Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-20853

Edasikaebe kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud ja menetluse käik 26.05.2008 saabus kohtusse xxx osaühingu lepingulise esindaja avaldus xxx pankroti välja kuulutamiseks. Harju Maakohtu 01.10.2008 määrusega on kohus algatanud xxx pankrotimenetluse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

II Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu Pankrotiavalduse aluseks on 03.08.2006 xxx osaühingu (end xxx) ja xxx osaühingu vahel sõlmitud leanuleping, millega võlausaldaja andis xxx osaühingule laenu 50 000 USD, intressiga 5 000 USD ja viivisega 1 % päevas. Laenulepingu 1.5 alusel võttis xxx füüsilise isikuna isikliku vastutuse xx osaühingu poolt laenulepingu alusel võlgnetavate summade

2-08-20853 tasumise eest. Harju Maakohtu 16.04.2007 kohtuotsusega mõisteti xxx osaühingult xxxs osaühingu kasuks välja eelpool nimetatud laenulepingu järgne võlgnevus 1 247 539 krooni. Kohtuotsus jõustus 07.06.2007, mistõttu puudub vaidlus xxx osaühingu võla ja seega ka xxx käenduslepingust tuleneva kohustuse üle. xxx osaühing ei ole oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ega kohtuotsusega välja mõistetud võlga tasuma asunud. 21.09.2007 kohtumäärusega lõpetati xxx osaühingu pankrotimenetlus raugemise tõttu. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et xxx osaühing võlgneb xxx osaühingule 1 247 539 krooni. xxx vastutab käendajana solidaarselt põhivõlgnikuga käendatud kohustuste täitmise eest täies ulatuses s.h viiviste tasumise eest. Pankrotiavalduse kohaselt teatas võlgnik võlausaldajale, et ta ei ole suuteline võlausaldajale nõutud summat tasuma s.h kinnitas võlgnik, et tal on võlakohustusi ka teiste võlausaldajate ees, kokku vähemalt 5 miljonit krooni.

III Võlgniku kirjalik seisukoht Võlgnik ei ole pankrotiavaldusele kirjalikku seisukohta esitanud. 17.09.2008 toimunud eelistungil ei vaielnud võlgnik võlausaldaja nõudele vastu, selgitades muu hulgas, et võlausaldaja nõude tasumine ei ole antud juhul võimalik, kuna xxx puuduvad selleks rahalised vahendid, samuti lisas võlgnik, et tal on kohustusi ka teiste võlausaldajate ees.

IV Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Aruande kohaselt on võlgniku sünniajaks 08.02.1977. xxx on Tallinna Perekonnaseisuameti andmetel vallaline, kuid tal on tütar, kellele tasub igakuiselt, kokkuleppel lapse emaga, elatisraha 2 000 krooni. Võlgnik on kinnitanud, et töötab alates 01.07.2008 osaühingus xxx projektijuhina, saades põhipalka 12 382 krooni kuus. Ajutine haldur on oma aruandes märkinud, et võlgniku vara arvestuslik väärtus kokku 18 000 krooni s.h on pangakontol olev raha summas 465.28 krooni. Arvelduskonto on arestitud kohtutäiturite poolt 71 141.97 krooni ulatuses. Võlgniku nimel on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel registreeritud kolm sõiduautot, mis on arestitud kohtutäiturite poolt. Võlgnikul puudub kinnistusraamatu ja ehitisregistri väljavõtete alusel hetkel vara. 2006. aastal on võlgnik pärandina vastu võtnud 1/6 kaasomandist asukohaga xxxa ning 1/6 kaasomandist asukohaga xxx, kuid nimetatud omandid on asjaõiguslepingute alusel üle läinud võlgniku tütre xxx nimele. Vastavaid asjaõiguslepinguid võlgnik ajutisele haldurile hoolimata nõudest esitanud ei ole, mistõttu ei ole hetkel võimalik ajutises menetluses anda hinnangut vara tagasivõitmise kohta. Võlgnikul puuduvad registreeritud väärtpaberid, kuid xxx omab osalusi nimiväärtusega 34 000 krooni ja 40 000 krooni. Kuna äriregistris puuduvad märked äriühingute 2007. aasta majandusaruannete esitamise kohta, ei oska ajutine haldur osade väärtust hinnata ning see selgub pankrotimenetluse käigus. Võlgniku teadaolevateks kohustuseks on enam kui 5,2 miljonit krooni. Nõuetele võivad lisanduda täiendavad viivised ja intressid. Võlgnikul on samuti igakuised jooksvad kohustused kommunaal- ja üürikulude näol summas 6 000 krooni ning elatisraha maksmine ülalpeetavale summas 2 000 krooni.

2-08-20853

Ajutise halduri aruande kohaselt arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi ja varasid, puudub käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Võlgniku hetkel teadaolevate võimalike kohustuste summa ületab oluliselt võlgniku reaalset vara. Arvestades eeltoodut, leiab ajutine haldur, et võlgnik on maksejõuetu ning selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse peamised põhjused on eelkõige tulenenud xxx ja xxx poolt võetud kohustuste käendamisest eraisikuna. Nimetatud äriühingute pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu. Kuivõrd enamus laenatud rahalistest vahenditest paigutas võlgnik oma selgituste kohaselt eelpool nimetatud ettevõtetesse, siis koos ettevõtete pankrotimenetluste raugemiste ja likvideerimistega puudub käesoleval hetkel sinna paigutatud summade tagasinõudmiseks. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur esialgselt seisukohal, et võlgniku maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud eelkõige liig kergekäelistest käenduste andmistest, väärast riskide hindamisest laenukohustuste võtmisel ning ebaõnnestunud äriprojektide teostamisest ettevõtluses.

V Kohtuistung 28.10.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduste juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgnikku kohtuistungile ei ilmunud, kuna vastavasisulise teate kohaselt pidi xxx viibima seoses tööülesannetega Rootsi Kuningriigis. Võlgnik istungi edasi lükkamist ei taotlenud ning palus tsiviilasi lahendada tema osavõtuta, märkides, et lähtudes võlausaldajate huvidest palub enda pankroti välja kuulutamist. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu ja oli seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

VI Kohtu põhjendus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb pankrotiseaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb pankrotiseaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 03.08.2006 on xxx osaühingu (end nimega xxx) ja xxx osaühingu vahel sõlmitud leanuleping, millega võlausaldaja andis xxx osaühingule laenu 50 000 USD, intressiga 5 000 USD ja

2-08-20853 viivisega 1 % päevas. Laenulepingu 1.5 alusel võttis xxx füüsilise isikuna isikliku vastutuse xxx osaühingu poolt laenulepingu alusel võlgnetavate summade tasumise eest. Harju Maakohtu 16.04.2007 kohtuotsusega mõisteti xxx osaühingult xxx osaühingu kasuks välja eelpool nimetatud laenulepingu järgne võlgnevus 1 247 539 krooni. Kohtuotsus jõustus 07.06.2007, mistõttu võlausaldaja hinnangul puudub vaidlus xxx osaühingu võla ja seega ka xxx käenduslepingust tuleneva kohustuse üle. xxx osaühing ei ole oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ega kohtuotsusega välja mõistetud võlga tasuma asunud. 21.09.2007 kohtumäärusega lõpetati xxx osaühingu pankrotimenetlus raugemise tõttu. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et xxx osaühing võlgneb xxx osaühingule 1 247 539 krooni. xxx vastutab käendajana solidaarselt põhivõlgnikuga käendatud kohustuste täitmise eest täies ulatuses s.h viiviste tasumise eest. 17.09.2008 toimunud eelistungil on võlgnik avaldanud, et on võlausaldaja nõudega nõus (tl 33). Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud kohtule koopiad xxx osaühingu (end xxx) ja xxx osaühingu vahel sõlmitud leanulepingust (tl 4) ja Harju Maakohtu 16.04.2007 kohtuotsusest (tl 5-7) ning võlgnik on 17.09.2008 toimunud kohtuistungil omaks võtnud võlausaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja on tunnistanud võlausaldaja poolt esitatud nõuet, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on 14.01.2008 ja 29.04.2008 esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse (tl 8, 11), milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgnik on pankrotihoiatused kätte saanud (tl 10, 13). Võlgnik on 17.09.2008 toimunud eelistungil tunnistanud oma maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on pankrotimetluse algatamise seisuga vara kokku 18 000 krooni ja kohustusi üle 5,2 miljoni krooni. Võlgnik töötab alates 01.07.2008, võlgniku igakuine töötasu on 12 382 krooni. Võlgnikul on alaealine tütar, kelle ülalpidamiseks võlgnik tasub igakuiselt elatist 2 000 krooni kuus. Võlgniku olemasolevast varast ei piisa võlgniku kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku varast ja sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks ning puudub alus arvata, et võlgniku varaline seisund paraneks ning võlgnik tunnistab oma maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks liiga kergekäeline käenduste andmine ettevõtluses võetud kohustuste tagamiseks, väärast riskist laenukohustuste võtmisel ning ebaõnnestunud äriprojektide teostamisel ettevõtluses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlgnik on käendanud 8 erineva äriühingu kohustusi, kokku summas 4 560 389.80 krooni. Võlgniku 17.09.2008 toimunud eelistungil antud seletuste kohaselt on tema tegevus ettevõtluses korduvalt ebaõnnestunud. Kohus selgitab xxx, et tulenevalt PankrS § 91 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui xxx soovib jätkata tegutsemist ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kohus kohustab pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on olnud raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu,

2-08-20853 samuti kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasinõudmise ja –võitmise ning muude nõuete esitamise võimalused. Kohus määrab käesolevas pankrotimenetluses pankrotihalduriks Indrek Lepsoo, kes on selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud oma sõltumatust nii võlgnikust kui võlausaldajatest.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.