Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Vastavalt TsMS § 661 lg 4 sätestatule, sätestatule, on pooled loobunud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale lõpetavale määrusele määruskaebus määruskaebuse kaebuse esitamisest, mistõttu määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisel viivitamatult. Ärakiri määrusest saata pooltele ning jõustumisel - täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus

11.07.2011 esitas M S Viru Maakohtusse hagi A J vastu 1 597.79 euro ja mõistliku viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kostjaga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel andnud 2007.a. kostja kasutusse hageja poolt AS-ilt Nordea Finance Estonia liisitud sõiduauto xxxx. Kokkuleppe kohaselt oli kostja kohustatud tasuma lepingujärgseid liisingumakseid ning täitma ka muid liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Novembris 2009 öeldi liisinguandja poolt leping üles ning sõiduk tagastati. Lepingu ülesütlemisega ja liisingueseme tagastamisega seoses tuli hagejal tasuda liisinguandjale lepingu ülesütlemise tasu, vara müügiga seonduvad teenustasud jne, mille katmiseks oli ta sunnitud võtma laenu. Hageja soovis tema poolt kantud kulude hüvitamist kostja poolt. 12.07.2011 korraldava määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks. 05.08.2011 esitas kostja vastuse, milles ta hagi ei tunnistanud ning palus jätta hagi täielikult rahuldamata. 16.12.2011 toimunud kohtuistungil andis kohus pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks kuni 16.01.2012, määrates uueks istungipäevaks 29.02.2012. 02.02.2012 esitas hageja hagiavalduse nõude sisu muutmise ja täpsustamise avalduse.

Nimetatud avalduse kohaselt oli hageja põhinõude uueks suuruseks 14 650,04 krooni ehk 936,31 eurot, mis sisaldab endas liisingulepingu ülesütlemise tasu summas 6 000,04 krooni ja sõiduki müügist liisinguandjale tekkinud kahju summas 8 650,00 krooni. Hageja täpsustas, et põhinõude suuruseks jääb endiselt 1 597,79 eurot, millest 931,31 eurot on kaetud liisinguandja poolt esitatud arve ja laenulepinguga, millised mõlemad on täidetud hageja poolt, ning esialgse nõude jäägi ehk 666,48 eurot loeb hageja kostja poolt seoses liisingulepingu lõpetamisega hagejale tekitatud moraalse kahju kuluks. Korraldava määrusega 15.02.2012 pidas kohus vajalikuks, et hageja täpsustaks esitatud hagiavalduse nõude sisu ja suurust. 27.02.2012 esitatud hagiavalduses kinnitas hageja, et nõude suuruseks jääb 1 597.79 eurot hüvitamine kostja poolt. Nimetatud summast 936.31 eurot moodustab varaline kahju ja ülejäänud summas - mittevaraline kahju. Samuti palus hageja välja mõista summalt 935.31 eurot mõistliku viivise. 29.02.2012 kohtuistungil andis kohus pooltele nende taotlusel aega kompromissi osas läbirääkimiste pidamiseks. Kompromissi mittesaavutamisel kohustas kohus hagejat esitama üheselt arusaadava nõudega hagiavalduse hiljemalt 23.03.2012. 26.03.2012 laekus kohtule kinnitamiseks hageja ja kostja esindaja poolt allkirjastatud kompromissleping, mille kohaselt kostja tunnistab hageja esitatud nõuet summas 287.60 eurot ning on vastava summa ka enne kompromissi vormistamist hagejale tasunud. Pooled kinnitavad, et käesoleva kohtuvaidluse kompromissiga lõpetamisel puuduvad neil varalised või mittevaralised nõuded üksteise vastu, samuti ei esitata rohkem teineteise vastu mistahes varalisi või mittevaralisi nõudeid ega pretensioone. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Hageja on esitanud ka taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt seoses kompromissi kinnitamisega menetluses tasutud riigilõivust 1⁄2 osas tagastamiseks riigilt.

Kohtu otsustus ja selle õiguslik põhistus

Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissi allkirjastamisel kinnitanud, et kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile arusaadavad.

TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks riigilt on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja M S on seoses käeoleva hagi esitamisega tasunud oma kontolt nr 10502015608008 SEB Pank tasunud 19.07.2010 riigilõivu summas 1350 krooni (maksekäsu kiirmenetlus ts asi nr 210-34629; maksekorraldus nr 2672, 19.07.2010, viitenumber 2900072369) ja summas 3 650 krooni (maksekorraldus nr 2613, 10.12.2010 viitenumbriga 2900072136); kokku seega 3650 + 1350= 5000 krooni ehk 319.56 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestatule kuulub seega hageja taotlusel tema arvelduskontole tagastamisele hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1⁄2, s.o 319.56 : 2 = 159.78 eurot.

Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisti. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtumäärus jõustus 29. märtsil 2012.a Nooremreferent

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.