratud ning lisatasu nõudmise aluseks ei saa olla muu dokument, sh jäätmete sorteerimise juhend. Seega ei saa hageja jäätmete sorteerimise juhendi alusel kostjalt mingit lisatasu nõuda. Jäätmete sorteerimise juhendis toodud väidetav lisatasu kokkulepe on sätestatud järgmiselt: käesoleva juhendi rikkumisel, „TÄ2008“ raames jäätmete kogumisel on risk jäätmete kategooria muutmise osas segaolmejäätmeteks, mille puhul on raskendatud või võimatu jäätmete taaskasutamine ning jäätmed on käsitletavad ladustamist vajavate segaolmejäätmetena. Segaolmejäätmete ladestamisel on rakendatava, alates 01.01.2008, 10kordne saastetasu. Kostja leiab, et isegi juhul, kui jäätmete sorteerimise juhend saaks olla lisatasu nõudmise aluseks, ei sisaldu juhendis poolte kokkulepet selle kohta, et jäätmete lepingule mittevastavuse korral kohustub kostja tasuma hagejale lisaks lepingus sätestatud tasule lisatasu 1 197 krooni/tonn + käibemaks. Kostja leiab, et juhendis ääremärkusena toodud teksti saab käsitleda üksnes kampaania korraldaja hoiatusena jäätmekäitlejale (või ka muule jäätmevaldajale) kahju tekkimise võimaluse kohta. Kostja märgib, et vastavast ääremärkusest nähtuvalt eksisteerib üksnes oht, et mittenõuetekohased jäätmed võivad muutuda segaolmejäätmeteks, mitte aga, et kõik mittenõuetekohased jäätmed on automaatselt käsitletavad segaolmejäätmetena. Nimelt on jäätmeid võimalik sorteerida. Samuti ei kohaldu segaolmejäätmete puhul kõrgendatud saastetasu automaatselt, vaid kõrgendatud saastetasu rakendamise üle otsustab kas prügila käitaja või Keskkonnainspektsioon. Kuna teadaolevalt ei ole hageja prügilatele seni midagi üle andnud, siis puudub ka vastavatel jäätmetel igasugune otsene seos keskkonnatasudega.
Vastavast ääremärkusest ei ole võimalik kuidagi järeldada, et segaolmejäätmete puhul rakendatavat saastetasu rakendub jäätmete üleandjale.
41.Lepingu punkti 1 kohaselt oli esemeks 1200 tonni ulatuses jäätmete (segaehituslammutusjäätmete jäätmekoodiga 170904 ja segapakendijäätmete jäätmekoodiga 150106) käitlemine ning lepingu punkti 3.1.2 kohaselt oli töövõtjale makstava tasu suuruseks jäätmete ühe tonni eest 423,72 krooni (ilma käibemaksuta). Kostja andis hagejale jäätmeid üle vaid 1140,58 tonni ulatuses ning on tõendatud, et üleantud jäätmed vastasid lepingu tingimustele. Kostja on põhjendanud, et isegi juhul, kui jäätmed ei oleks olnud lepingule vastavad, mida ei ole tõendatud, oleks hageja nende mittevastavusele tuginemise õiguse igal juhul kaotanud. Lepingu maht ja koguhind olid piiratud, mistõttu vajas lepingu mahtu ja koguhinda ületavate jäätmete käitlemine pooltevahelist täiendavat kokkulepet ning vastava kokkuleppe puudumisel oli hagejal lepingu alusel üksnes õigus jäätmed tagastada. Hagejal puuduks jäätmete nõuetele mittevastavuse korral igal juhul täiendava tasu nõudmise õigus, kuna poolte vahel puudub vastav tasukokkulepe. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejale 1140,58 tonni jäätmete käitlemise eest tasunud lepingu punktis 3.1.2 sätestatud tasu ehk 423,72 krooni/ tonn (ilma käibemaksuta). Kostja on hageja esitatud arvete alusel tasunud 570 284,33 krooni (koos käibemaksuga). Kohtu põhjendused
42.Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde summas 204 537,96 eurot. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
43.Asjas ei ole vaidluse all järgmised olulised asjaolud: 2008 kevadel viis kostja läbi lihtsustatud menetlusega riigihanke, mille esemena oli kindlaks määratud 1 200 tonni kogutava prügi käitlemine (I kd lk 43-44). Hageja esitas 28.04.2008 kostjale lihtsustatud menetlusega riigihanke raames pakkumise jäätmete käitluseks/väärtustamiseks (I kd lk 45-46, 68-69). 02.05.2008 sõlmisid kostja kui tellija ja hageja kui töövõtja töövõtulepingu nr 18-20/227 (edaspidi leping) (I kd lk 38-44, 61-67) . Lepingu punkti 1 kohaselt kohustus töövõtja toimetama kampaania „TÄ2008“ raames Tartumaalt 1 200 tonni ulatuses kogutava prügi (sega-ehituslammutusjäätmed jäätmekoodiga 170904 ja segapakendijäätmed jäätmekoodiga 150106, osaliselt segamini) nõuetekohasesse käitlusse eesmärgiga suunata maksimaalselt jäätmeid taaskasutusse lähtuvalt keskkonnaministri 16.01.2007 määrusega nr 4 kinnitatud olmejäätmete sortimise korra ning sorditud jäätmete liigitamise aluste läheduse printsiibist. Lepingu punkti 6.2 kohaselt pidi töö vastuvõtmine toimuma üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Lepingu punkti 3.1.2 kohaselt oli töövõtjale makstav tasu jäätmete ühe tonni eest 423,72 krooni (käibemaksuta), 500 krooni (käibemaksuga) ning punkti 3.1.3 järgi kokku maksab tellija töövõtjale maksimaalselt 570 500 krooni (sisaldab käibemaksu) pärast punktis 6.2 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja töövõtja poolt arve esitamist 21 päeva jooksul. Lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus töövõtja tegema punktis 1 nimetatud töö perioodil 03.-31.05.2008. Hageja ja kostja allkirjastasid lepingu alusel kampaania raames hagejale käitlemiseks antud prügi kohta kokku K üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1, 2, 5, 6, 7 ja 9, mille alusel oli
käitlemiseks üle antud/vastu võetud jäätmete koguseks 1140,58 tonni ning jäätmete liigiks oli segapakendijäätmed jäätmekoodiga 150106 (I kd lk 92-98). Hageja esitas üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel kostjale tasumiseks 22.05.2008 arve nr 80181 summas 35 579,27 krooni, 30.05.2008 arve nr 80196 summas 272 489,33 krooni, 12.06.2008 arve nr 80241 summas 207 215,58 krooni ja 27.06.2008.a arve nr 80243 summas 55 000,15 krooni. Vastavad arved olid esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel pakendijäätmete koodiga 150106 käitlemise eest ja kostja tasus hagejale 570 284,33 krooni, mis sisaldab käibemaksu (I kd lk 99-105). Kampaania raames andsid hagejale jäätmeid üle ka teised isikud: Tartu Linnavalitsus ja SA ELF. 15.07.2008 toimus Keskkonnaministeeriumis kampaania „TÄ2008“ osapoolte kohtumine, mille kohta koostati protokoll (II kd lk 14-23). Kampaania „TÄ2008“ algatas ja selle läbiviimist korraldas korraldustoimkond ning kostja oli vaid üks kampaaniast osavõtjatest. Tartu Maakohtu 25.02.2011 määrusega kuulutati välja ROÜ (endine ärinimi OÜ UL) pankrot (I kd lk 20-37, 49-59).
44.Poolte vahel on vaidlus selles, et kostja ei andnud hagejale jäätmeid üle suuremas ulatuses kui 1 140,58 tonni, et kostja poolt üleantud jäätmed ei ole lepingu nõuetele mittevastavad, kas leping oli piiratud mahuga, kas hagejal on jäätmete mittevastavuse korral õigus nõuda lisatasu suuruses 1 197 krooni/tonn, millele lisandub käibemaks, kas hageja esitatud kaaluarvutite väljavõttega on võimalik tõendada 2 269,934 tonni jäätmete üleandmist, kas 15.07.2008 toimunud kohtumise protokoll tõendab lepingus sätestatud jäätmekoguse ületamist, kas kostja poolt nimetatud jäätmekogust ületav osa jäätmetest anti üle Tartu Linnavalitsuse ja SA ELF poolt. Kohus analüüsib, kas kostja poolt üleantud jäätmed on lepingu nõuetele vastavad.
45.Kohus kohaldab käesolevas vaidluses VÕS § 635 lg 1, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja väide, et tal ei olnud võimalik jäätmete vastuvõtmisel nende mittevastavust kontrollida, on ebaõige, kuna hagejal oli jäätmete vastuvõtmisel võimalik jäätmete vastavust visuaalselt hinnata. Olukorras, kus hageja väitel olid kõik kostja poolt üle antud jäätmed mittenõuetekohased (sisaldasid punaseid kotte ja muid ohtlikke jäätmeid), on ebausutav, et hageja ei oleks ühegi üleantud jäätmekoguse puhul jäätmete mittevastavust suutnud tuvastada. Asjakohane on kostja seisukoht, et hageja poolt üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisega on hageja kinnitanud, et ta on käitlemiseks üle antud jäätmete liiki kontrollinud. Õige on kostja osundamine, et lepingule, mille alusel töövõtjale üleantud materjali piisava kontrollimise kohustus tuleneb VÕS § 641 lg-st 3, mille kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Põhjendatud on kostja argumentatsioon, kui hageja avastas jäätmete mittevastavuse, oli tal lepingu punktist 7.4 tulenevalt kohustus koostada sellekohane akt ning kostjat mittevastavusest teavitada. Hageja avaldas 04.11.2009 nõudekirjas esmakordselt, et lepingu alusel üleantud jäätmed olid mittevastavad, ei ole hageja kostjale
lepingu alusel käitlemiseks antud jäätmete mittevastavuse kohta enne käesolevat kohtumenetlust akte esitanud. Hageja ei ole jäätmete mittevastavust (s.t. asjaolu, et segapakendijäätmete jäätmekoodiga 150106 asemel anti tegelikult üle segaolmejäätmed jäätmekoodiga 200103) tõendanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kui üleantud jäätmed ei oleks tegelikkuses lepingule vastanud, oleks hageja pidanud kostjat jäätmete mittevastavusest teatama hiljemalt tööde teostamise eest arvete väljastamise ajaks. Seda aga hageja ei teinud. Töö teostamise kohta väljastatud arvetes nr 80181, 80196, 80241 ja 80243 on jäätmete liigina fikseeritud pakendijäätmed koodiga 150106. Lepingu alusel töö teostamise eest arvete esitamisega kinnitas hageja jäätmete lepingule mittevastavusest tulenevate nõuete puudumist ning hilisem jäätmete mittevastavuse ilmnemise risk läks üle hagejale. Lepingu punkti 7.4 vastav tõlgendus tuleneb ka mõistlikkuse põhimõttest. Lepingu p. 1 ja 3.1 kohaselt oli lepingu eesmärgiks ja hageja kohustuseks jäätmete käitlemine mitte üksnes nende üleandmine/vastuvõtmine, lepingu p. 4.1 ja 9.1 kohaselt oli lepingu täitmise aeg tähtajaliselt piiratud (31.05.2008) ning lepingu p. 6.3 kohaselt pidi tasumine toimuma tööde teostamise järgselt, tuleks juhul, kui jäätmete mittevastavus oleks tõendatud, lugeda alles pärast tööde teostamise kohta arvete esitamist mittevastavusest teavitamist käesolevas võlasuhtes ebamõistlikuks.
46.Ebaõige ja vastuolus on hageja väide, et kostja poolt hagejale üleantud jäätmed olid lepingu nõuetele mittevastavad, kuna jäätmed olid peamiselt segaolmejäätmed jäätmekoodiga 200301, küll aga üleandmise-vastuvõtuaktidest nähtuvalt võeti vastu jäätmeid jäätmekoodiga 150106. Õige on kostja seisukoht, et tema poolt üleantud jäätmed (1140,58 tonni) ei ole käsitletavad ühe üldise jäätmekogusena, vaid kostja poolt üleantud jäätmed koosnesid erineval ajal, erinevates kohtades ja erinevate aktide alusel üleantud jäätmetest. Seega ei saa ühe isiku poolt üleantud jäätmete mittevastavusest järeldada teise isiku poolt üleantud jäätmete mittevastavust ning ka ühe isiku poolt üleantud ühe jäätmekoguse mittevastavusest ei saa järeldada sama isiku üleantud teiste jäätmete mittevastavust. Asjakohane on kostja seisukoht, et hageja esitatud fotodelt nähtuvalt Raadi lennuväljal olevaid jäätmeid koondanud (s.t. erinevad jäätmed on omavahel segunenud) ning kampaania raames kogutud jäätmed ei ole algusest peale üleandjate ja üleantud koguste kaupa eristatavad, ei ole võimalik ühegi kostja poolt üleantud jäätmekoguse väidetavat mittevastavust tagantjärele kindlaks teha (II kd lk 34-51). Arvestades, et jäätmed ei ole unikaalsed, spetsiifiliste tunnustega asjad, ei ole võimalik hageja esitatud fotode alusel tuvastada, kelle poolt, kuna ja kus kohas üle antud jäätmetega on fotodel tegemist. Seega ei ole antud fotode alusel võimalik tuvastada ega väita, et fotodel olevad jäätmed on üle antud kostja, mitte aga mõne muu isiku poolt. Hageja arendusjuhi M. H koostatud mittevastavuse aktidest nähtuvalt sisaldavad 03.05.2008 üleantud koormad ohtlikuna käsitletavaid jäätmeid (II kd lk 32-33). M. H koostatud mittevastavuse aktid ei tõenda kostja poolt üleantud jäätmete lepingule mittevastavust ning on kahepoolselt allkirjastatud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktidega vastuolus. Mittevastavuse aktide näol on tegemist jäätmete vastuvõtja poolt koostatud ühepoolsete aktidega, milliste puudub jäätmete üleandja kinnitus vastavate andmete õigsuse kohta. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kui kostja poolt üleantud jäätmed oleksid olnud mittevastavad, on mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt eeldatav, et hageja oleks enne
mittevastavate jäätmete vastuvõtmisega nõustumist mittevastavused kahepoolselt ja kirjalikult fikseerinud, seejuures eristades, kes, millises koguses ja milliste puudustega jäätmed üle andis. Asjaolud, et hageja kinnitas jäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktides kostjalt nõuetelevastava jäätmeliigi vastuvõtmist ning väljastas ka vastavate aktide alusel kostjale arved tasumiseks, kinnitavad, et mittevastavuse aktid ei saanud olla koostatud kostja poolt üleantud jäätmete kohta. Kohus nõustub kostja positsiooniga, et mittevastavuse aktidest ei nähtu, kelle poolt, kus ja millised üleantud jäätmekoormad on nõuetele mittevastavad ja millised mittevastavused iga konkreetse koorma osas ilmnesid. Üldsõnalistest ja ebamäärastest märkustest, et „TÄ 2008 koormad sisaldavad ohtlikena käsitletavaid jäätmeid“ ja et „Koormad endiselt mittevastavalt tarnitud“, ei saa teha usaldusväärseid järeldusi ühegi konkreetse üleantud koorma kohta ega väita, et mittevastavate jäätmete üleandjaks oli kostja. Mittevastavuse aktid on koostatud M H poolt, kelle rolliks on aktides märgitud „arendusjuht“. M H oli vastaval ajal hoopis teise „TÄ2008“ kampaanias jäätmete käitlejana osalenud ettevõtte - OÜ U - arendusjuht. Vastav asjaolu nähtub ka ajalehe „Äripäev“ 15.09.2008 artiklist “Üüratust rämpsukogusest vermiti miljonid“, millises M H figureerib OÜ U arendusjuhina (II kd lk 120-121). Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt oli M H vastaval ajal hageja juhatuse liige. Arvestades asjaolu, et M H osales kampaanias OÜ U arendusjuhina, nõustub kohus kostjaga, et hageja poolt tõenditena esitatud mittevastavuse aktid on koostatud mitte hageja nimel, vaid OÜ U nimel. OÜ-ga U oli kostjal kampaania raames jäätmete käitlemiseks samuti piiratud ulatuses leping sõlmitud, kuid OÜ U nimel koostatud mittevastavuse aktidega ei saa tõendada hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel üleantud jäätmete nõuetele mittevastavust.
47.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et „TÄ2008“ osapoolte kohtumise 15.07.2008 protokoll ei tõenda kostja poolt üleantud jäätmete mittevastavust. OÜ P esindaja KS, OÜ U esindaja M H ega R esindaja MK järeldused ei tõenda, et kostja poolt hagejale üle antud jäätmed oleksid olnud lepingule mittevastavad. Protokollist nähtuvalt on M. H kohtumisel kinnitanud, et 03.05.2008 olid jäätmed suhteliselt hästi sorteeritud, samuti on hageja esindaja M. K esile toonud, et kõik ohtlikud olid punastesse kilekottidesse sorditud ning need anti üle Epler & Lorenzile.
48.Põhjendatud on kostja seisukoht, et ühepoolsed kaaluarvutite väljavõtted on kahepoolselt koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktidega vastuolus ega saa seega tõendada, et kostja andis üleandmise-vastuvõtmise aktides toodud segapakendijäätmete asemel hagejale üle segaolmejäätmed (II kd lk 79-86). Kaaluarvutid on tuvastanud koormate kaalu, mitte aga koormate liiki ja kvaliteeti. Seega ei saa kaaluarvutite väljavõtted kinnitada kaalutud esemete lepingu nõuetele mittevastavust. Hageja ja kostja poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktides nr 1, 2, 5, 6, 7 ja 9 on fikseeritud, et hagejale käitlemiseks üleantud jäätmete liigiks on segapakendijäätmed jäätmekoodiga 150106. Seega on üleandmise-vastuvõtmise aktidega tõendatud, et hagejale üleantud jäätmed olid segapakendijäätmed jäätmekoodiga 150106, s.t. jäätmed vastasid lepinguga kokku lepitud jäätmete liigile. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide ning hageja poolt teostatud tööde kohta väljastatud arvetega on tõendatud, et hagejale käitlemiseks üleantud jäätmed vastasid lepingule. Hageja väited jäätmete lepingule mittevastavuse kohta on ebaõiged ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, kelle poolt, millal ja millised üle antud jäätmed olid nõuetele mittevastavad ning milles iga jäätmekoguse puhul konkreetne nõuetele mittevastavus seisnes.
Kohus asub seisukohale, et tulenevalt üleandmise-vastuvõtmise aktidest andis kostja hagejale üle lepingule vastavad jäätmed.
49.Kohus analüüsib asjaolu, kas kostja ületas lepingust tuleneva jäätmekoguse. Kostja panustas teiste toetajate (Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riigikantselei, kohalikud omavalitsused jt) kõrval vastavasse kampaaniasse vaid piiratud ulatuses, lihtsustatud riigihankega lubatud mahus ega võtnud endale vastutust mistahes kolmandate isikute tegevuse eest. Hageja nõude aluseks olevate jäätmete (kokku 2265,78 tonni) eest on osaliselt tasunud ka Tartu linn ja SA ELF. Hageja 04.11.2009 nõudekirjas toodud arvestuste kohaselt on hageja nõude aluseks olevatest jäätmetest (2265,78 tonni) tasunud kostja 1140,58 tonni jäätmete eest ning Tartu Linnavalitsus ja SA ELF tasunud kokku 1125,2 tonni jäätmete eest. Hagejal on Tartu Linnavalitsuse ja SA-ga ELF iseseisvad, kostjaga sõlmitud lepingust sõltumatud õigussuhted. Hageja on 2008 juuni K, samaaegselt kostjale arvete esitamisega esitanud „TÄ2008“ kampaania raames kogutud 254,64 tonni jäätmete eest Tartu Linnavalitsusele 04.06.2008 arve nr 80225 ja 06.06.2008 täiendavalt veoteenuse eest arve nr 80227. Vastavad arved on väljastatud vahetult Tartu Linnavalitsuse nimele, eristades seejuures vastava kliendi numbrit (H00427) kostja kliendinumbrist (H00421). Arvetel puuduvad mistahes viited hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule või asjaolule, et Tartu Linnavalitsus täidaks arve tasumisel mõne muu isiku kohustust. Seega puudub vastavatel arvetel seos hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga või kostja väidetavate kohustuste täitmisega. Vastavate arvetega on tõendatud, et väidetavast ületatud jäätmekogusest andis 254,64 tonni jäätmeid hagejale tegelikult üle Tartu Linnavalitsus hageja ja Tartu Linnavalitsuse vahelise lepingulise suhte raames, mitte aga lepingu alusel kostja (II kd lk 102-103). VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Olukorras, kus hageja esitas SA-le Eestimaa Looduse 26.04.2008 pakkumise vastava kampaania raames jäätmete käitluseks/väärtustamiseks (VÕS § 16 lg 1 tähenduses oferdi) ja SA ELF allkirjastas seejärel R blanketil oleva kampaania jaoks väljatöötatud sooviavalduse (andis VÕS § 20 lg 1 tähenduses pakkumusele aktsepti), siis tuleb pooltevaheline leping VÕS § 9 lg 1 tähenduses sõlmituks lugeda. Pooltevahelise lepingu sõlmimist kinnitavad ka asjaolud, et hageja ja SA ELF vahel on sõlmitud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 4 ja 8 ning hageja väljastas SA-le ELF12.06.2008 arved. Kostja leiab põhjendatult, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda kolmandate isikute poolt, lepingust sõltumatute õigussuhete alusel hagejale üleantud jäätmete eest tasu kostjalt.
SA ELF on esitanud hagejale 02.05.2008 koostatud lepingu sõlmimise sooviavalduse, mille lisaks on muuhulgas hageja poolt 26.04.2008 SA-le ELF tehtud pakkumine „TÄ2008“ kampaania käigus kogutud jäätmete käitluseks/väärtustamiseks. Seega on vastav sooviavaldus üheselt käsitletav nõustumusena hageja 26.04.2008 pakkumusele ning kinnitab „TÄ2008“ kampaania raames hageja ja SA ELF vahelise jäätmekäitluslepingu olemasolu. Iseseisva õigussuhte olemasolu ning asjaolu, et hageja nõude aluseks olevast väidetavast ületatud jäätmekogusest 870,56 tonni andis hagejale üle SA ELF, mitte aga lepingu alusel kostja, kinnitavad ka hageja ja SA ELF vahel koostatud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 4 ja 8 (II kd lk 104-119). Seega puudub hagejal õigus nõuda kostjalt Tartu Linnavalitsuse ja SA ELF poolt hagejale üle antud jäätmete eest tasu. Väidetava ületatud jäätmekoguse (1125,2 tonni) on hagejale üle andnud kolmandad isikud: Tartu Linnavalitsus ja SA ELFiseseisvate, lepingust sõltumatute õigussuhete alusel, on hageja väide kostja poolt jäätmekoguse ületamise kohta ebaõige ja paljasõnaline.
50.Hageja ja kostja allkirjastasid kampaania raames kogutud jäätmete hagejale käitlemiseks andmise kohta kokku K üleandmise-vastuvõtmise akti (aktid nr 1, 2, 5, 6, 7 ja 9). Aktide kohaselt kinnitasid pooled, et kostja on lepingu alusel üle andnud ja hageja on vastu võtnud kokku 1 140,58 tonni jäätmeid. Lepingu maht oli 1200 tonni jäätmetega ja 570 500 krooniga piiratud ning suuremas mahus jäätmete käitlemine oleks saanud toimuda vaid täiendavate kokkulepete alusel. Seega on kahepoolsete üleandmise-vastuvõtmise aktidega nr 1, 2, 5, 6, 7 ja 9 tõendatud, et hagejale lepingu alusel käitlemiseks üleantud jäätmete kogus oli 1140,58 tonni. Rohkem jäätmeid ei ole kostja hagejale käitlemiseks üle andnud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuivõrd jäätmed ei ole käsitletavad unikaalsete, spetsiifiliste tunnustega asjadena ning nende hilisem eristamine teistest samalaadsetest jäätmetest on oluliselt raskendatud kui mitte võimatu, siis tulenevalt lepingust, on mõistlik, et jäätmete üleandmine toimub kahepoolse aktiga. Kaaluarvutite väljavõtted ega „TÄ2008“ osaliste koosoleku 15.07.2008 protokoll ei tõenda, et kostja oleks kokkulepitud jäätmekogust ületanud. Õige on kostja arusaam, et kaaluarvutite väljavõtete puhul on tegemist hageja poolt ühepoolselt koostatud dokumentidega, millistel puudub kostja kinnitus vastavate andmete õigsuse kohta, jäätmete üleandmist ei saa jäätmete vastuvõtja ühepoolselt koostatud väljavõtetega tõendada kuna kaaluarvutite väljavõtetest jäätmete üleandja nime ei nähtu. Asjaolu, et hagejale andsid kampaania käigus jäätmeid üle erinevad isikud, ei saa väljavõtetes toodud jäätmete üleandmist kostjale omistada. Ebaõiged ja meelevaldsed on hageja järeldused kampaanias osalejate vahel 15.07.2008 toimunud koosoleku protokolli ja kostja väidetava ainufinantseerimise kinnituse kohta. Jäätmekäitluse valdkond kuulub kostja valitsemisalasse ning seega oli kostjal põhjendatud huvi, et kampaania raames kogutud jäätmed saaksid ka nõuetekohaselt käideldud ega jääks vaheladustusplatsidele vedelema. Seetõttu koordineeris kostja vastava ümarlaua kokkusaamist. Asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, ei kinnita kostja tahet võtta endale vastutust terve kampaania finantseerimise eest. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt lepingust ei ületanud kostja hagejale üleantud jäätmekogust. Kostja väitele, et peale Keskkonnaministeeriumi osalesid kampaanias SA ELF, Rehviliit, erinevad jäätmekäitusettevõtted (R , tema emaettevõte OÜ U , samuti P , V , U ja K prügilad), SA KK ja teised, hageja vastuväiteid ei esitanud.
Õige on kostja osundamine kampaania korraldustoimkonna Äripäevas avaldatud andmetele (pressiteadete), mille kohaselt koristati kampaania raames üle Eestimaa enam kui kümme tuhat tonni prügi ja anti erinevatele jäätmekäitlusettevõtetele käitlemiseks üle (II kd 120121).
51.Kohus analüüsib, kas lepingu maht ja koguhind olid piiratud. Hageja 04.11.2009 nõudekirjast nähtuvalt tarniti kampaania raames hageja vaheladustusplatsidesse ja käitluskeskustesse jäätmeid kokku 3553,78 tonni, millest 2270,77 tonni moodustasid segaolmejäätmed jäätmekoodiga 200103 ning ülejäänu osa moodustasid vanarehvid jäätmekoodiga 160103. Kostja, SA ELFja Tartu linn on 2265,78 tonni segaolmejäätmete eest tasunud 423,73 krooni/tonn (ilma käibemaksuta). Hageja väitel tuleb vastavalt lepingule tasuda jäätmete mittevastavuse eest lisaks 1197 krooni/tonn ehk kokku 1620,72 krooni/tonn (ilma käibemaksuta) (I kd lk 47-48). Kostja 04.12.2009 vastuskirjaga nr 19-6/14310-2 on tõendatud, et kostja on kõik lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud ning hageja nõue on alusetu, tõendamata ning hea usu põhimõttega vastuolus. Samuti juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole enne 04.11.2009 kostja vastu ühtegi lepingust tulenevat nõuet esitanud. Sealhulgas ei ole hageja jäätmete mittevastavusest teavitanud, kuigi oleks seda lepingust ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt pidanud tegema hiljemalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisel või aktide alusel arvete esitamisel (I kd lk 139-140). Lepingu punkti 1 kohaselt oli kokku lepitud 1200 tonni ulatuses kogutava prügi (segaehituslammutusjäätmete jäätmekoodiga 170904 ja segapakendijäätmete jäätmekoodiga 150106, osaliselt segamini) käitlemises ning punkti 3.1.2 kohaselt oli töövõtjale jäätmete ühe tonni eest makstava tasu suuruseks 423,72 krooni (ilma käibemaksuta). Lepingu punktis 3.1.3 oli selgesõnaliselt ning rasvases trükis rõhutatud, et kokku maksab tellija töövõtjale maksimaalselt 570 500 krooni (sisaldab käibemaksu). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et sõlmiti leping lihtsustatud menetlusega riigihanke läbiviimise tulemusel ning seega tulenes lepingu maht ja maksimaalne hind otseselt riigihanke mahust. Hageja oli hankes osalejana vastavast asjaolust teadlik. Asjaolud, et leping sõlmiti riigihanke tulemusel, milles oli lepingu maht fikseeritud ning et pooled rõhutasid lepingus selgesõnaliselt nii lepingu mahtu kui ka maksimaalset koguhinda, kinnitavad üheselt poolte tahet võtta lepingu alusel õigusi ja kohustusi üksnes piiratud ulatuses – maksimaalselt 1200 tonni ja 570 500 krooni ulatuses. VÕS § 29 lg 3 kohaselt kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu punktis 1 ja 3.1.3 sätestatud tingimusi tuleb mõista lepingu mahtu ja koguhinda piiravate tingimustena. Seega tuleb VÕS § 29 lg-st 3 tulenevalt lähtuda sellest, et leping hõlmab üksnes 1200 tonni jäätmete käitlemist, kusjuures lepingu järgne tasu ei saa ületada 570 500 krooni (koos käibemaksuga). Samasugune tõlgendus tuleneb ka VÕS § 29 lg 4 alusel mõistliku isiku põhimõttest.
Seega ei hõlmanud leping 1200 tonni ületavate jäätmete käitlemist ega jäätmete käitlusteenuste osutamist suuremas mahus kui 570 500 krooni (koos käibemaksuga). Suuremas mahus või lepingu koguhinda ületavas mahus jäätmete käitlusteenuse osutamine eeldas täiendavate kokkulepete sõlmimist. Pooltevahelised vastavasisulised kokkulepped puuduvad.
52.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et lepingus sätestatud mahu ja kogutasu laiendamiseks ei anna alust ka lepingu punkt 5.1, mille kohaselt võib töövõtja ületäitunud või -tarnitud jäätmete koguste või lepingule mittevastavuse korral rakendada hinnakirja kohast tasu või jäätmed tagastada (II kd lk 13). Kuivõrd pooled on lepingu mahtu ja koguhinda lepingus piiranud, saab lepingu punkti 5.1 tõlgendada üksnes vastavate piirangutega koosmõjus. Kohus arvestab asjaoluga, et erinevalt lepingu punktidest 1 ja 3.1.3 ei ole punkt 5.1 poolte vahel eraldi läbi räägitud. Õige on kostja hinnang, et lepingu punkti 5.1 tuleb tõlgendada selliselt, et lepingu mahtu või koguhinda ületavad jäätmed tuleb tagastada. Jäätmete mittetagastamine ning kokkulepitust suuremas ulatuses ja hinnas käitlemine oli võimalik vaid eraldi kokkulepete alusel. Hageja poolt esitatud lisatasu nõude aluseks on jäätmete sorteerimise juhend, milline annab hageja väitel talle õiguse nõuda mittenõuetekohaselt tarnitud jäätmete eest lisatasu summas 1197 krooni/tonn (1330 krooni/tonn – 10%= 1197 krooni/tonn) + käibemaks. Kostja ei ole hagejale rohkem jäätmeid kui 1140,58 tonni üle andnud ning kostja poolt üleantud jäätmed olid lepingu nõuetele vastavad segapakendijäätmed jäätmekoodiga 150106. Lepingu sõlmimise asjaoludest ja poolte tahtest tulenevalt oli leping sõlmitud piiratud mahus (1200 tonni) ja summas (570 500 krooni). Seetõttu tuleb lepingu p 5.2 tõlgendada selliselt, et hagejal oli üksnes õigus ületarnitud või lepingule mittevastavad jäätmed tagastada, mitte aga lisatasu nõuda. Lepingu punkt 5.1 sätestab, et töövõtja võib rakendada ületäitunud või –tarnitud jäätmete koguste või lepingule, hinnapakkumise ja tema lisas oleva juhendi või hinnakirjale mittevastavate jäätmetega (edaspidi mittevastavad jäätmed) seonduvalt hinnakirja kohast tasu või tagastada jäätmed. Lepingu p 5.1 kohaselt on lisatasu nõudmise õigus hinnakirjaga piiratud ning lisatasu nõudmise aluseks ei saa olla muu dokument, sh jäätmete sorteerimise juhend. Seega ei saa hageja jäätmete sorteerimise juhendi alusel kostjalt lisatasu nõuda. Jäätmete sorteerimise juhendis toodud väidetav lisatasu kokkulepe on sätestatud järgmiselt: käesoleva juhendi rikkumisel, „TÄ2008“ raames jäätmete kogumisel on risk jäätmete kategooria muutmise osas segaolmejäätmeteks, mille puhul on raskendatud või võimatu jäätmete taaskasutamine ning jäätmed on käsitletavad ladustamist vajavate segaolmejäätmetena. Segaolmejäätmete ladestamisel on rakendatava, alates 01.01.2008, 10kordne saastetasu. Asjakohane on kostja seisukoht, et juhendis ei sisaldu poolte kokkulepet selle kohta, et jäätmete lepingule mittevastavuse korral kohustub kostja tasuma hagejale lisaks lepingus sätestatud tasule lisatasu 1 197 krooni/tonn + käibemaks. Kostja leiab, et juhendis ääremärkusena toodud teksti saab käsitleda üksnes kampaania korraldaja hoiatusena jäätmekäitlejale (või ka muule jäätmevaldajale) kahju tekkimise võimaluse kohta. Segaolmejäätmete puhul ei kohaldu kõrgendatud saastetasu automaatselt, vaid kõrgendatud saastetasu rakendamise üle otsustab kas prügila käitaja või
Keskkonnainspektsioon. Kuna hageja ei ole prügilatele seni midagi üle andnud, siis puudub ka vastavatel jäätmetel igasugune otsene seos keskkonnatasudega. Lepingu punkti 1 kohaselt oli esemeks 1200 tonni ulatuses jäätmete (segaehituslammutusjäätmete jäätmekoodiga 170904 ja segapakendijäätmete jäätmekoodiga 150106) käitlemine ning lepingu punkti 3.1.2 kohaselt oli töövõtjale makstava tasu suuruseks jäätmete ühe tonni eest 423,72 krooni (ilma käibemaksuta). VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kohus leiab, et pooled on kokku leppinud hinnas ja see on pooltele siduv tulenevalt VÕS § 639 lg 1. Lepingu maht ja koguhind olid piiratud, mistõttu vajas lepingu mahtu ja koguhinda ületavate jäätmete käitlemine pooltevahelist täiendavat kokkulepet ning vastava kokkuleppe puudumisel oli hagejal lepingu alusel üksnes õigus jäätmed tagastada. Hagejal puudub jäätmete nõuetele mittevastavuse korral igal juhul täiendava tasu nõudmise õigus, kuna poolte vahel puudub vastav tasukokkulepe.
53.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 on kostjal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 204 537,96 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisale 1 on nimetatud hagihinnalt riigilõivu suuruseks 9 267,18 eurot. Harju Maakohtu 14.06.2011 määrusega on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel (I kd lk 106-108). TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 4 järgi kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 9 267,18 eurot. Vastavalt TsMS 179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele. TsMS § 179 lg 6 kohaselt Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib menetluskulude riigituludesse väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.