Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 22.04.2010. a sõlmisid AS SEB Pank (edaspidi hageja) ja Kuldar Lilleõis (edaspidi kostja 1) laenulepingu nr * laenu tagastamise tähtpäevaga 20.04.2014. a. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 1 laenu 12 782,33 eurot. Vastavalt lepingu punktile 5.2 kohustus kostja 1 tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 20.05.2010. a kuni laenutähtpäevani iga kalendrikuu 20. kuupäeval. Laenulepingu punkt 4.1. kohaselt lepiti intressimääraks kokku 22 % aastas. Laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid 22.04.2010 hageja ja Ilme Lilleõis (edaspidi kostja 2) käenduslepingu nr * käenduse piirsummas 16 617,03 eurot. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 hageja ees täies ulatuses solidaarselt kostjaga 1 ja tagab kõiki hageja nõudeid kostja 1 vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingu alusel. Vastavalt käenduslepingu punktile 2.1.2 on nimetatud lepingu eesmärk hagejale tagatise andmine ka juhuks, kui kostja 1 esitab hagejale laenulepingu alusel vastuväiteid. Vastavalt laenulepingu punktile 20.1 on hagejal õigus laenuleping üles öelda kui kostja 1 ei täida tähtaegselt laenulepingust või muust hagejaga sõlmitud lepingust tulenevat laenu tagastamise ja/või intressi tasumise kohustust ja kostja 1 on olnud osalises või täielikus viivituses vähemalt kolme järjestikuse maksega ja hageja on andnud kostjale 1 kirjalikult

vähemalt kahenädalase tähtaja viivitatud makse(te) tasumiseks koos avaldusega, et hageja ütleb laenulepingu erakorraliselt üles ja nõuab kogu laenulepingust tuleneva võla tasumist kui kostja 1 ei ole hageja poolt eelnimetatud avalduses märgitud tähtaja jooksul võlgnevust likvideerinud. Kuna kostja 1 laenulepingust tulenevat laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, saatis hageja 26.11.2010 kostjale 1 ja kostjale 2 laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate nõudes kõigi maksete tasumist hiljemalt 03.01.2011. Laenulepingu punkt 21 alapunkti 2 kohaselt loetakse teade adressaadiks oleva poole poolt kätte saaduks kui teate postitamisest on möödunud 3 tööpäeva. Kostjad teates nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud, mille tulemusena ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles 04.01.2011. 31.01.2012 seisuga on hageja nõue kostja 1 ja kostja 2 vastu kokku 17 115,71 eurot, millest 12 296,64 eurot moodustab tagastamata laen ja 1762,83 eurot laenulepingu järgne intress. Laenulepingu punkti 15.5 järgi on hagejal õigus nõuda laenulepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Hageja viivise tasumise nõue kaaskostjate vastu on kokku summas 3056,24 eurot. Samuti palub hageja kostjalt 1 välja mõista viivised protsendina 22% aastas tagastamata laenusummalt (12 296,64 eurot) alates 31.01.2011 kuni laenusumma täieliku tasumiseni. 31.01.2012 esitas hageja Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagi kostja 1 ja kostja 2 vastu võlgnevuse 17 115,71 euro ja täiendavate viiviste nõudes. 07.02.2012 saabus tsiviilasi menetlemiseks Haapsalu kohtumajja TsMS § 74 lg 2 sätetel. 13.02.2012. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning alustas eelmenetlust. Kostja 2 Ilme Lilleõis on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu 20.02.2012 kätte saanud ning kostja 1 Kuldar Lilleõis’i menetlusdokumendid on 20.02.2012. a allkirja vastu üle antud kostja 1 emale, Ilme Lilleõis’ile. Kostja 1 ja kostja 2 ei ole hagiavaldusele vastuväidet esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 31.01.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja 1 ja kostja 2 hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 3-6/. Kuna kostja 1 ja kostja 2 ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kostjatele on teatatud hagile vastamata

jätmise tagajärgedest. Kostjad on hagiavalduse koos kirjaliku vastuse nõudega kätte saanud 13.02.2012. Käesoleva hagiavaldusega palub hageja kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt välja mõista 16 617,03 eurot, millest põhinõue on 12 296,64 eurot, intress 1762,83 eurot ja viivised 2557,56 eurot. Kostjalt 1 palub hageja lisaks välja mõista viivised summas 498,68 eurot. Samuti palub hageja kostjalt 1 välja mõista viivised arvestatuna protsendina, s.o 22% aastas tasumata laenusummalt (12 296,64 eurot) alates 31.01.2011 kuni laensumma täieliku tasumiseni. Hageja on kohtule nõude tõendamiseks esitanud: 26.11.2010 kostjale 2 saadetud teade laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta käendajale /tlk 7/; 22.04.2010 sõlmitud käenduslepingu nr 2010009517 /tlk 8-9/; 22.04.2010 sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 10-15/; viivisearvestuse perioodil 01.01.2011 kuni 30.01.2012 /tlk 17/ ja 26.11.2010. a kostjale 1 saadetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate /tlk 18/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel solidaarselt kostjalt 1 Kuldar Lilleõis’ilt ja kostjalt 2 Ilme Lilleõis’ilt hageja AS SEB Pank kasuks välja mõista kokku 16 617,03 eurot, millest põhivõlgnevus on 12 296,64 eurot, intress 1762,83 eurot ja viivised 2557,56 eurot. Lisaks mõista välja kostjalt 1 Kuldar Lilleõis’ilt viivised summas 498,68 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse lisas 5 (laenu viivisearvestuses /tlk 17/) on hageja arvestanud viiviseid perioodil 01.01.2011 kuni 30.01.2012. Lisaks väljaarvestatud viivistele taotleb hageja kostjalt 1 viivise väljamõistmist 22% protsenti aastas tasumata laenusummalt alates 31.01.2011 kuni laenusumma täieliku tasumiseni. Kohus on seisukohal, et kuna hageja on vahemikus 31.01.2011 kuni 31.01.2012 viiviseid arvestanud, siis on põhjendatud kostjalt viiviste väljamõistmine alates 31.01.2012 kuni laenusumma täieliku tasumiseni.

Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on koos hagiavalduses palunud kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostja 1 ja kostja 2 kanda. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 1278,23 eurot /tlk 16/, mille tasumist on kohus kontrollinud 31.01.2012 /tlk 20/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja 1 Kuldar Lilleõis ja kostja 2 Ilme Lilleõis peavad solidaarselt kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1278,23 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.