Õigeksvõtmisel põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. märts 2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-63766
Tsiviilasja hind
1472,62 eurot
Tsiviilasi
TFAB hagi SS vastu võlgnevuse, viivise, intressi ning kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TFAB (registrikood XXX, asukoht postkast XXX) Hageja lepinguline esindaja Eerika Erlach (OÜ Incure Inkasso Agentuur, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja SS(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
28.12.2011.a esitas TFAB kohtule hagi SS vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1354,88 eurot, intressi 809 eurot, viivise 91,51 eurot ja kahjuhüvitise 117,74 eurot. Kostja võttis hagi 19.03.2012 e-posti teel edastatud vastuses õigeks.
TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja, vastates e-kirjaga hagile, on hagi õigeks võtnud. Kostjale on 10.01.2012 kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1354,88 eurot, intressi 809 eurot, viivise 91,51 eurot ja kahjuhüvitise 117,74 eurot, kokku 2373,13 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu kokku summas 579,55 eurot, millest hageja lepingulise esindaja kulu moodustab 260 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv moodustab 319,55 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt riigilõivu ning lepingulise esindaja kulude
väljamõistmiseks on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt välja hageja kohtukulu 579,55 eurot. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.