Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud 07.04.2011 esitas hageja OÜ Pacecar Viru Maakohtule hagi kostja Roman Ignatievi vastu kahju kokku summas 10 578,66 eurot (sellest: põhinõue 5 289,33 eurot, kõrvalnõue 5 289,33 eurot) nõudes. Hagi on Viru Maakohtus menetlusse võetud 08.04.2011.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 03.12.2003 asutasid Valeri Dratsan ja Roman Ignatiev osaühingu Pacecar. Iga juhatuse liikmega olid sõlmitud töölepingud. 2008 aastal koostöö juhatuse liikmete vahel katkes. 14.12.2008 esitas kostja avalduse töölepingu lõpetamiseks, tööleping oli lõpetatud käskirja alusel ühe kuu jooksul. 14.12.2008 jäi kostja haiguslehele. Kostja ärakasutades oma pädevust osaühingus kandis 29.12.2008 osaühingu kontolt oma kontole raha nimetusega ``laen`` summas 75 000 krooni (4793,37 eurot), 05.02.2009 kandis osaühingu kontolt oma kontole 7760 krooni (495,95 eurot) nimetusega ``võla tagastus``. Kokku kandis kostja enda arvele hageja raha summas 82 760 krooni (5289,33 eurot). Oma tegevusega tekitas kostja hagejale materiaalset kahju. Lisaks võttis kostja firmast erinevaid seadmeid, olmetehnikat, mille suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Antud tsiviilkahju kriminaalasjas esitatud ei ole. Nõude õiguslikul põhistamisel juhindus hageja ÄS §-st 187, VÕS §-st 94 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1,6, 113 lg 1, 103. Hageja vähendas viivist kuni põhinõude suuruseni. Hageja taotles hagi esitamisel kahju 5 289,33 euro ja viiviste 5 289,33 euro väljamõistmist kostjalt. Lisaks taotles hageja menetluskulude väljamõistmist kostjalt.

Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad B-kaardi väljavõttest (tl 4-5), Sampo panga väljavõttest (tl 6-7), prokuratuuri tõendist (tl 8), maksekorraldus riigilõivu tasumise osas ( tl 9). Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja esitas vastuhagi oma väidete kinnitamiseks. Kostja sõnade kohaselt kandis ta raha enda arvele 14.12.2007 poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel, kuna tema oli hagejale laenanud 3-aastaseks tähtajaks 82 000 krooni ( 5240,75 eurot). Vastuse kinnitamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – volikirja (tl 25), kraadi tõendava dokumendi ( tl 28-30). Vastuhagis esitatud asjaolud 01.01.2004 sõlmisid pooled laenulepingu, mille kohaselt andis vastuhagis hageja Roman Ignatiev sama kuupäeva osaühingu protokolli alusel osaühingule 48 447 krooni (3096,33 eurot) laenu tagastamise tähtajaga 01.01.2010. Lisaks andis vastuhagis hageja 17.12.2005 sõlmitud laenulepingu alusel 77 000 krooni (4 921,20 eurot) tagastamise tähtajaga 17.12.2006. Talle tagastati viimasest summas 50 000 krooni (3 195,58 eurot), võlanõudeks jäi 27 000 krooni (1725,61 eurot). 27 000 krooni (1725,61 euro) suhtes sõlmiti osanike 01.12.2006 üldkoosoleku protokolli kohaselt laenuleping võla tagastamiseks 17.12.2008. 13.08.2006 sõlmiti laenuleping, mille kohaselt andis vastuhagis hageja Roman Ignatiev osaühingule 55 000 krooni (3515,14 eurot) tagastamise tähtajaga 13.08.2009. 07.02.2008 sõlmiti poolte vahel laenuleping mille kohaselt andis vastuhagis hageja Roman Ignatiev osaühingule 38 488 krooni (2 459,83 eurot) tagastamise tähtajaga 07.02.2011. Vastuhagi kohaselt ei ole kostja võlgnevust tasunud. Nõude õiguslikul põhistamisel juhindus vastuhagis hageja VÕS §-st 94 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1,6, 113 lg 1, 103. Vastuhagis hageja taotles hagi esitamisel võlgnevuse 12 050, 40 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja taotles vastuhagis kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt. Lisaks taotles hageja menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad OÜ Pacecar osanike 01.01.2004 üldkoosoleku protokollist (tl 59), 01.01.2004 laenulepingust (tl 60), 17.12.2006 laenulepingust (tl 61), OÜ Pacecar osanike 14.12.2007 üldkoosoleku protokollist (tl 62), 14.12.2007 laenulepingust (tl 63), 13.08.2006 laenulepingust (tl 64), OÜ Pacecar osanike 07.02.2008 üldkoosoleku protokollist (tl 65), 07.02.2008 laenulepingust (tl 66), OÜ Pacecar osanike 01.12.2006 üldkoosoleku protokollist (tl 67). Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja nõustub viivise arvestusega. Samas ei nõustu, et kostja oleks hagejale tasunud laenu summas 82 000 krooni.Vastavat taotlust raha saamiseks hageja pole esitanud, mistõttu ei ole kostja ka raha hageja arvele kandnud.

Hageja /vastuhagis kostja vastuväited vastuhagile OÜ Pacecar vastuhagi ei tunnista. Laenuleping ei ole dokument mis kinnitab laenu andmist. Hageja vastuhagis ei ole tõendanud osaühingule raha ülekandmist, raha ülekandmist ei tõenda tunnistaja ütlused. Vastuhagis hageja tunnistas, et OÜ Pacecar ei ole sularahas kassasse maksmise kohta kassaordereid vormistanud. Kuna raamatupidamise seadus § 7 ning 12 sätestab dokumentide vormi, siis dokumentaalse tõendita ei saa tõendada raha laekumist kassasse või kontole. Kohtumenetluse käik Kohtuistungil jäi hageja selle juurde, et poolte vahel ei ole sõlmitud mingeid laenulepinguid, olid vaid eellaenulepingud. Eellaenulepingust nähtub, et laenuandja kannab üle raha hageja arvele või annab sularaha kassasse, vaid hageja taotlusel. Hageja ei ole laenu taotlust esitanud ning kostja ei ole tõendanud, et ta kandis raha kassasse või vormistas vastava dokumendi. Raamatupidamise andmetel ei ole ta raha üle kandnud, mistõttu on kostja raha alusetult enda arvele kandnud. Kohtuistungil kostja /vastuhagis hageja vähendas haginõuet, jäädes 01.01.2004 laenulepingu juurde summas 48 447 krooni (3096,33 eurot) ja 07.02.2008 laenulepingu juurde summas 38 488 krooni (2 459,83 eurot). Kostja võttis omaks, et ta ei saa dokumentaalsete tõenditega tõendada raha sissemaksmist OÜ Pacecar kassasse. Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et OÜ Pacecar hagi tuleb täielikult rahuldada ning vastuhagi jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et kostja Roman Ignatiev on kandnud oma kontole kokku summas 82 760 krooni (5289,33 eurot). Vaidlus on asjaolus kas kostja oli õigustatud seda tegema poolte vahel väidetavalt sõlmitud laenulepingute alusel. Samas võttis kostja omaks, et tal puuduvad dokumetaalsed tõendid, mille alusel ta raha OÜ Pacecar kassasse kandis. Kohus tuvastas, et kostja Roman Ignatiev olles alates 2003 kuni 2008 lõpuni OÜ Pacecar juhatuse liige, pidi korraldama osaühingu raamatupidamist. Osaühingus oli kauplus ja remonditöökoda. Kohus tuvastas, et kostja Roman Ignatiev ei tõendanud, et ta täitis enda kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus on seisukohal, et kostja juhatuse liikmena pidi korraldama raamatupidamist raamatupidamise seaduse §-de 4, 5, 6, 7, 12 lg 1 mõttes. Kostja pidi eelkõige ise seisma selle eest, et ta suudaks tõendada raha maksmist osaühingu kassasse. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja oma vastuväiteid ja vastuhagi tõendanud ei ole, mistõttu tuleb hagi täielikult rahuldada. Samal põhjendusel tuleb jätta rahuldamata Roman Ignatievi vastuhagi.

Äriseadustiku § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus tuvastas, et kostja Roman Ignatiev on rikkunud raha tagastamise kohustust ja tekitanud oma käitumisega osaühingule kahju. Kuivõrd kostjal on kohustus tagastada raha, on hagejal õigus nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi ka viivist. Viivist on arvestanud hageja summas 1263,77 eurot. Kostja viivise arvestusele kohtuistungil vastu ei vaienud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 07.04.2011 kuni põhivõla tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ( 0,22 % päevas). Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja/vastuhagis hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 16. märtsil 2012 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.