lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-54401/8

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.03.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-54401/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1166
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-54401

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-54401

Tsiviilasi

Korteriühistu Xxx hagi AAvastu võlgnevuse saamiseks

Hagihind

3 846,58 eurot (60 185,91 krooni)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Korteriühistu Xxx (registrikood XXX, asukoht Xxx, XXX), lepinguline esindaja Priit Pööbo (CKE Inkasso OÜ, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-posti aadress [email protected]) Kostja AA(isikukood XXX, elukoht Xxx )

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista AA’lt põhinõue 2437,08 eurot (kaks tuhat nelisada kolmkümmend seitse eurot ja 08 senti) ning viivis 958,67 eurot (üheksasada viiskümmend kaheksa eurot ja 67 senti) KÜ Xxx kasuks.
3.Välja mõista AA’lt viivis 0,07% põhinõudelt (2437,08 eurot) päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni KÜ Xxx kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista AA’lt menetluskulud 100% ulatuses KÜ Xxx kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-10-54401 Asjaolud

1.Kostjale kuulub korteriomand asukohaga Xxx , registriosa nr XXX (tl 7).
2.Hageja teostab ja vahendab korteriomandile hooldus- ja kommunaalteenuseid. Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja vastavalt 03.01.2011 ja 15.02.2012 täpsustusele palub välja mõista kostjalt põhinõude 2437,08 eurot (38 132,03 krooni), kuni 27.10.2010 sissenõutavaks muutunud viivise summas 15 000 krooni (958,67 eurot), viivise 0,07% põhinõudelt päevas alates 28.10.2010 kuni kohustuse kohase täitmiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb KOS § 13 lg 1, KÜS § 7 lg 4 ja § 13 lg 4, VÕS § 76, § 101 lg 1 p 1 ja 6, §113 lg 1.
4.Hageja selgitab, et perioodil 31.12.2007 – 30.09.2010 ei tasunud kostja nõuetekohaselt. Hageja esitas kostjale igakuiselt arved (tl 8-41), millel kajastub teenuste loetelu, tariifid ja maksumus. 27.10.2010 seisuga oli kostjal võlgnevus 60 185,91 krooni. Kostja on tasunud 13.02.2012 seisuga võlga 1409,50 eurot (22053,88 krooni). Tasumata arvetelt on hageja arvestanud viivist määras 0,07% tasumata summalt päevas (tl 42), vastavalt arvete sissenõutavaks muutumisele. 27.10.2010 seisuga on kogunenud viivis 20 633,21 krooni.
5.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et viivist käsitleva põhikirjapunkti puudumine ei võta võlausaldajalt õigust viivist nõuda. Viivitusintressist loobumine ei ole hageja üldkoosolekul kunagi teemaks olnud, selline otsus nähtuks protokollist. Hageja ei ole käitunud hea usu vastaselt, viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur. Võttes arvesse kostja osalist töövõimetust, vähendab hageja esialgselt esitatud viivisenõuet ja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 15 000 krooni. Kostja vastuväited
6.Kostja tunnistab hagi põhinõude osas, kuid vaidleb vastu viivisenõudele.
7.Kostja ei ole tahtlikult hoidunud kõrvale arvete tasumisest. Võlgnevus tekkis seoses töö kaotamise ja raske haigusega (tl 68-70). KÜ juhatus oli tervislikust seisundist teadlik. Kostja vestles KÜ esimehega ning lubas esimesel võimalusel võlga maksma hakata.
8.Korteriühistu raamatupidamise väljastatud arvetel (tl 8-41, 71-73) ei ole viiviseid märgitud. KÜ üldkoosolekul otsustati viiviseid mitte arvestada, seetõttu ei ole KÜ põhikirjas (tl 62-67) ka viivistest juttu. Kohtuotsuse põhjendus
9.Tulenevalt TsMS § 403 määras kohus 31.01.2012 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses. Pooltele on antud tähtaeg kõikide asjas tähtsust omavate dokumentide ja avalduste esitamiseks.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11.Juhindudes TsMS § 231 lg-st 2 peab kohus hageja põhinõuet tõendatuks ning põhjendatuks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 2437,08 eurot.
12.Poolte vaidlus seisneb viivise tasumise kohustuses. Kostja on leidnud, et viivisenõue on põhjendamatu selle pikaaegse esitamata jätmise tõttu. Riigikohus on leidnud, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu

2-10-54401 lõppenuks ainuüksi pikemaajalisele nõude sissenõudmata jätmisele tuginedes üksnes erandlikel asjaoludel (RKTsKo 29.01.2007 nr 3-2-1- 137,06, p 23). TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab seega kostja tõendama eeltoodud erandlikke asjaolusid ning hageja käitumise vastuolu hea usu põhimõttega. Eelkõige on kostjal vajalik tõenditega esile tuua hageja selline käitumine, millest kostjal võis jääda mulje, et hageja on oma nõudest loobunud või et hageja on viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi või et tema eesmärgiks oli tekitada kostjale kahju (RKTsKo 17.06.2009 nr 3-2-1-70-09, p 13). Eeltoodud asjaolusid poolte esitatud tõendite põhjal tuvastatud ei ole. Samuti on tuvastamata võimalikud kokkulepped viivisenõudest loobumise kohta.

13.Hageja on kasutanud VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt oma õigust nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist. Ebaõige on kostja vastuväide, et viivise tasumise kohutustust ei ole hageja põhikirjas sätestatud. Viivise tasumise kohustuse kehtestab põhikirja § 10 p 13, samuti tuleneb viivise tasumise kohustus seadusest (KÜS § 7 lg 4, VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113). KÜS § 4 ja MTÜS § 7 järgi korteriühistu põhikiri ei ole ammendav ühistu ja liikmete vahelist õiguslikku suhet reguleeriv dokument, vaid kehtestab õigussuhte n.ö. raamtingimused. Liikme kohustuse märkimata jätmine põhikirjas ei vabasta ühistu liiget seadusliku kohustuse täitmisest. Hageja käitumist ei muuda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ning viivisenõuet põhjendamatuks ka asjaolu, et hageja esitatud arvetel ei olnud eraldi märgitud viivist. VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte (RKTsKo 17.06.2009 nr 3-2-1-70-09, p 14).
14.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et viivisnõue on põhjendatud. Kohus nõustub hageja viivisearvestusega (tl 42). Kohus võtab arvesse kostja tervislikku seisundit ja 80% ulatuses töövõimekaotust ning vähendab viivise nõuet jättes välja mõistmata viivise alates 27.10.2010 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tuginedes eeltoodule mõistab kohas kostjalt hageja kasuks välja kuni 27.10.2010 sissenõutavaks muutnud viivise summas 958,67 eurot ning TsMS § 367 alusel viivise 0,07% põhinõudelt (3 846,58 eurot) päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud
15.Hagiavalduses on hageja palunud menetluskulud välja mõista kostjalt. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja