Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kohustus kostja arvete tähtpäevaks mittenõuetekohasel täitmisel tasuma viivist 0,15% tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kosja ei ole kohustust täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagi esitamise seisuga põhisumma 694,22 eurot ja viivised 1082,17 eurot järgmise arvestuse kohaselt: põhisumma jääk 694,22 viivise algus 18.03.2008 viivise lõpp 11.03.2011 viivise määr 0,150%, viivis kokku 1132,97 eurot. Hageja on vähendanud viivise nõuet põhivõla summani 694,16 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 694,22 eurot, viivised 694,16 eurot ja menetluskulud, riigilõiv 239,66 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 287,60 eurot. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hageja nõuet põhivõla 694,22 osas, viiviste osas palub jätta nõude rahuldamata. Vastuväidete kohaselt muutis kostja oma elukohta, millest teavitas ka oma kliendihaldurit MRja palus tal edaspidi arved saata uuele aadressile. Kui 2-4 kuud ei olnud ühtegi arvet tulnud, pöördus kostja EM poole ja sai teada, et arvetele on lisatud viivis. Kostja leidis, et viivitus ei olnud tema põhjustatud, kuna talle ei saadetud arveid, nõustudes tasuma üksnes põhisummat. Kostja leiab, et viivituse põhjustas EM, kes saatsid arved elukoha vahetamise teatest hoolimata endisele aadressile. Ka hageja kiri saadeti kostja endisele aadressile, kuigi kostja oli eelnevalt teavitanud õigest aadressist Valdeku 98a Tallinn. Kostja on käesoleval ajal töötu, töötu abiraha on 11 EUR. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust lepingute sõlmimise, lepingute tingimuste ega nõude loovutamise üle. Pooltel on vaidlus viivise üle. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale telekommunikatsiooni teenuste lepingute sõlmimisega kohustuse EM AS-le osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja võttis omaks põhivõla 694,22 eurot, mistõttu tulenevalt TsMS § 231 lg 2 ei vaja põhivõlgnevuse väljamõistmine 694,22 euro ulatuses täiendavat tõendamist ja põhjendamist. Kostja on teenuste eest mittetasumisega VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata ning rikkunud seega lepingust tulenevat kohustust tasuda ostetud teenuse eest. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg-st 1 ja 6 ning VÕS § 108 lg 1 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Pooltel ei ole vaidlust, et EMAS saatis kostjale arved ja teated viimase, 25.11.2007, sõlmitud lepingus märgitud aadressile Sõpruse pst. 25-10 Tallinnas. Kostja vastuväidetele lisatud e-kirjast nähtuvalt teatas ta 04.12.2007 e-kirjaga kliendihalduri MR e-posti aadressile oma uuest elukohast XXXTallinnas. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega, lg 2 teise lause kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse eluvõi asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Vaidluse korral peab tahteavalduse saatja tõendama, et tahteavaldus on saaja mõjusfääri saabunud. Hageja e-kirja kättesaamist omaks ei võta, kostja ei ole tõendanud, et nimetatud e-kiri jõudis EMAS-i mõjusfääri. Esitatud arvete kohaselt jäi kostja võlgnevusse 01.12.2007 arve nr. 19648870 mittetasumise tõttu. EE AS-i krediidihalduse osakonnajuhi HD koostatud väljavõttest kostjale saadetud võlateavituste kohta nähtub, et kostjale saadeti võla kohta kirjalikke meeldetuletusi alates 18.01.2008 kuni 31.05.2008, millele algetapis eelnes arve meeldetuletus SMS sõnumi teel. Esmane nõude loovutamine LE AS-ile toimus 26.03.08. Kohus leiab, et arvete kättesaamisest hoolimata oli kostjal kohustus tasuda EMAS-ile teenuste kasutamise eest üldtingimuste punktide 7.5 – 7.7 alusel arveldusperioodile järgneva kuu 18.ndaks kuupäevaks. Kostja ei saanud eeldada, et ta saab telekommunikatsiooniteenust kasutada tasuta. Kostjal oli arvete mittesaamise korral võimalus välja selgitada teenuste eest tasumisele

kuuluv summa pöördumisel EMAS-i klienditeeninduse poole kas telefoni või e-kirja teel. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. EMAS-i teenuste kasutamise üldtingimuste punktist 7.9 nähtuvalt on viivis makse mittetähtaegsel tasumisel 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvutas viivise alates 18.03.2008, mis oli viimase, 2008 aasta veebruarikuu, arve eest tasumise tähtaeg, kuni hagi esitamiseni põhivõla 694,22 € jäägist lähtudes 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest kokku summas 1082,17 € ja vähendas selle põhivõla suuruseni 694,16 €. Kohus leiab, et viivise arvestus on selge, kontrollitav ja vastab VÕS § 113 lg 1 ja üldtingimuste punktis 7.9 sätestatule. Kostja väitis nii kirjalikes vastuväidetes kui ka kohtuistungil, et ta on töötu ja tal puudub raha võla tasumiseks, kuid tõendeid selle kohta ei esitanud. Kohus ei saa viivist vähendada kostja tõendamata väite alusel, mistõttu kuulub sissenõutavaks muutunud viivis väljamõistmisele täies ulatuses. Seega tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ja kostjalt VÕS § 101 lg 1 ja 108 lg 1 alusel välja mõista põhivõlg 694,22 eurot ja viivis 694,16 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis on menetluskulude kandjaks kostja. Võttes arvesse hageja tehtud kulutusi leidis kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi välja mõista riigilõiv 239,66 € ja põhjendatud tasu õigusabi eest, mis kohtu hinnangul on 200 €, kokku 439,66 €. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.