2-11-47466/22 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

Määruse põhjendustes leidis kohus, et taotlejal on olemas piisavad rahalised vahendid, et tasuda ise õigusabi teenuse eest. Taotlejal on püsiv sissetulek, lisaks vabad vahendid pangakontol. RÕS § 7 lg 1 punktide 1,3 ja 4 järgi ei anta isikule riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara; kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Taotluse kohaselt on taotleja vähekindlustatud, pensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension summas XXX.XX eurot, mis kulub kõik esmavajalike kulude katteks. Taotlejale kuulub kinnisvarana korter, milles elab, vallasvara puudub. Maakohus kontrollis täiendavalt taotleja vara Kinnistusraamatu infosüsteemist ja Liiklusregistrist, tutvus Maksu- ja Tolliameti, Äriregistri ning Kohtutäiturite andmekogu andmetega ning tegi pankadesse ja Sotsiaalkindlustusametile taotleja sissetulekute kohta päringud. Kostja on pensionär ja tal ei ole ülalpeetavaid. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on kostjale tehtud viimane väljamakse detsembris 2011 Sotsiaalkindlustusameti poolt. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt on A. Kuldnerile määratud vanaduspension summas XXX.XX eurot. Lisaks tõendab Põhja Pensioniameti Rakvere büroo, et A. Kuldner on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 2 lg 1 kohaselt õigusvastaselt represseeritud isik, kellele makstakse aastas ühekordset toetust tervise taastamiseks ja bussipiletite esitamisel hüvitatakse aastas 50% sõidukulust. Pankadelt saadud vastuste järgi omab taotluse esitaja arvelduskontot ja kasutuskontot AS-is SEB Pank, mille rahaliste vahendite jääk seisuga 18.01.2012 on vastavalt X.XX ja X.XX eurot. Lisaks on taotlejal AS-is Swedbank arvelduskonto, mille saldo 17. jaanuari 2012 seisuga oli XXX.XX eurot. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub Aino Kuldnerile osa kinnisasjast aadressil XXX. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 kohaselt peab taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestama tema vara ja sissetulekut, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ja muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama seaduse § 14 lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Maakohus, läbi vaadanud kohtule esitatud riigi õigusabi taotluse ning sellele lisatud taotleja majandusliku seisundi teatise, lisaks täiendavalt tutvunud erinevate registrite andmetega ja teinud päringuid pankadesse ning Sotsiaalkindlustusametisse, leidis, et A. Kuldneri taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus leidis, et vaatamata sellele, et A. Kuldner on pensionär ning tema ainsaks sissetulekuks on pension, on tal kohtu hinnangul piisavalt vara, et kanda ise kulud õigusteenusele. Seetõttu pole põhjendatud riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 3 tulenevalt.

4.Ringkonnakohus leiab, et A. Kuldneri määruskaebus tuleb rahuldada ning anda A. Kuldnerile tsiviilasja kohtumenetluses riigipoolset menetlusabi riigi õigusabina kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et A. Kuldner on õigustatud saama riigi õigusabi, kuna käesoleval ajal ei suuda ta õigusteenuse eest tasuda ning RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ei esine. A. Kuldner on pensionär, kellel puudub õigusabikulude katteks realiseeritav vara. Maakohus on märkinud, et kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub A. Kuldnerile osa kinnisasjast aadressil XXX. See on aga tema eluasemeks. RÕS § 14 lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates taotleja igapäevakasutuses olevat eluaset. Maakohus on ekslikult jätnud tähelepanuta, et A. Kuldneri arvelduskonto seis oli 17. jaanuaril 2012 tavalisest suurem, kuna eelnevalt oli laekunud ühekordne represseeritu ravitoetus summas XXX eurot ning samuti represseeritule ettenähtud bussipiletitele tehtud kulutuste hüvitis 50% bussipiletite hinnast. Nende toetuste puhul on tegemist ühekordsete maksetega. A. Kuldneri ainsaks regulaarseks sissetulekuks on vanaduspension summas XXX,XX eurot. Ringkonnakohus peab usutavaks, et see kulub suuremas osas vältimatute püsikulutuste katteks (toit, tervishoid, eluase jne). Seega puudub taotlejal sissetulek või vara, mille arvelt advokaadile tasuda. Arvestades määruskaebuse esitaja sissetulekut ja tema poolt märgitud igakuiseid püsikulusid leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on anda A. Kuldnerile riigi õigusabi vastavalt RÕS § 8 punktile 1, s.o kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.