Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-08-20853

pankrotimenetluse

lõpetamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud Harju Maakohtu 20.11.2008 otsusega on välja kuulutatud EP’e pankrot. Pankrotihalduriks on kohus määranud Indrek Lepsoo. 18.12.2008 toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek. 12.01.2009 esitas EP Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. 14.07.2009 jättis kohus EPe pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse esitamise tähtaja ennistamise 09.03.2009 taotluse ja kohustustest vabastamise 12.01.2009 avalduse menetlusse võtmata. 14.07.2009 kohtumäärus on jõustunud 26.01.2012. Teade nõuete kaitsmise koosoleku toimumise kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.03.2009. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 14.04.2009. Nõuete kaitsmise koosolekuks esitas võlgnik võlausaldajate nõuetele kirjalikult osalised vastuväited. Seisuga 13.03.2012 ei ole võlausaldajad esitanud EP’e vastu nõude tunnustamise hagisid. Jaotusettepanekut ei ole EP pankrotimenetluses koostatud. 03.11.2011 on pankrotitoimkond kooskõlastanud pankrotimenetluse kulud ja taotluse esitamise EP’e pankrotimenetluse raugemiseks pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur on 18.11.2011 teatanud kohtule, et pankrotimenetluse läbiviimiseks puudub vara ja esitanud kohtule tegevusaruande ning taotluse EP’e pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 06.03.2012 on haldur täpsustanud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete summad, millele võlgnik on esitanud vastuväite. Pankrotihaldur on kohtule esitanud järgmise sisuga aruande:

2(8)

2-08-20853 Aruande kohaselt, kuna äriühingud ei olnud tegutsevad, esitamata olid aastaaruanded ning ettevõtete tegevus oli sõltuvuses pankrotivõlgniku tegevusest, vaatamata halduri katsetele pankrotimenetluse kestel osalusi müüa, ei laekunud ostupakkumisi. Haldur kinnitab, et osalused on olnud ka enampakkumisel ilma alghinda määramata, kuid tulemusteta. KM OÜ on aruande esitamise ajaks sundlõpetatud ja äriregistrist kustutatud. Haldur lisab selgituseks, et peale pankrotimääruse tegemist asus võlgnik tööle ning soovis alustada kohustustest vabastamise menetlust. Töösuhe lõppes peale paarikuist töötamist ning EP ei ole senini uuesti tööle asunud. EP on andnud korduvaid lubadusi leida uuesti tööd. Haldur kinnitab, et ta on kohtunud korduvalt võlgnikuga ning kohtumistel on EP selgitanud, et ametlik töö puudub, sissetulekuid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei ole ning EP võttis ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele. Peale pankroti väljakuulutamist laekus EP arveldusarvele töötasusid kokku summas 30 000 krooni (1 917.35) eurot, millest 15 000 krooni (958.67 eurot) on halduri ja pankrotitoimkonna 27.01.2009 otsuse kohaselt jäetud EP kasutada enda ja alaealise lapse ülalpidamiseks. Pankrotivarasse arvatud laekumised moodustavad kokku 1 150.41 eurot. Aruande kohaselt on Eesti Töötukassa maksnud EP töötutoetust kokku 8 718.50 krooni. Kogu toetuse ulatuses ei olnud seaduse alusel võimalik võlgniku varale sissenõuet pöörata ning see jäi täielikult võlgniku kasutusse. Kokku laekumised pankrotivarasse on olnud 1 150.41 eurot.

3(8)

2-08-20853 14.04.2009 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas pankrotihaldur vastuväiteid kokku 11 283 306.14 krooni (721 134.70 euro) ulatuses. Kokku tunnustati nõudeid 5 907 587.64 krooni (377 563.66 euro) ulatuses, s.h 5 254 103.64 krooni (335 798.43 eurot) II rahuldamisjärgus ja 653 484 krooni (41 765.24 eurot) III rahuldamisjärgus.

- XXX.

Haldur märgib aruandes ja 06.03.2012 esitatud täpsustuses, et tulenevalt pankrotiseaduse §idest 158 lg 4, 104 lg 1 ja 168 on pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks pankrotimenetluses tunnustatud kuid rahuldamata jäänud nõuete osas, millele võlgnik ei ole esitanud vastuväidet, s.t: XXX Teade nõuete kaitsmise koosoleku toimumise kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.03.2009. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 14.04.2009. Pankrotitoimkonna koosolek toimus 03.11.2011. Seisuga 13.03.2012 ei ole võlausaldajad esitanud EP’e vastu nõude tunnustamise hagisid.

4(8)

2-08-20853

Pankrotihaldur märgib, et ta on EP pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning võlausaldajate üldkoosoleku ning pankrotitoimkonna otsustest. Suurimate pankrotimenetluses tehtud toimingutena on haldur välja toonud halduri tegevuse võlgniku varade väärtuse kindlakstegemisel, olemasoleva vara müügi korraldamisel, samuti läbirääkimised ja toimingud võlgniku ja võlausaldaja vahelise võimaliku kompromissi leidmiseks, s.h on haldur kohustanud võlgnikku pankrotimenetluse kestel korduvalt andma teavet ja esitama täiendavaid andmeid oma tegevuse kohta. Aruande kohaselt on haldur kogunud kokku võlgniku nõuded, need läbi töötanud ja küsinud vajadusel juurde täiendavat infot. 14.04.2009 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas pankrotihaldur vastuväiteid esitatud nõuetele kokku summas 11 283 306.14 krooni (721 134.70 eurot) ehk ca 2/3 ulatuses. Vaidlusi nõuete üle kohtus ei ole toimunud. Haldur kinnitab, et ta on esindanud EP Harju Maakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus tsiviilasjas nr 2-07-43384 (SK hagi EP ja MB’i vastu kahju hüvitamise nõudes kokku 857 198.42 krooni, ehk 54 784.96 eurot). Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2010 määrusega tühistati Harju Maakohtu 03.11.2009 otsus EPe suhtes hagi rahuldamise osas ja jäeti hagi EP vastu läbi vaatamata. Haldur on esindanud võlgnikku täiendavalt Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-07-18485 (aktsiaseltsi Ühinenud Autokeskused menetluskulude kindlaksmääramine), kus aktsiaseltsi Ühinenud Autokeskused avaldus jäeti läbi vaatamata. Haldur on korraldanud ja protokollinud võlausaldajate üldkoosolekud ja pankrotitoimkonna koosolekud.

Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lõigete 1 ja 3 järgi, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku

5(8)

2-08-20853 massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. EPe pankrotimenetluses on laekunud kokku 1 150.41 eurot. Laekunud vahenditest on lisaks ajutise halduri tasule ja kuludele välja makstud massikohustused summas 282.22 eurot. Pankrotimenetluse kulud on heaks kiidetud pankrotitoimkonna poolt. Muid väljamakseid pankrotivarast ei ole tehtud, rahalised vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks, võlausaldajatele tunnustatud nõuete rahuldamiseks ja pankrotihalduri tasu maksmiseks puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tuleb EP pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et pankrotihaldur Indrek Lepsoo tuleb vabastada tema kohustustest EP pankrotimenetluses. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kergekäeline käenduste andmine endaga seotud firmadele, väär riskide hindamine laenukohustuste võtmisel ja ebaõnnestunud äriprojektide teostamine ettevõtluses. EP seotud äriühingute TT osaühingu (kustutatud 09.12.2008, registrikood XXX) ja osaühingu MG (kustutatud 14.04.2008, registrikood XXX) pankrotimenetlused on lõpetatud pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on võtnud põhjendamatult laenukohustusi ja käendanud kergekäeliselt endaga seotud äriühingute kohustusi hindamata oma võimalusi võetud kohustusi täita. Samuti ei ole EP võtnud tarvitusele abinõusid, et tagada kohustuste täitmine olukorras, kus tal tuleb täita käenduskohustustest tulenevad kohustused. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on kuludena märkinud lisaks ajutise halduri tasule ja kuludele, mis olid kinnitatud Harju Maakohtu 20.11.2008 määrusega, massikohustused summas 282.22 eurot, s.h halduri bürookulud 231.09 eurot ja riigilõiv summas 51.13 eurot teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Haldur on kohtule esitanud kuludokumendid ja regulaarselt kulude aruanded.

6(8)

2-08-20853 EPe pankrotimenetluses on laekunud 1 150.41 eurot. Arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, leiab kohus, et tegevusaruandes näidatud kulud summas 282.22 eurot on põhjendatud ja need tuleb kinnitada.

Pankrotihalduri menetlusabi taotluse läbivaatamine ja pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. EPe pankrotihaldur on teinud üle 3 aasta kestnud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h võlausaldajate üldkoosolekute ja pankrotitoimkonna koosolekute korraldamine, võlgniku majandusliku olukorra analüüs, vara müük, läbirääkimised ja toimingud võlgniku ja võlausaldajate vahelise võimaliku kompromissi leidmiseks, suhtlemine võlgnikuga teabe saamiseks tööhõive osas, aruannete koostamine. Kohus arvestab samuti, et EP’e pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse menetlusse võtmata jätmise 14.07.2009 kohtumäärus on jõustunud 26.01.2012. Kohus, tutvunud Indrek Lepsoo poolt esitatud menetlusabi avaldusega, leiab, et tulenevalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning kuna olemasoleva pankrotivara arvelt on olnud võimalik tasuda ainult kohtu määrusega välja mõistetud ajutise halduri tasu ja kulud ning massikohustused ja kuna võlgnikul muu vara puudub ning pankrotimenetlusse lisavahendite laekumine ei ole tõenäoline, samuti, kuna pankrotihalduri poolt on tehtud kõik võimalikud pankrotimenetluse toimingud, tuleb tuginedes PankrS § 65 lõikele 1 ja TsMS 183 lõikele 2 anda pankrotihaldur Indrek Lepsoole tasu maksmiseks riigipoolset menetlusabi summas 397 eurot.

7(8)

2-08-20853 Vastavalt Indrek Lepsoo taotlusele ja tulenevalt PankrS § 65 lg 1, määrab kohus pankrotihalduri tasu maksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Osaühingu INC Partner (registrikood 11008111) juhatuse liige on Indrek Lepsoo. Osaühing INC Partner on alates 04.05.2004 registreeritud käibemaksukohuslasena . Pankrotihalduri tasu kuulub maksustamisele käibemaksuga määras 20 %.

Merike Varusk Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.