Võlaõigus › Töövõtulepingud

Asjaolud ja hageja nõue 20.10.2010 esitas aktsiaselts KH Energia-Konsult hagi osaühingu NATTELCO vastu 6391,16 euro suuruse leppetrahvi väljamõistmiseks. 15.07.2009 sõlmisid pooled alltöövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja teostama Tallinnas Pärnu mnt lõigul rekonstrueerimisega seotud sidekaablite ümberpaigaldamise- ning ümberlülitamistöid, samuti ehitama sidekanalisatsiooni-, tänavavalgustuseja foorikanalisatsiooni ning Eesti Energia trassid ning paigaldama kaablid. Kostja pidi tööd lõplikult üle andma hiljemalt 18.09.2009. Kostja on jätnud tööd nõuetekohaselt üle andmata ning ei ole hagejale üle andnud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ega nõutavat dokumentatsiooni (sh teostusjooniseid). Kostja esitatud aktid ei ole tööde tulemi üleandmisevastuvõtmise aktid. Pooled leppisid lepingus kokku, et juhul, kui kostja ei ole kinni pidanud tööde üleandmise lõpptähtajast, on hagejal õigus nõuda iga viivitatud päeva eest leppetrahvi 0,5 % lepinguhinnast. Hageja leppetrahvi nõude suurus kostja vastu on 1 534 951,08 krooni, kuid ta palub välja mõista leppetrahvi summas 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kõik sideehitustööd on valminud ja hagejale üle antud 25.09.2009. Seitsmepäevane viivitus ei olnud tingitud kostjast, kuna AS Elion ei võimaldanud varem sidekaablite ajutist väljalülitamist. Kostja on hagejale andnud üle alltöövõtulepingu lisa 2 järgi tehtud tööd. Hageja ei ole lepingu täitmise ja tööde vastuvõtmise käigus nõudnud kostjalt teostusjooniste esitamist. Teostusjoonised pidi tegema Nordecon Infra AS. Pooltevaheline leping on koostatud hageja poolt, kusjuures lepingu tekst on koostatud kopeerituna peatöövõtja ja hageja vahelise lepingu tekstist. Kohustus esitada hagejale vajalikud teostusjoonised on lepingu punkti 5.1.11 jäänud ekslikult. Nimetatud kohustuse kostja kanda jätmine ei olnud poolte tahe, kuna teostusjoonised pidi tegema ja tegigi peatöövõtja. Ka lepingu p 15.2, mis sätestab tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti esitamise kohustuse, on jäänud lepingusse ekslikult ning ei vasta poolte tahtele. Seda kinnitab asjaolu, et lepingu p 15.2 seob akti esitamise kohustuse lepingu lisas nr 8 ettenähtud vormiga, kuid lepingu lisa nr 8 ei ole kostjale kunagi tutvustatud ning sellist lisa ei ole kostja kunagi allkirjastanud. Samuti on nimetatud lepingupunkt kui tüüptingimus, tühine. See punkt ei ole poolte vahel läbi räägitud ja kostja ei olnud võimeline mõjutama lepingutingimuse sisu. See tingimus võimaldab hagejal oma lepingust tulenevaid õigusi kuritarvitada ebamõistlikule vormilisele puudusele tuginedes. Juhul, kui tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti esitamine on kostja kohustus, siis on kostjal selle kohustuse täitmisest õigus keelduda kuni hageja täidab omad rahalised kohustused kostja ees. Hageja heitis alles 21.12.2009 kostjale ette, et ta ei ole täitnud nõuetekohase dokumentatsiooni esitamise kohustust. Kui hagejal oligi õigus nõuda leppetrahvi, on ta selle õiguse võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 alusel kaotanud, kuna leppetrahvi nõue on esitatud ebamõistlikult hilja. Hageja on esimest korda maininud leppetrahvi esitamise võimalust 15.04.2010 kirjas. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 15.07.2009 alltöövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja teostama Tallinnas Pärnu mnt rekonstrueerimisega seotud sidekaablite ümberpaigaldamise- ning ümberlülitamistöid,

samuti ehitama sidekanalisatsiooni-, tänavavalgustuse- ja foorikanalisatsiooni- ning Eesti Energia trassid ning paigaldama kaablid. Lepingu punkti 5.1.11 järgi kohustus töövõtja esitama vajalikud teostusjoonised, kaetud tööde aktid ja muu täidedokumentatsiooni vastavalt kvaliteedi tagamise plaanis määratletule neljas eksemplaris paberkandjal ja digitaalsel kujul. Lepingu p 15.2 kohaselt toimub töö lõplik vastuvõtmine kahepoolse „Alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga“. Vastavalt lepingu p 15.3 on töövõtja kohustatud esitama tellijale vähemalt 5 päeva enne tööde lõplikku üleandmist-vastuvõtmist nõuetekohase täitedokumentatsiooni. Lepingu p 8.2.2 kohaselt pidi kostja tööd lõplikult üle andma hiljemalt 18.09.2009. Lepingu p 11.7 sätestab, et juhul, kui töövõtja ei ole kinni pidanud tööde tegemise või üleandmise mõnest vahe- või lõpptähtajast, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt iga viitepäeva eest leppetrahvi 0,5 % lepinguhinnast. Tsiviilasjas on 25.09.2009 esitatud tehnilise komisjoni õiend, mille kohaselt on sideehitustööd lõpetatud, ehitis ja dokumentatsioon vastavad ehitusprojektile, ehituseeskirjadele ja normidele. Nimetatud õiendile on alla kirjutanud ka hageja esindaja. Seega on kostja alltöövõtulepingu lisas nr 1 märgitud tööd hagejale üle andnud. Lepingu lisa 2 järgsete tööde üleandmise kohta on kostja 31.07.2009 esitanud akti nr TT310709, 31.08.2009 akti nr TT-310809, 30.09.2009 akti nr TT-300909 ja 12.10.2009 akti nr TT-121009. Nimetatud aktidele on tellija alla kirjutanud. Hageja väited, et tema esindaja allkirjad on mõnede aktide puhul võltsitud, on jäänud paljasõnaliseks. Eeltoodust tulenevalt ei nõustunud kohus hagejaga, et kostja on jätnud tööd üle andmata. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.1 järgi peab tellija teatama töövõtjale asjaolust, et tööd ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele 60 päeva jooksul pärast selle asjaolu avastamist. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks 60 päeva jooksul tööde üleandmisest täiendava dokumentatsiooni esitamist nõudnud. Seega ei saa hageja tugineda asjaolule, et kostja ei ole üle andnud nõuetekohast dokumentatsiooni. Kuna hageja sellele tugineda ei saa, siis puudub vajadus anda hinnangut asjaolule, kas kostjal oli teostusjooniste koostamise kohustus või mitte. Hageja väitel sai tööde üleandmine toimuda üksnes lepingu punktis 15.2 nimetatud „Alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga“. Lepingu kohaselt on nimetatud akti vorm lepingu lisa 8. Hoolimata sellest, et hageja ei saa ülalmärgitud põhjusel tugineda ka lepingu punktis 15.2 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti puudumisele, ei ole lepingu lisa 8 kohtule ka esitatud. Kostja väitel temale lepingu lisa 8 lepingu sõlmimisel ei esitatud. Kostja esindaja ei osanud 19.09.2011 istungil vastata, kas lisa 8 oli lepingu juures või mitte. Seega ei ole tõendatud, et lepingu lisa 8 oli poolte vahel sõlmitud lepingu osa. Eeltoodust järeldub, et kostja andis hagejale tööd üle 12.10.2009, kuna sellel kuupäeval oli allkirjastatud viimane tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja hilines tööde üleandmisega. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kuna tööd pidi üle antama 18.09.2009, siis pidi hageja tööde mitteüleandmisest, ehk lepingu rikkumisest, teada saama samal päeval. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esmakordselt teatanud kostjale leppetrahvi nõudmisest 15.04.2010 kirjaga. Seega teatas hageja leppetrahvi nõudest mõni päev vähem kui seitse kuud pärast

lepingu rikkumisest teadasaamist. Hageja on teatanud leppetrahvi nõudest pärast mõistliku aja möödumist ning hagejal puudub seetõttu õigus kostjalt leppetrahvi nõuda. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi rahuldamata ja TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus on teinud vale järelduse 25.09.2009 vormistatud „Tehnilise komisjoni õiendist L5551”. Kõnealune õiend ei puuduta tööde üleandmist kostjalt hagejale - tegemist on kostja ja tema alltöövõtja, ELTEL Networks AS-i vahelise lepingu seisukohalt tähtsust omava dokumendiga. Kõnealuse komisjoni õiendiga ei antud töid üle hagejale ega puudutatud muid hageja ja kostja vahelisi suhteid. Kostja on kinnitanud käesolevas asjas 19.09.2011 toimunud kohtuistungil, et lepingu lisas 1 nimetatud töid ei ole üle antud. Hageja on oma seisukohad seoses tehnilise komisjoni õiendiga esitanud 21.04.2011 koostatud menetlusdokumendi punktis 4.3. Kohus on hageja väidetega mittenõustumise jätnud põhjendamata. Seetõttu puudub hagejal ka sisuline võimalus hinnata kaevatava kohtuotsuse järelduste õigsust. Seda, et tehnilise komisjoni õiendiga ei antud töid üle hagejale, kinnitab ka kostja varasem käitumine – kostja ise koostas lisa 1 kohaste tööde hagejale üleandmise kohta eraldi akti nr TT-250909. Hageja on akti allkirjastamisest põhjendatult keeldunud, sest kostja ei ole andnud talle üle töödega seotud dokumentatsiooni, milleks kostjal oli lepingu punkti 15.3. kohaselt kohustus. Hageja on viivituseta allkirjastamisest keeldumisest kostjale teatanud ja keeldumist põhjendanud. Hageja sellekohased seisukohad on avaldatud hageja poolt 21.04.2011 esitatud menetlusdokumendis, millele on lisatud hageja teatamist tõendavad dokumendid. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et tehnilise komisjoni õiendiga toimus tööde üleandmine kostjalt hagejale. Maakohus on teinud vale järelduse kostja 11.11.2010 vastusele lisatud aktidest ning selline järeldus ei ole kooskõlas lepinguga. Kõnealused aktid ei tõenda, et kostja on tööd hagejale üle andnud. Lepingu punkti 15.1 kohaselt ei ole sellistel aktidel töö tulemuse üleandmise tähendust. Lepingu punkti 15.2 kohaselt tuleb tööde tulemus anda eraldi üle tööde valmimisel, koos dokumentatsiooniga. Kostja esitatud aktide näol on tegemist töötundide fikseerimiseks koostatud aktidega, mille alusel selgitati välja tööde tegemisega seotud kulud, mitte aga see, kas töövõtja on saavutanud nõutud tulemuse. Kostja esitatud aktid, millele vaidlustatud otsus on rajatud, tõendavad vaid seda, et kostja seadmed ja töötajad on ehitusobjektil töötanud, mitte aga seda, milline on nende töö tulemus. Hageja ei ole käesolevas hagis esitanud kostja vastu leppetrahvi nõuet lepingu punkti 15.1 rikkumise tõttu, vaid üksnes punktide 15.2 ja 15.3 rikkumise tõttu. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja ei ole teinud midagi lepingu punkti 15.2 kohaseks tööde üleandmiseks. Lepingu punkti 15.2 rikkumise on kostja omaks võtnud muuhulgas 11.11.2010 vastuse punktis 2.2.1, väites, et tal tööde üleandmise kohustust ei olnudki. Pooltel puudub vaidlus selles, et kõnealused aktid vormistati töötundide fikseerimiseks, mitte tööde tulemuse üleandmiseks. Poolte erimeelsused, seoses kõnealuste aktidega puudutavad üksnes küsimust, kas kostjal oli üldse tööde üleandmise kohustus või oli sellekohane kokkulepe lepingus tühine. Arvestades eeltoodut on kohus kostja esitatud aktidele andnud teistsuguse tähenduse, kui pooled ise ning on rikkunud sellega TsMS § 436 lg 4 nõudeid. TsMS § 436 lõike 4 kohaselt ei või kohus hinnata esile toodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest. Ebaõige on maakohtu väide, et hageja ei ole kostjalt tööde dokumentatsiooni üleandmist nõudnud. Hageja on 21.04.2011 kohtule esitanud menetlusdokumendile lisanud tähitud kirja,

milles ta on kostjalt selgesõnaliselt nõudnud tööde dokumentatsiooni üleandmist. Kohtuotsusest ei nähtu, miks ei ole kohus hageja esitatud tõendiga arvestanud. Sellega on kohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust. Käesoleval juhul on tegemist tõendi hindamata jätmisega, millel on asja lahendamisel määrav tähendus. Seega tulnuks kohtul võtta seisukoht kõnealuse tõendi osas ning see võinuks tuua kaasa teistsuguse kohtulahendi. Kohus on osundanud lepingu punktile 9.1, mille kohaselt tulnuks hagejal dokumentide üleandmise vajadusest teatada kostjale 60 päeva jooksul pärast selle asjaolu avastamist. Seejuures on kohus asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks 60 päeva jooksul tööde üleandmisest nõudnud kostjalt dokumentatsiooni esitamist. Hageja ei nõustu kohtu sellise seisukohaga, kuna hageja on korduvalt selgitanud, et kostja ei ole tööde tulemit hagejale üleandmiseks esitanud. Dokumentatsiooni esitamine oli lepingu punkti 15.3 kohaselt seotud just tööde tulemi üleandmisega, mitte töötundide fikseerimiseks koostatud vaheaktidega. Selline kohtu eksimus tuleneb kohtu valest hinnangust kostja esitatud aktidele. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et ta on leppetrahvi nõude esitanud hilinemisega. Hageja 21.04.2011 menetlusdokumendi lisana 2 on esitatud hageja nõue tööde kohta tehnilise dokumentatsiooni saamiseks kostjalt. Hageja teade ei ole koostatud õigusteadmistega isiku poolt ja seetõttu võib selles esineda küll õiguslikus mõttes ebakorrektsusi, kuid selle teate mõte on siiski üheselt arusaadav, et hageja soovib saada tööde tehnilist dokumentatsiooni ning on valmis seejärel tööde eest põhjendatud tasu maksma. Hageja on 21.04.2011 menetlusdokumendis selgitanud, et sellise teate puhul oli sisuliselt tegemist kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmisega. Kuigi kohustuse täitmiseks kokkulepitud esialgne tähtaeg oli möödas, soovis hageja siiski kõnealuse dokumentatsiooni saamist ning selle saamisel täiendava tähtaja jooksul, ei oleks hageja ka leppetrahvinõuet esitanud. Seetõttu ei teatanud hageja täiendava tähtaja andmisel leppetrahvi nõudest. Kui võlgnikule on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, siis ei ole mõistlik arvestada leppetrahvi nõude esitamise aega kohustuse varasemast rikkumisest, vaid täiendava tähtaja möödumisest alates. Kuna kostja tööde tulemuse üleandmist hagejale ei pakkunud, siis otsustas hageja pärast dokumentatsiooni esitamiseks mõistliku ja piisava aja möödumist, s.o 15.04.2010 esitada kostja vastu leppetrahvi nõude. Arvestades eeltoodut ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et leppetrahvi nõue esitati peaaegu seitse kuud pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist, seda ka tõendite hindamisel. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu otsuses olevaid põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele märgib kolleegium alljärgnevat. Hageja esitas kostja vastu leppetrahvi nõude, tuginedes pooltevahelisele 15.07.2009 alltöövõtulepingule. Vaidlus puudub selles, et lepingu p 8.2.2 kohaselt pidi kostja tööd lõplikult üle andma hiljemalt 18.09.2009. Seega oli maakohtu seisukoht põhjendatud, et lepingu rikkumisest pidi hageja teada saama 18.09.2009. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Selle sätte eesmärgiks on takistada võlausaldaja poolt õiguse kuritarvitamist leppetrahvi nõude esitamisele ajalise piiri seadmisega ning kaitsta võlgniku positsiooni lepingulistes suhetes. Maakohus tuvastas, et hageja teavitas kostjat esmakordselt leppetrahvi esitamisest alles 15.04.2010, so peaaegu seitsme kuu möödudes väidetavast lepingulise kohustuse rikkumisest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et leppetrahvi teade esitati pärast mõistliku tähtaja möödumist. Seega ka juhul, kui kostja oleks lepingulisi kohustusi rikkunud, kaotas hageja leppetrahvi nõudest hilise teatamise tõttu õiguse nõuda leppetrahvi. Maakohus põhjendas, miks esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et kostja rikkus väidetavaid lepingulisi kohustusi. Seejuures on põhjendatult viidatud ka 25.09.2009 tehnilise komisjoni õiendile L5551 2, milles kinnitati, et sideehitustööd on lõpetatud, ehitis ja dokumentatsioon vastavad ehitusprojektile, ehituseeskirjadele ja–normidele. Aktile on alla kirjutanud ka hageja esindaja. Apellatsioonkaebuses viidatud 19.09.2011 kohtuistungi protokollist ei ilmne, et kostja oleks väitnud, et ta ei andnud töid üle (II kd. lk. 117). Kolleegium ei tuvastanud, et kostja oleks 11.11.2010 vastuse punktis 2.2.1 väitnud, et tal puudus kohustus tööd üle anda. Eelnimetatud vastuses kostja väitis, et talle ei ole hageja esitanud lepingu lisa 8 (I kd.lk. 33). Vastustaja juhib apellandi tähelepanu, et ta ei ole suutnud kogu menetluse ajal arusaadavaks teha, milline sooritus jäi tal kostja väidetava rikkumise tõttu saamata. Põhjendatult on vastustaja juhtinud tähelepanu asjaolule, et Tallinna Linnavalitsus väljastas lepingu objektile kasutusload 27.10.2009. Seega pidi vajalik dokumentatsioon hagejal olema. Maakohus hindas toimikus olevaid tõendeid ning asus põhjendatult seisukohale, et juhul, kui hageja leidis, et töö oli täidetud mittevastavalt, siis tulnuks ka sellest teavitada töövõtjat VÕS § 644 lg 1 järgi mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või saama pidi. Pooltevahelise lepingu p. 9.1 järgi olid selleks tähtajaks 60 päeva pärast selle avastamist. Asjaolu, et hageja andis kostjale apellatsioonkaebuses väidetud täiendava tähtaja lepingulise kohustuse täitmiseks, toimiku materjalidest ei ilmne. Arvestades eeltoodut asub kolleegium seisukohale, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda teha maakohtust erinevat lahendit. Apellant esitas taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. TsMS § 50 lg 1 kohaselt menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kolleegium ei tuvastanud alust kohtuistungi protokolli parandamiseks. Seega tuleb esitatud taotlus jätta rahuldamata. Menetluskulu jaotus Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esimese astme kohtule 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Mare Merimaa

Gaida Kivinurm

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.