Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljatagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. Julianus Inkasso OÜ esitas 20.04.2011 Viru Maakohtule hagi G R` vastu temaga sõlmitud lepingust tulenevalt võlgnevuse nõudes, kokku summas 823.71 eurot (sellest: põhivõlgnevuse osa 616.39 eurot).

Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Sampo Pank (registrikood 10040839) ja kostja sõlmisid 25.02.2008 arvelduskrediidilepingu, millega AS Sampo Pank võimaldas kostjale kindlaks tähtajaks lepingus fikseeritud maksimaalse rahalise summa kasutamist, millises ulatuses oli kostjal õigus arvelduskontol miinusesse minna ning mille kostja kohustus AS-ile Sampo Pank koos intressidega tagastama vastavalt lepingus fikseeritud tingimustele. Kostja kinnitas allkirjaga lepingu sõlmimist, on tunnistanud lepingu tingimuste kohaldumist poole õigustele ja kohustustele. Kostja on kasutanud ja jätnud võlgnevuse tasumise tähtajal tasumata AS-i Sampo Pank võimaldatud arvelduskrediiti kokku summas 616,39 eurot. AS Sampo Pank arvestas vastavalt lepingus kokkulepitule intressimäära 15% aastas. Lisaks leppisid pooled lepingu punktis 7.1 kokku, et kui kostja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad rahalised maksed, kohustub ta maksma AS-ile Sampo Pank viivist nõuetekohaselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest kehtivates õigusaktides tarbijakrediidile sätestatud maksimaalmääras. Kostja ei täitnud lepingus sätestatud kohustust tagastada kasutatud arvelduskrediit võlgnevuse tasumise tähtpäeval 25.02.2009. Kostja ei reageerinud AS Sampo Pank nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS Sampo Pank loovutas 20.04.2010 nõude koos kõigi kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja nõudis kostjalt arvelduskrediidilepingust tuleneva nõude tasumist ja esitas kostjale lepingus toodud postiaadressil võlgnevuse teatiseid, kuid hagiavalduse hetkeni ei ole kostja kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. 23.08.2010 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis jäeti rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1 ja lg 3, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1, 415 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dele 146, 177 lg 2, 367 ja 401 lg 7. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – ärakiri arvelduskrediidilepingust, ärakiri AS Sampo Pank võla tasumise nõudest, ärakiri AS Sampo Pank teatisest nõude loovutamise kohta, ärakiri hageja poolt kostjale edastatud võlateatisest, Pärnu Maakohtu 29.03.2011 kohtumäärus tsiviilasjas 2-10-40369, ärakirjad hageja esindaja volitusi

tõendavatest dokumentidest, menetluskulude nimekiri koos esindustasu arve ja riigilõivu maksekorraldusega. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid rahvastikuregistris märgitud sideaadressile (xxx), kuid nimetatud aadressilt materjalid tagastati kohtule. Seejärel saatis kohus kostjale allkirja vastu hagimaterjalid rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile (xxx) ning nimetatud aadressil võttis hagimaterjalid vastu kostja onu 07.02.2012. Alates 22.02.2012 on kostja oma elukohaks registreerinud rahvastikuregistri andmetel ka xxx. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on soovinud kostjalt lepingu alusel kohustuse mittetäitmisega viivitamise eest viivise väljamõistmist alates arvelduskrediidi tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Viivis perioodi eest 25.02.2009 – 20.04.2011 põhivõlgnevuselt

(616,39 eurot) on 200,78 eurot. Lisaks taotleb hageja TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist alates hagi koostamisest 21.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudest 0,0416 % päevas.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. § 144 lg 1 p 7 kohaselt on menetluskuluks ka kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 994, 20.04.2011 riigilõivu tasumisest summas 127.82 eurot. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist. Vastavalt hageja esitatud menetluskulude taotlusele ja sellele lisatud arvele 20.04.2011 nr 1096319 moodustab õigusabikulu summas 225 eurot. Lisaks taotleb hageja TsMS § 144 lg 1 p 7 tulenevalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamist summas 47.93 eurot (hagiavaldus on esitatud 25.04.2011, s.o. vähem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu 29.03.2011). Kokku moodustavad hageja menetluskulud käesolevas asjas seega summas (127.82 + 225 + 47.93) = 400.75 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik

I.Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.