Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
18. oktoober 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-51809
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi KH hagi Osaühingu N vastu leppetrahvi väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja Aktsiaselts KH (registrikood XXX asukoht XXX),
esindajad
lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli kostja Osaühing N (registrikood XXX, asukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Jaana Nõgisto ja Rein Kruusmann 6391,16 eurot (100 000 krooni)
Hagi hind
19.09.2011.a, avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
hageja lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli, kostja
Istungil osalenud
lepingulised esindajad vandeadvokaat Jaana Nõgisto ja Rein
menetlusosalised
Kruusmann
jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 20.10.2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.07.2009.a alltöövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja teostama Tallinnas Pärnu mnt lõigul rekonstrueerimisega seotud sidekaablite ümberpaigaldamise- ning ümberlülitamistöid, samuti ehitama sidekanalisatsiooni-, tänavavalgustuse- ja foorikanalisatsiooni- ning EEtrassid ning paigaldama kaablid. Kostja pidi tööd lõplikult üle andma hiljemalt 18.09.2009.a. Kostja on jätnud tööd nõuetekohaselt üle andmata. Kostja ei ole hagejale üle andnud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ega nõutavat dokumentatsiooni (sh teostusjooniseid). Kostja poolt esitatud aktid ei ole tööde tulemi üleandmise-vastuvõtmise aktid. Pooled leppisid lepingus kokku, et juhul, kui kostja ei ole kinni pidanud tööde üleandmise lõpptähtajast, on hagejal õigus nõuda iga viivitatud päeva eest leppetrahvi 0,5 % lepingu hinnast. Hageja leppetrahvi nõude suurus kostja vastu on 1 534 951,08 krooni. Käesoleva hagiga nõuab hageja kostjalt 100 000 krooni. Ülaltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 100 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kõik sideehitustööd on valminud ja hagejale üle antud 25.09.2009.a. 7-päevane viivitus ei olnud tingitud kostjast, kuna AS E ei võimaldanud varem sidekaablite ajutist väljalülitamist. Samuti on kostja andnud hagejale üle alltöövõtulepingu lisa 2 järgi tehtud tööd. Hageja ei ole kordagi lepingu täitmise ja tööde vastuvõtmise käigus nõudnud kostjalt teostusjooniste esitamist. Samuti ei ole kostja rikkunud teostusjooniste esitamise kohustust. Teostusjoonised pidi tegema NI AS. Hageja ja kostja vaheline leping on koostatud hageja poolt, kusjuures lepingu tekst on koostatud kopeerituna peatöövõtja ja hageja vahelise lepingu tekstist. Kostja kohustus esitada hagejale vajalikud teostusjoonised on lepingu punkti 5.1.11 jäänud ekslikult. Nimetatud kohustuse kostja kanda jätmine ei olnud poolte tahe, kuna teostusjoonised pidi tegema ja tegigi peatöövõtja. Ka lepingu p 15.2, mis sätestab tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti esitamise kohustuse, on jäänud lepingusse ekslikult ning ei vasta poolte tahtele. Seda kinnitab asjaolu, et lepingu p 15.2 seob akti esitamise kohustuse lepingu lisas nr 8 ettenähtud vormiga, kuid lepingu lisa nr 8 ei ole kostjale kunagi tutvustatud ning sellist lisa ei ole kostja kunagi allkirjastanud. Samuti on nimetatud lepingupunkt, kui tüüptingimus, tühine. See punkt ei ole poolte vahel läbi räägitud ja kostja ei olnud võimeline mõjutama lepingutingimuse sisu. See tingimus võimaldab hagejal oma lepingust tulenevaid õigusi kuritarvitada ebamõistlikule vormilisele puudusele tuginedes. Juhul,
kui tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti esitamine on kostja kohustus, siis on kostjal selle kohustuse täitmisest õigus keelduda kuni hageja täidab omad rahalised kohustused kostja ees. Lisaks esitas hageja alles 21.12.2009.a kostjale etteheite, et kostja ei ole täitnud nõuetekohase dokumentatsiooni esitamise kohustust. Kui hagejal oligi õigus nõuda leppetrahvi, on ta selle õiguse võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 alusel kaotanud, kuna leppetrahvi nõue on esitatud ebamõistlikult hilja. Hageja on esimest korda maininud leppetrahvi esitamise võimalust 15.04.2010.a kirjas. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled 15.07.2009.a sõlminud alltöövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja teostama Tallinnas Pärnu mnt (Laane tn – Hiiu tn lõigul) rekonstrueerimisega seotud sidekaablite ümberpaigaldamise- ning ümberlülitamistöid (lepingu lisa 1), samuti ehitama sidekanalisatsiooni-, tänavavalgustuse- ja foorikanalisatsiooni- ning EE trassid ning paigaldama kaablid (lepingu lisa 2). Lepingu punkti 5.1.11 järgi kohustus töövõtja esitama vajalikud teostusjoonised, kaetud tööde aktid ja muu täidedokumentatsiooni vastavalt kvaliteedi tagamise plaanis määratletule neljas eksemplaris paberkandjal ja digitaalsel kujul. Lepingu p 15.2 kohaselt toimub töö lõplik vastuvõtmine kahepoolse „Alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga“ (lisa 8). Vastavalt lepingu p 15.3 on töövõtja kohustatud esitama tellijale vähemalt 5 päeva enne tööde lõplikku üleandmist-vastuvõtmist nõuetekohase täitedokumentatsiooni (4 eksemplari paberil ja digitaalselt CD-l). Lepingu p 8.2.2 kohaselt pidi kostja tööd lõplikult üle andma hiljemalt 18.09.2009.a. Lepingu p 11.7 sätestab, et juhul, kui töövõtja ei ole kinni pidanud tööde tegemise või üleandmise mõnest vahe- või lõpptähtajast, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt iga viitepäeva eest leppetrahvi 0,5 % lepingu hinnast. Tsiviilasjas on esitatud 25.09.2009.a tehnilise komisjoni õiend, mille kohaselt on sideehitustööd lõpetatud, ehitis ja dokumentatsioon vastavad ehitusprojektile, ehituseeskirjadele ja -normidele. Nimetatud õiendile on alla kirjutanud ka hageja esindaja. Seega on kostja alltöövõtulepingu lisas nr 1 märgitud tööd hagejale üle andnud. Lepingu lisa 2 järgsete tööde üleandmise kohta on kostja esitanud 31.07.2009.a akti nr TT310709, 31.08.2009 aktid nr TT-310809, 30.09.2009.a akti nr TT-300909 ja 12.10.2009.a akti nr TT-121009. Nimetatud aktidele on tellija allakirjutanud. Hageja väited, et tema esindaja allkirjad on mõnede aktide puhul võltsitud, on jäänud paljasõnaliseks. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hagejaga, et kostja on jätnud tööd üleandmata. Hageja on kostjale heitnud ette ka seda, et kostja ei ole esitanud nõuetekohast dokumentatsiooni. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.1 järgi peab tellija teatama töövõtjale
asjaolust, et tööd ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, 60 päeva jooksul pärast selle asjaolu avastamist. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks 60 päeva jooksul tööde üleandmisest täiendava dokumentatsiooni esitamist nõudnud. Seega ei saa hageja tugineda asjaolule, et kostja ei ole üle andnud nõuetekohast dokumentatsiooni. Kuna hageja sellele tugineda ei saa, siis puudub vajadus anda hinnangut asjaolule, kas kostjal oli teostusjooniste koostamise kohustus või mitte. Hageja on ka väitnud, et tööde üleandmine sai toimuda üksnes lepingu punktis 15.2 nimetatud „Alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga“. Lepingu kohaselt on nimetatud akti vorm lepingu lisa 8. Hoolimata sellest, et hageja ei saa ülalmärgitud põhjusel tugineda ka lepingu punktis 15.2 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti puudumisele, märgib sellega seoses kohus järgmist. Lepingu lisa 8 ei ole kohtule esitatud. Kostja väitel temale lepingu lisa 8 lepingu sõlmimisel ei esitatud. Kostja esindaja ei osanud 19.09.2011.a istungil vastata, kas lisa 8 oli lepingu juures või mitte. Seega ei ole tõendatud, et lepingu lisa 8 oli poolte vahel sõlmitud lepingu osa. Eeltoodust järeldub, et kostja andis hagejale tööd üle 12.10.2009.a, kuna sellel kuupäeval oli allkirjastatud viimane tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Seega hilines kostja tööde üleandmisega. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kuna tööd pidi üle antama 18.09.2009.a, siis pidi hageja tööde mitteüleandmisest, ehk lepingu rikkumisest, teada saama samal päeval. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esmakordselt teatanud kostjale leppetrahvi nõudmisest 15.04.2010.a kirjaga. Seega teatas hageja leppetrahvi nõudest mõni päev vähem kui kuus seitse pärast lepingu rikkumisest teadasaamist. Kohus on seisukohal, et hageja on teatanud leppetrahvi nõudest pärast mõistliku aja möödumist ning hagejal puudub seetõttu õigus kostjalt leppetrahvi nõuda. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.