SIA M M hagi OÜ F T vastu 31 785,60 euro nõudes 31 785,60 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SIA M M (Läti registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja seaduslik esindaja: I L; Hageja lepinguline esindaja: Valeriy Gimaev (Valeriy Gimaevi Õigusbüroo, asukoht Läänemere tee 19-179, 13914 Tallinn, epost: [email protected]); Kostja: OÜ F T (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: Aare Nahk (Progressor Õigusbüroo OÜ, asukoht Endla 4, 6 korrus, kabinet 9, 10142 Tallinn, epost: [email protected])
Asja läbivaatamise kuupäev
27. veebruar 2012
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Valeriy Gimsaev ja kostja esindaja Aare Nahk
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista OÜF T SIA M M kasuks 31 785,60 eurot. Menetluskulud jätta kostja OÜ F T kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
25.10.2010 sõlmisid SIA M M ja OÜ F T müügilepingu nr 19, mille kohaselt kohustus kostja müüma hagejale marju hinnaga 2,80 EUR/kg, kokku summas 63 571,20 eurot. Lepingu kohaselt esindas kostjat V (V) G. Samal päeval oli väljastatud arve nr 65. Lepingu ja arve kohaselt pidi hageja tasuma kostjale 50 % lepingu summast samal päeval, ehk 25.10.2010, ülejäänud osa hiljemalt 01.11.2010. Hageja oli veendunud kauba kvaliteedis, kuna hageja pikaajaline äripartner kinnitas, et OÜ F T on juba marjad saatmiseks valmis pannud ning marjadel on väga hea kvaliteet. Hageja tasus 25.10.2010 kostjale 31 785,60 eurot, ülejäänud summa pidi hageja tasuma pärast kauba kättetoimetamist. Kaupa ei ole kätte toimetatud.
2.Hageja võttis ühendust kostjaga ning kostja seaduslik esindaja V M selgitas, et V G ei ole kostjal töölepingut sõlmitud, samuti ei ole kostja temale volikirja väljastanud. Hageja leiab, et 25.10.2010 sõlmitud leping on tühine, kuna selle on sõlminud isik, kellel puudus volitus tehingu tegemiseks kostja nimel. Kuna kostja on tühise tehingu alusel hagejalt raha saanud, siis palus hageja viivitamatult raha tagastamist. Kostja ei ole tänaseni tühise tehingu alusel saadut tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista 31 785,60 eurot. Kostja arvamus.
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostjal on alust arvata, et tema suhtes oli sooritatud pettus, hageja ja V G poolt, kes esitles end hageja esindajana. V G, kui SIA M M esindaja, võttis ühendust F T OÜ juhatuse liikmega ja pakkus sõlmida lepingu. V G esitas SIA M M poolt allkirjastatud dokumendid ning organiseeris samuti hageja poolt kostja arvele rahaliste vahendite ülekande. Vastavalt kokkuleppele, peale rahaliste vahendite ülekannet olid need kostja poolt, väljamineku orderi alusel V G sularahas üle antud. Pärast raha kättesaamist V G lihtsalt kadus ning hageja hakkas nõudma raha tagastamist. Kostja tunnistab, et oli hagejaga tehingu sõlmimisel küllaltki hoolimatu kuna jättis V G nõudmata dokumendid, mis oleksid kinnitanud firmas SIA M M tema esindusõigust. Lepingu sõlmimisel hämmastab rohkem hageja ükskõiksus. Hageja ei kontrollinud V G esindusõigust, kui kandis suure rahalise summa üle välismaale. Kostja esitab vastuväited, tuginedes VÕS § 1033 lg 1 ning viitab samuti hea usu põhimõttega vastuolulisusele. Kohtu järeldused.
4.Kohus, kuulanud hageja seadusliku esindaja I L vande all ja tunnistaja OG ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 25.10.2010 oli poolte vahel sõlmitud kirjalik müügileping nr 19 külmutatud mustika ostmiseks.
Leping, mille allkirjastas hageja seaduslik esindaja I L ja kostja esindaja V G, nägi ette maksetingimused: 50 % kogu lepingu summast tuli tasuda laadimise juures ja 50% viivitamatult peale kauba kohaletoimetamisest. Lepingu sõlmimisel esitati hagejale arve nr 65, mis nägi ette tasumise tähtajad: 50% arve summast tasuda 25.10.2010 ja ülejäänud 50 % hiljemalt 01.11.2010. Hageja hakkas lepingut täitma ja maksis 25.10.2010 kostja arveldusarvele 31 785,60 eurot (t. lk 1112).
5.Kuigi lepingus ei olnud märgitud täitmise tähtaega, saab esitatud arvest ja lepingu sõnastusest järeldada, et kaup tuli üle anda hiljemalt 01.01.2010, so arvel näidatud makse tähtajal. Rohkem kui 20 päeva möödudes esitas hageja kostjale pretensiooni (t. lk 13-15), milles teatas, et ei ole enam huvitatud lepingus kokkulepitud toote ostmisest ja palus tagastada makstud summa 31 785,60 eurot. Hageja poolt esitatud pretensiooni võib käsitleda lepingust taganemisena. 01.12.2010 teatas aga kostja hagejale, et F T OÜ ei ole andnud V G volitusi äriühingu nimel tehingu tegemiseks (t. lk 94,98).
6.TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja, ei ole 25.10.2010 tehingut heaks kiitnud. Ta ei ole kinnitanud selgesõnaliselt hagejale tehingu kehtivust ega avaldanud oma soovi ka kuidagi teisiti, millest oleks hageja saanud järeldada tehingu kehtivust kostja suhtes. Eelnevast lähtuvalt asub kohus seisukohale, et 25.10.2010 sõlmitud müügileping on tühine. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
7.Seega on hageja esitatud nõudes põhjendatult tuginenud tehingu tühisusele ja sellest tulenevalt nõudnud kostjalt alusetu rikastumise sätetele tuginedes 31 785,60 euro tagastamist. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vaidlus puudub selles, et hageja kandis 25.10.2010 kostja arveldusarvele 31 785,60 eurot kohustuse täitmiseks, mida ei olnud olemas. Hageja nõuet välistavad eeldused (VÕS § 1028 lg 2) puuduvad.
8.Kostja vastuväide, et tegemist oli hageja ja V G poolt sooritatud pettusega, on hageja suhtes asjakohatu. Kuna tühisest tehingust tulenevalt puudus hagejal kohustus tasuda kostjale 31 785,60 eurot, siis nimetatud summa laekumisega kostja arveldusarvele, rikastus kostja alusetult hageja arvel, mitte vastupidi. Kostja leiab, et tuginedes VÕS § 1033 lg 1 ei ole ta kohustatud hageja poolt nõutavat summat tasuma. Kohus leiab, et antud juhul ei ole võimalik kostjal tugineda VÕS § 1033 lg 1. Kehtetu või olematu lepingu täitmise eesmärgil üleantu tagasinõudmise korral kohaldatakse VÕS § 1033 lg 1 üksnes juhul, kui tegemist ei ole vastastikuse lepinguga.
9.Kostja esitab lisaks veel alternatiivse lakoonilise vastuväite: pooltevaheline võlasuhe on vastuolus hea usu põhimõttega.
Kohus kostjaga ei nõustu. Hagejale võib küll ette heita hooletust müügilepingu nr 19 sõlmimisel, et ta ei kontrollinud V G volitusi, kuid seda ei saa käsitleda hea usu põhimõtete vastase käitumisena. Pigem on mõistmatu kostja käitumine hageja poolt ülekantud raha kasutamisel. Tunnistaja OG ütluse kohaselt andis kostja temale hageja poolt ülekantud rahasumma 27.10.2010 kolmandale isikule V G , kes väitis, et esindab M M, elanikelt marjade kokkuostmiseks. Kusjuures raha nii suures summas üleandmine toimus äriühingule ebatavalises kohas ja viisil, raha anti sularahana üle hotellitoas. Arusaamatuks jääb kostja tegevus, kui ta andis raha lepingu täitmiseks tagasi väidetavalt hageja esindajale.
10.Kuivõrd müügileping on tühine, siis on poolte vahel alusetu rikastumise võlasuhe. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõtetest lähtuvalt vastuvõtmatu. Antud juhul alusetu rikastumise sätete kohaselt saadu tagastamist ei saa pidada hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatuks. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et hageja nõue 31 785,60 põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
euro väljamõistmiseks kostjalt on
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.