lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-11029/45

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 27.03.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-11029/45
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2375
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Mõistlik

Otsuse avalikult teatavaks 27. märtsil 2012 kell 15.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-08-11029

Tsiviilasi

Aiandusühistu XXX hagi VP, RK(RK) ja SP(SP) vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

20 297.37 eurot (317 584.90 Eesti krooni)

Menetlusosalised ja nende Hageja: Aiandusühistu XXX (registrikood: XXX, asukoht: XXX) esindajad Hageja seaduslik esindaja: EV(postiaadress: XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Leino Biin (e-post: [email protected]) Kostja I: VP(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Ilja Santašev (e-post: [email protected]) Kostja II: RK (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja II lepinguline [email protected])

esindaja:

Ivo

Nurga

Kostja III: SP (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg 13.02.2012 Tallinnas ja koht

(e-post:

Resolutsioon

1.Jätta rahuldamata Aiandusühistu XXX hagi VP, RK(RK) ja SP(SP) vastu kahju hüvitamiseks.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt valiti hageja 27.09.1998 üldkoosolekul hageja juhatus, kuhu kuulusid ka kostjad. Samal üldkoosolekul valiti juhatuse esimeheks kostja I. Kostjate volitused lõppesid 26.09.2004, kui valiti uus juhatus. Registrikanne juhatuse koosseisu muutmise kohta tehti 02.12.2004. Kostjad ei andnud 2004. aastal valitud juhatusele üle kogu dokumentatsiooni. Seda arutati ka 02.10.2004 toimunud juhatuse koosolekul, millest võtsid teiste hulgas osa kostjad I ja III. Kostja I väitel kaotas ta ühistu raamatupidamise dokumendid ajavahemikust 2001-2003. Kostjal I oli kohustus taastada raamatupidamine, kuid ta ei ole seda teinud. Hageja pöördus 2005. aastal kuriteoteatega politseisse. Hageja kahtlustas, et kostjad I ja III on riisunud hageja vara ja võltsinud dokumente. Alustatud kriminaalmenetlus lõpetati 06.11.2006, kuna audiitoril ei olnud võimalik koostada revisjoniakti hageja rahaliste vahendite ebaseadusliku omastamise kohta, kuna puudus raamatupidamisalane dokumentatsioon. 30.06.2007 toimunud hageja üldkoosolekul otsustati läbi viia revisjon ajavahemikul 1998-2004 toimunud majandustegevuse osas. Akt valmis 20.10.2007. Valminud akti järgi ei korraldatud raamatupidamist nõuetekohaselt: dokumendid kadunud, ei ole taastatud, kassadokumente korduvalt muudetud, pangaarvelt võetud raha ei ole kassas arvele võetud, puuduvad dokumendid 320 000.00 Eesti krooni kulutamise kohta, hageja liikmetelt laekunud makseid ei ole täies ulatuses kassas arvele võetud, välja on kirjutatud näilikke kassaväljamineku ordereid. Hageja on esitanud endiste juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõude kahe tehingu osas.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
1.04.06.2003 müüs hageja viis krunti. Ostu-müügileping sõlmiti Tallinna notar Sirje Ormani juures. Vastavalt müügilepinguile müüs krundid ostjatele kokku 314 680.00 Eesti krooni eest. Lepingu sõlmimisel esindas hagejat kostja I, kes lepingu p-des 3.1.-3.5 kinnitas, et kõik ostjad on ostusumma hagejale lepingu sõlmimise ajaks tasunud. Raamatupidamisdokumendid seda ei kinnita. Ostja NMon ostnud kinnistu XXX hinnaga 54 520.00 Eesti krooni. Müügihinnast on tasutud hageja pangakontole nr XXXXXXX 04.06.2003 ostja eest M G 17 520.00 Eesti krooni. Summa 37 000.00 Eesti krooni tasumise kohta andmed puuduvad. Ostja M P on ostnud kinnistu XXX hinnaga 64 280.00 Eesti krooni. Müügihinnast on tasutud hageja pangakontole nr XXXXXXXXX 04.06.2003 ostja eest M P 21 980.00 Eesti krooni. Summa 41 300.00 Eesti krooni tasumise kohta andmed puuduvad. Ostja L –M L on ostnud kinnistu XXX hinnaga

73 440.00 Eesti krooni. Tasumise kohta andmed puuduvad. Ostja I U on ostnud kinnistu XXX hinnaga 54 520.00 Eesti krooni. Müügihinnast on tasutud hageja pangakontole nr XXXXXXX 05.06.2003 ostja eest kostja I 20 920.00 Eesti krooni. Summa 43 400.00 Eesti krooni tasumise kohta andmed puuduvad. Ostja D K on ostnud kinnistu XXX hinnaga 59 120.00 Eesti krooni. Müügihinnast on tasutud hageja pangakontole nr XXXXXXX 03.06.2003 ostja eest V K 20 220.00 Eesti krooni. Summa 38 900.00 Eesti krooni tasumise kohta andmed puuduvad. Seega puuduvad tõendid 234 040.00 Eesti krooni laekumisekohta. Samuti ei nähtu hageja 2003. aasta majandusaasta aruandest, et hageja oleks maad võõrandanud ja saanud selle eest erakordset tulu.

2.Vastavalt hageja 2001-2003 majandusaasta aruannetele on elektrienergia eest tasutud kokku 474 571.00 Eesti krooni. Maksete osas kuludokumendid puuduvad. Kuludokumendid on olemas 2004. aastakoha. Nimetatud aastaaruannete ja kuludokumentide järgi kulutati elektrienergia ostmiseks ajavahemikul jaanuarist 2001 kuni maini 2004. a 558 115.00 Eesti krooni. Samas elektrienergia müüki vahendanud AS-i E-S andmeil oli samal perioodil elektrienergia kulus 410 344.00 Eesti krooni, mis on 148 771.00 Eesti krooni vähem. Seega on 2004. a I poolaastal kostjad tasunud elektriarveid olematule isikule (AS-ile S ) 83 544.90 Eesti krooni ulatuses, millega on hagejale tekitaud kahju. Kostjad ei ole nõudnud maa ostjatelt täieliku ostuhinna tasumist, mistõttu on hagejal saamata 234 040.00 Eesti krooni, ning kostjad on tasunud elektriarveid olematule äriühingule summas 83 544.90 Eesti krooni. Nimetatud summade ulatuses on hageja saanud kahju. Kahju on põhjustatud kostjate tegevus, millega on kostjad rikkunud vähemalt hoolsuskohustust. Kostjad on rikkunud hageja põhikirja p 22, 26. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt juhatuse liikmetena tekitatud kahju 317 695.90 Eesti krooni (20 297.37 eurot) ning menetluskulud jaotada vastavalt seadusele. Kostja I vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagejal puudus õigus hagi esitada, kuna üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ning ei andnud selgesõnalist nõusolekut. Nõuet ei ole võimalik esitada endise juhatuse liikme vastu. Ta leiab, et nõue on tõendamata. Maa ostu eest on tasutud sularahas kassasse. Kostja möönab, et 2004. aasta alguses on elektrienergia eest tasunud olematu äriühinguarvele. Samas võlgnevust E-S AS-i ees ei ole. Lisaks leiab kostja, et nõue on aegunud. Kostja II vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagejal puudus õigus hagi esitada, kuna üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ning ei andnud selgesõnalist nõusolekut. Nõuet ei ole võimalik esitada endise juhatuse liikme vastu. Ta leiab, et ei olnud kahju tekkimise ajal enam juhatuse liikmeks. Ning kui isegi asuda seisukohale, et ta seda oli, siis ei juhtinud ta hageja igapäevast tööd. Samuti on hagi põhjendamatu. Kostja III vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagejal puudus õigus hagi esitada, kuna üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ning ei andnud selgesõnalist nõusolekut. Maa ostu eest on tasutud sularahas kassasse. Kostja möönab, et 2004. aasta alguses on elektrienergia eest tasunud olematu äriühinguarvele, kui talle ei olnud see asjaolu teada.

Kohtuotsuse põhjendused I Esmalt kohus kontrollib, kas hageja oli pädev 25.03.2008 esitama hagi kostjate vastu. Hageja kui aiandusühistu vastab mittetulundusühingu mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 1 lg 1).

tunnustele

(põhikirja

p

1,

Hagi esitamise ajal kehtinud MTÜS redaktsiooni § 12 lg 1 järgi võib mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Hageja põhikirja p 7 järgi võib olla ühistu liikmeks iga Eesti Vabariigis alaliselt elav vähemalt 18-aastane füüsiline isik või Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, kes tunnistab ühistu põhikirja ning soovib ja saab osaleda ühistu tegevuses. MTÜS § 12 lg 1 1. lause järgi korraldab juhatus mittetulundusühingu liikmete arvestuse. Hageja on esitanud ühistu liikmete nimekirja 41 liikmega seisuga 23.09.2007 (III kd tl 141-142, III kd tl 160). Esitatu õigsust on allkirjadega kinnitatud praegused juhatuse liikmed (vt põhikirja p 22.8). Kostjate vastuväited sellele ei tõenda vastupidist (III kd tl 150-152, III kd tl 155-156, III kd tl 167). MTÜS § 21 lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Hageja põhikirja p 18 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 50% + 1 ühistu liikmetest või nende poolt volitatud isikustest. Hageja esitatud osalejate nimekirja järgi (III kd tl 132-136) on 23.09.2007 toimunud üldkoosolekul osalenud 23 liiget või liikmete poolt volitatud isikut. Samas nähtub osalejate nimekirjast, et 23 ilmunud isikust ei olnud ühel hääleõigust („без голоса“, III kd tl 134, III kd tl 142). Seega oli hääleõiguslikke osalejad 22. Kostjate esitatu ei tõenda vastupidist (III kd tl 110-124, III kd tl 150-152, III kd tl 155-156). Seega on hageja tõendanud, et nimetatud koosolekul osales 50% + 1 ühistu liiget või selle esindajat ning üldkoosolekul oli pädevus ostuste vastuvõtmiseks. Hagi esitamise ajal kehtinud MTÜS redaktsiooni § 21 lg 4 1. lause järgi on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja põhikirja p 13 järgi on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid kõigis ühistu tegevusse puudutavates küsimustes. Hagi esitamise ajal kehtinud MTÜS redaktsiooni § 19 p 5 järgi oli üldkoosoleku pädevuses mh juhatuse liikme vastu nõude esitamise otsustamine. Hagi esitamise ajal kehtinud MTÜS redaktsiooni § 22 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Hageja põhikirja p 19 järgi on piisav juhatuse liikme vastu nõude esitamise otsustamiseks lihthäälteenamusest. Hageja üldkoosoleku 23.09.2007 protokolli järgi (III kd tl 132-136) oli koosoleku päevakorras:

1.üleminek Eesti Energiasse, 2. ühistu uue põhikirja ettevalmistamise projekt, 3. 2007. a rahalised vahendid (remondifond), 4. teed, 5. valgustus, 6. muu. Koosoleku algul pakkusid osavõtjad p 6 alla arutamiseks 1. revisjonikomisjoni töö tulemuste ülevaatamise 1998-2004. a finantsdokumentidega, 2. A. V pretensiooni 2004. a sissemaksete kohta, 3. J. K , T. R , E. B vabastamise sissemaksetest fondidesse. Nimetatud päevakord kinnitati ühehäälselt. Päevkorra p 6.1 osas tegi koosolek ettepaneku nõuda sisse varastatud hageja rahalised vahendid 1998.-2004. a juhatuselt ning otsustati koostada revisjonikomisjoni töö tulemuste põhjal revisjoniakt ja esitada hagiavaldus kohtule hageja 1998-2004. a juhatuse liikmete vastu ühistu rahalise kahju hüvitamiseks juhatuse ametisoleku ajal. Otsuse poolt hääletas 20, vastu 2, erapooletuks jäi 1 osaleja. Otsus võeti vastu. Kohus on seisukohal, et üldkoosoleku algul päevakorra kinnitamisega otsustasid osavõtjad ühehäälselt päevakorra täiendamise (p 6 sisustamise) ning selle raames võtsid vastu otsuse esitada hagi (p 6.1). Eelnenu alusel kohus leiab, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele hagi

esitamise ajal kehtinud MTÜS redaktsiooni § 21 lg 4 2. lauses sätestatud erisus. Kohus ei nõustu kostjate tõlgendusega hagi esitamise ajal kehtinud MTÜS § 19 p 5 osas selles, et hagi esitamise õigus on ainult kehtiva(te) juhatuse liikme(te) vastu. Selline grammatiline tõlgendus on liialt kitsendav ning ei ole kooskõlas sätte mõttega. Hagiavalduse allkirjastas ja esitas kohtule kehtivate õigustega juhatuse liige EV. Hageja juhatuse liikmetel ei ole kohustust esindaja hagejat ühiselt. Kohus ei nõustu kostja II seisukohaga, et vajalik oli täiendavalt üldkoosoleku otsustust andmaks EV õiguse hagi esitada, kuna tol ajal ei kehtinud praeguses redaktsioonis MTÜS § 19 lg 1 p 4, § 27 lg 6. Seega on kohus leiab, et hageja oli pädev 25.03.2008 esitama hagi kostjate vastu. II Hageja on esitanud hagi kostjate kui oma juhatuse liikmete vastu nende kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Seetõttu järgnevalt kohus kontrollib, millisel ajavahemikul olid kostjad hageja juhatuse liikmeteks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjad valiti hageja juhatuse liikmeks 02.03.1999. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad oli juhatuse liikmed kuni kustutamiskandeni äriregistrist 02.12.2004 või kuni tagasikutsumiseni 26.09.2004 üldkoosolekul või varem. Hageja põhikirja p 21 järgi valib üldkoosolek juhatuse kaheks aastaks. Kostja II leiab, et tema volitusi ei ole üldkoosoleku otsusega pikendatud, mistõttu lõppesid tema juhatuse liikme volitused kahe aasta möödumisel liikmeks saamisest. Kostjad I ja III on seisukohal, et kui kostjal II lõppesid juhatuse liikme volitused enne 2004. a, siis lõppesid need ka neil, sest ajavahemikul 02.03.199926.09.2004 ei ole juhatuse liikmeid valitud. Kohus nõustub kostjatega järgmises. Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (Riigikohtu 26.04.2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p-d 14-17; Riigikohtu 08.10.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p-d 32-36). Seega ei näe seadus ei näe ette selle suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes, st juhatuse liikme ametikohustuste täitmist saab isik jätkata üksnes juhul, kui ühistu kokkuleppel temaga isiku ametiaega pikendab. Ametiaja pikendamiseks on MTÜS § 28 g 1 ja põhikirja p 14.3 kohaselt vajalik üldkoosoleku otsust. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei saa lugeda TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Kohus on sisukohal, et siiski on võimalik juhatuse liikme ametiaega lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Kuid selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik ühingu üldkoosoleku otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Sellist otsust ei ole hageja esitanud. Ainult sellest ei piisa põhjendamaks oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist, et nad jätkasid oma igapäevast tööd. Kõigil ühistu liikmetel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme(te) ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema/nende juhatuse liikme(te)na jätkamist. Teatud juhul võib olla ka mõne muu üldkoosoleku otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut/isikuid juhatuse liikme(te)na, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuete osas). Hageja ei ole esitanud ka muud nõuetele vastavat üldkoosoleku otsust juhatuse ametiaja pikendamise kohta.

Seega olid kostjad hageja juhatuse liikmed alates juhatuse liikmeks valimisest 02.03.1999 kaks aastat. III Järgnevalt kohus kontrollib, kas kostjad olid hageja juhatuse liikmed ajavahemikul, mille osas hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on esitanud nõude kahe tehingu osas, s.o juunis 2003 sõlmitud ostu-müügileping ja 2004. a I poolaastal tasutud arved. Eelneva alusel kohus leiab, et nimetatud perioodil ei olnud kostjad hageja juhatuse liikmed, mistõttu puudub alus neilt kahju väljamõistmiseks. Kuna kohus on jõudnud seisukohale, et kostjad ei vastuta hagejale võimaliku kahju tekkimise eest 2003.-2004. aastal, siis kohus ei anna hinnangut kahju tõendatusele, kostjate tegevusele või tegevusetusele sellel ajavahemikul, põhjuslikule seosele ning kostja I esitatud aegumise vastuväitele. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et Aiandusühistu XXX hagi VP, RK ja SP vastu kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulu hageja kanda. Kostjatel on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium