Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 21.04.2010 esitasid Tatiana Nemudrova ja Victor Nemudrov Edgar Joosti vastu hagi 53 959,13 euro suurusese võla väljamõistmiseks ning palusid jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejatel tekkis seoses töötusega korteri üürivõlg. 2002.a. leidis hageja I ajalehekuulutusest töö kalatööstuse alal, kus tööandjaks oli kostja. Kostja tegi hagejale I ettepaneku, et kustutab üürivõlgnevuse, kui hageja I võtab kostja jaoks pangast laenu ning paneb tagatiseks enda korteri, millega hageja I nõustus. 27.05.2003 sõlmisid hageja II ja Swedbank Liising AS liisingulepingu nr 0058858L ja hageja I ning Swedbank Liising AS käenduslepingu nr 0058858L, mille alusel saadud 25 564,59 eurot andsid hagejad sularahas kostjale. Laenu vormistamisega tegeles kostja. Kostja lubas liisingu tagastada igakuiste osamaksetena, mida kostja ka tegi. Laenu tagastas kostja abikaasa I J. 2005. a palus kostja jälle hagejal I võtta pangast laenu, seoses millega sõlmisid hageja II ja Swedbank AS 18.04.2006 laenulepingu nr 06-052472-EV, mille alusel saadud 500 000 krooni edastas hageja I kostja korraldusel 24.04.2006 ülekandega L P arvelduskontole. Kostja abikaasa I J tagastas laenu kuni oktoobrini 2008, peale mida mingeid laekumisi toimunud ei ole. Kostja ei ole laenu käesoleva ajani tasunud, vaatamata korduvatele meeldetuletustele. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Ta ei ole hagejatelt laenu saanud. Hagejad ei ole tõendanud, et on kostjale andnud sularahas 25 564,59 eurot. Samuti on laenulepingu nr 06-052472-EV alusel saadud 500 000 krooni üle kantud L P, mitte kostjale. Kostja tunnistab, et kostja abikaasa on hagejatele tasunud ajavahemikul 2005 juuli – 2008 oktoober raha, kuid nimetatud summad ei ole seotud kostjaga. Hageja I töötas vaidlusalusel perioodil AS-is Tallegg ning sai sealt töötasu, seega ei ole usutavad väited, et hageja I töötas mitteametlikult kostja juures. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes välja Edgar Joostilt võlgnevuse 18 797,05 eurot Tatiana Nemudrova ja Victor Nemudrovi kasuks. Otsuse kohaselt puudub vaidlus, et 27.05.2003 sõlmisid hageja II ja Swedbank Liising AS liisingulepingu nr 0058858L ning hageja I ja Swedbank Liising AS käenduslepingu nr 0058858L. Poolte vahel on vaidlus, kas hagejad on liisingu alusel saadud 25 564,59 eurot andnud sularahas kostjale ning, kas kostjal on kohustus saadu tagastada.

Kohus asus seisukohale, et hagejate poolt liisingulepingu alusel saadud 25 564,59 euro andmine kostjale sularahas, ei ole tõendatud. Asjaolu, et hagejad on saanud pangast laenu, ei tähenda, et hagejad on pangast saadud laenu andnud kostjale laenuks. Kohtule esitatud hageja I konto väljavõtetest 01.06.2005-31.12.2007 ja 01.01.2008-02.12.2009 nähtub, et I J on teinud hagejale I ülekandeid, kuid ülekannetest ei nähtu, et tegemist oleks hagejate poolt kostjale antud laenu tagastamisega. Samuti andsid hagejad väidetavalt laenu kostjale, mitte I J, seega ei ole tõendatud, et kostja oleks 2003.a. saadud laenu summas 25 564,59 eurot asunud hagejatele tagastama. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et hagejad ei ole tõendanud laenu andmist kostjale summas 25 564,59 eurot, mistõttu eelnimetatud nõude jäätis kohus rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus, et 18.04.2006 sõlmisid hageja II ja Swedbank AS laenulepingu nr 06-052472-EV, mille alusel saadud 500 000 krooni kandis hageja I L P arvele. Kostja tunnistab, et sai hagejatelt laenu summas 500 000 krooni, milline kanti tema soovil L P arvele ning et laenu tagastas kostja abikaasa I J. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on tagastanud laenust 205 890 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et kostja on tagastanud laenu sularahas. Lähtudes eeltoodust, kuulub hagejate kasuks väljamõistmisele võlgnevus (500 000 – 205 890) krooni ehk 18 797,05 eurot. Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jättis kohus menetluskulud 35% ulatuses kostja ja 65% ulatuses hagejate kanda. Apellatsioonkaebus Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus jättis Edgar Joostilt välja mõistmata 19 000 krooni. Hagejad paluvad määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud Edgar Joosti kanda. Kohus on ebaõigesti tõendeid hinnates arvestanud kostja tagastatud summasid ja teinud vale arvestuse. Kuivõrd hagejad ei suuda tõendada kostjale esimese laenusumma (400 000 krooni) sularahas üleandmist, siis hagejad nimetatud laenusumma väljamõistmata jätmist ei vaidlusta. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et kostja on hagejatelt saanud teise laenulepingu alusel 24.04.2006. a 500 000 krooni, mis kanti kostja soovil tema ema L P arvele. Nimetatud asjaolu on kostja kohtuistungil tunnistanud ja omaks võtnud. Kohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on laenu tagastanud 205 890 krooni ulatuses. Kohus on nimetatud summa täies ulatuses lahutanud teise laenulepingu alusel kostjale laenuks antud summast maha (500 000 – 205 890) ja on saanud laenuvõlgnevuse jäägiks 294 110 krooni. Kohus on jätnud tähelepanuta, et teise laenulepingu alusel laenatud laenusumma anti kostjale üle 24.04.2006. Samas tagasimaksed, mille kohus nimetatud laenusummast maha arvestas, algasid juba 11.01.2006. Kohus on arvestanud laenu tagasimakseid enne laenulepingu sõlmimist ja laenu üleandmist. Kostja kui laenusaaja ei saanud teha laenu tagasimakseid enne laenulepingu sõlmimist ja laenusumma üleandmist. Maakohtule esitatud tabelist nähtub, et kostja abikaasa I J on teinud laenu tagasimakseid enne teise laenulepingu sõlmimist ja laenusumma üleandmist alljärgnevalt: 11.01.2006. a 4000 krooni, 14.02.2006. a 5000 krooni, 08.03.2006. a 5000 krooni ja 10.04.2006. a 5000 krooni. Kokku on kostja poolt teostatud laenu tagasimakseid enne teise laenulepingu sõlmimist summas 19 000 krooni. Seega ei saa nimetatud summa olla kuidagi seotud teise so

24.04.2006. antud laenusumma tagasimaksmisega. Seega juhul, kui kohus jätab kõrvale esimese laenulepingu alusel üleantud 400 000 krooni, oleks kohus saanud 24.04.2006 sõlmitud laenulepingu alusel tagasimakseid maksimaalselt arvestada summas 186 890 krooni (alates 24.04.2006), mitte 205 890 krooni ja kostjalt väljamõistetav summa oleks pidanud olema sellisel juhul 313 110 krooni. Hagiavaldusele esitatud vastuses väidab kostja, et Irina Joosti tehtud ülekanded ei ole seotud laenuga ja tulenevad „hoopis teisest suhtest hoopis teiste isikutega“, kuid täpsemalt kostja seda ei selgita. Ka 10.05.2011 toimunud kohtuistungil ei osanud kostja nimetatud summade ülekandmise sisu täpsustada. Seega kohus on läinud vastuollu kostja antud selgitustega. Kostja ise ei ole Irina Joosti tehtud ülekandeid pooltevahelise laenuga seostanud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsus on vaidlustanud osas, milles kohus on jätnud hagejate kasuks välja mõistmata 19 000 krooni. Seega ülejäänud osas maakohtu otsus kontrollimisele ei kuulu. Maakohus tuvastas, et hageja II ja ja Swedbank AS sõlmisid 18.04.2006 laenulepingu nr 06052472-EV ning saadud laenust kandis hageja I kostja korraldusel 24.04.2006 L P arvele 500 000 krooni (t.lk. 16) ning et hagejate ja kostja vahel oli laenusuhe, mille kohaselt pidi kostja hagejatele tagastama 500 000 krooni. Toimikus olevate tõendite kohaselt laenulepingu nr 06-052472-EV järgi oli laenusaajaks hageja I ja kaaslaenusaajaks hageja II (I kd. lk.3641), kuid otsuses viidatud tõendi ebatäpsus ei mõjuta otsuse lõppjäreldust. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et kostja sai hagejatelt laenuks 500 000 krooni. Otsuse kohaselt tagastas laenulepingu täitmiseks kostja abikaasa I J hageja I arvele 205 890 krooni ning eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt hagejate kasuks välja 18 797,05 eurot (294 110 krooni). Kolleegium nõustub apellantide väitega, et kui maakohus asus seisukohale, et tõendatud on pooltevaheline laenusuhe 500 000 krooni osas, siis sai kostja poolt teostatud ülekandeid arvesse võtta alles pärast 24.04.2006, mil 500 000 krooni oli L P arvele kostja korraldusel üle kantud. Tatiana Nemudrova konto väljavõttest AS-s Swedbank ilmneb, et pärast laenusaamist on I J teinud ülekandeid alates 10.05.2006 kuni 14.08.2008 hageja I arvele 186 890 krooni ulatuses (I kd. 15-35). Otsusest ei ilmne, kuidas kohus sai tagastatud summaks 205 890 krooni, ilmselt on tegemist arvutusveaga või tõendite ebaõige hindamisega. Toimikus olevate dokumentaalsete tõendite hindamise tulemusena tuleb lugeda kostja võlgnevuseks hageja ees 313 110 krooni, so 20 011,38 eurot. Menetluskulu jaotus Kuivõrd kostjalt valjamõistmisele kuuluva summa suurus muutub, siis tuleb muuta otsust ka menetluskulude jaotuse osas. Hagejad taotlesid kostjalt 844 277 krooni väljamõistmist, millest rahuldamisele kuulub 313 110 krooni ehk 37 % ulatuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 tuleb hagejate kanda jätta 63 % ja kostja kanda 37% maakohtu menetluskuludest. TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta vastustaja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esimese astme kohtule 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Mare Merimaa

Gaida Kivinurm

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.