lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-10246/22

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 14.03.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-10246/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1679
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 403Kirjalik menetlus poolte nõusolekulTsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmineVÕS § 271Üürilepingu mõiste

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-10246

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2012 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-10246

Tsiviilasi

KÜ XXX hagi OÜ C vastu võla saamiseks

Hagihind

8 001,10 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Marina Suhnjova (Rada Õiguskeskus OÜ, Endla 4, 10142 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja OÜ C (registrikood XXX, asukoht XX, registriaadress XXX), seaduslik esindaja DZ

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ C põhivõlg 5 767,51 (viis tuhat seitsesada kuuskümmend seitse eurot ja 51 senti) eurot ning viivis 4 524,41 (neli tuhat viissada kakskümmend neli eurot ja 41 senti) eurot KÜ XXX kasuks.
3.Välja mõista OÜ C viivis 0,2% põhinõudelt (5 767,51 eurot) päevas alates 29.02.2012 kuni põhinõude täitmiseni KÜ XXX kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ C menetluskulud 100% ulatuses KÜ XXX kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
VÕS § 29 lg 4Lepingu tõlgendamine
VÕS § 76Kohustuse täitmine

2-11-10246

1.Hageja palub vastavalt täpsustustele välja mõista kostjalt 28.02.2012 seisuga põhivõla 5767,51 eurot, viivise 4 524,41 eurot ja alates 29.02.2012 viivise 0,2% põhinõudelt päevas kuni põhinõude tasumiseni. Hageja viitab VÕS § 271, § 292, VÕS § 76, § 101 lg 1 p 1 ja 6.
2.Kostja rentis aadressil XXX, Tallinn ruume alates 01.09.2006. Pooled lõpetasid eelmise rendilepingu ja sõlmisid 01.10.2010 uue rendilepingu aadressil XXX, Tallinn paiknevate ruumide rentimiseks. Punkt 2.1 järgi pidi kostja tasuma igakuiselt renti 257,69 eurot ning p 2.3 alusel kõrvalkulusid. Punkt 2.2 alusel kohustus hageja kustutama varasema rendilepingu alusel tekkinud võlgnevuse summas 5 890,73 eurot ja viivise 1 178,15 eurot maksegraafiku järgi. Punktis 2.6 lepiti kokku viivisemääras 0,2% tasumisele kuuluvast summast päevas.
3.Hageja esitas kostjale 10.10.2010, 10.11.2010, 10.12.2010, 10.01.2011, 10.02.2011, 15.03.2011 arved (tl 12-16, 55, 152) vastavalt summades 9 221,75 krooni, 8 338,44 krooni, 8 748,92 krooni, 628,78 eurot, 623,61 eurot, 635,67 eurot. Lisaks kuulus vastavalt kokkulepitud maksegraafikule tasumisele 30.11.2010 4 500 krooni, 31.12.2010 4 500 krooni, 30.01.2011 287,60 eurot, 27.02.2011 287,60 eurot (tl 44, 152). Kostja on tasunud hagejale 12.11.2010 7 500 krooni, 08.02.2011 summad 1 721,75 krooni, 3 662,88 krooni, 16.03.2011 summad 837,12 krooni, 8338,39 krooni, 4 500 krooni ja 234,09 eurot, 11.04.2011 8 748,92 krooni ja 575,20 eurot (tl 152). Kogu eelnevalt kirjeldatud perioodi jooksul kuulus kostja poolt tasumisele arvete alusel 3 569,52 eurot ja maksegraafiku tasumata jääk 5 890,72 eurot. Menetlemise ajal on kostja tasunud graafiku kustutamiseks 1 384,49 eurot ja perioodi 01.10.2010 kuni 03.03.2011 eest 20308,24 eurot. Kokku on kostja põhivõlg seega 5767,51 eurot. Maksete tasumisega viivitamisel on 28.02.2012 seisuga kogunenud viivis 4 524,41 eurot.
4.Hageja seaduslik esindaja andis arved kostja raamatupidajale, kes tagastas need. Hageja pani arved elamu fuajees asuvasse kostja postkasti. Renditasu maksmise aluseks ei olnud arve, vaid lepingu punktid 1.1 ja 2.1. Varasema võla tasumine tulenes maksegraafikust. Kostja lepingulised kohustused ei olnud märtsis 2011 nõuetekohaselt täidetud. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 02.03.2011 avaldusega, mis jõudis kostjani 14.03.2011. Ülesütlemise hetkel oli maksmata kolm graafikujärgset makset (31.12.2010, 31.01.2011 ja 27.02.2011) ning neli rendi- ja kõrvalkulude makset (oktoober, november, detsember, jaanuar), kokku 3 207,27 eurot. Pärast ülesütlemist tasus kostja 16.03.2011 summa 1 108,12 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja leiab, et hageja juhatuse liikmel puudus õigus anda esindajale volitus kuni 02.02.2013, sest juhatuse liikme isiklik volitus lõppes 03.03.2011.
6.Hageja ei ole tõendanud, et on arved kostjale esitanud. Lepingu p 5.4 kohaselt kirjalikud teated saadetakse teisele osapoolele tähitud kirjaga posti teel või antakse teisele osapoolele kätte allkirja vastu. Kostja teostas 12.11.2010 ja 08.02.2011 maksed vastavalt lepingu lisale nr 2, sest muid kohustusi ei olnud kostjale esitatud. Rendilepingu ning maksegraafiku ülesütlemiseks puudus alus. Kostja lepingulised kohustused olid täidetud, alates 14.03.2011 saabuvatel arvetel märgitud kohustused täidetakse. 10-87 arvel on viiviseks märgitud „0,00 EEK“, aga arvel 10-86 on viiviseks 18 433,96 krooni. Hageja on arvestanud 10 päeva eest viivist 2% ulatuses, milleks puudub õigus.
7.20.05.2011 on kostja tasunud arve nr 01-86 summas 626,78 eurot. Kohtuotsuse põhjendus
8.Tulenevalt TsMS § 403 määras kohus 14.02.2012 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses. Pooltele on antud tähtaeg kõikide asjas tähtsust omavate dokumentide ja avalduste esitamiseks. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.

2-11-10246

9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
10.Kostja rentis aadressil XXX, Tallinn ruume alates 01.09.2006. Pooled lõpetasid eelmise rendilepingu ja sõlmisid 01.10.2010 uue rendilepingu aadressil XXX, Tallinn paiknevate ruumide rentimiseks. Punkt 2.1 järgi pidi kostja tasuma igakuiselt renti 257,69 eurot ning p 2.3 alusel kõrvalkulusid. Punkt 2.2 alusel kohustus hageja kustutama varasema rendilepingu alusel tekkinud võlgnevuse summas 5 890,73 eurot ja viivise 1 178,15 eurot maksegraafiku järgi. Punktis 2.6 lepiti kokku viivisemääras 0,2% tasumisele kuuluvast summast päevas (tl 5-8, tõlge 41-44). Leping öeldi hageja poolt üles 02.03.2011 (tl 17, tõlge 36).
11.Kostja vastuväited rajanevad väitel, et hageja nõude aluseks olevaid arveid ei ole kostja kätte saanud. Kostja leiab, et lepingu (tl 41-44) p 5.4 järgi oleks arved tulnud edastada tähitud kirjaga või isiklikult allkirja vastu. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu ning leiab, et arved tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks. Lepingu p 5.4 sätestab: „ ... Kirjalikud teated saadetakse teisele Osapoolele tähitud kirjaga posti teel või antakse teisele Osapoolele kätte allkirja vastu. Kirjalik teade loetakse teisele Osapoolele edastatuks, kui selle postitamise hetkest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva“. Kohtu arvates on ekslikult kostja samastanud p-s 5.4 kirjeldatud „teated“ poolte igasuguse kirjaliku suhtlemisega, s.h. arvetega. Kuivõrd poolte ühine tahe on vaidlusalune, lähtub kohus lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-s 4 sätestatud mõistliku isiku printsiibist. Kohus peab äärmiselt ebatõenäoliseks, et mõistlikud isikud lepiksid kokku tavapäraste arvete esitamise sedavõrd kulukal ja ajamahukal viisil nagu tähitud kirjaga või isiklikult allkirja vastu edastamine. Taoline kokkulepe oleks praktikas ääretult ebatavaline ning miski ei viita poolte tahtele anda arvete edastamisele selline vorm. Eelnevat seisukohta toetab ka lepingu sätete süstemaatiline analüüs. Punkt 5.4 paikneb lepingu osas nr 5 „Lõppsätted“, mis käsitleb eelkõige lepingu muudatuste kirjalikku vormistamist, lepingu rikkumisega seotud teadete kirjalikku esitamist ning vaidluste ja lahkarvamuste lahendamist. Lepingu osa nr 5 käsitleb lepingu lõppemise ja muutmisega seonduvaid erandlikke (poolte lepingulisi kohustusi oluliselt muutvaid või lõpetavaid) tahteavaldusi, mitte aga tavapärast arvete esitamist lepingu täitmise käigus. Kohus leiab, et pooled ei ole rendilepingus kehtestanud arvete esitamisele kohustuslikku vormi. Arvete kättetoimetamisel tuleb lähtuda seaduse üldnormidest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja ei ole vaidlustanud, et arved pandi kostja postkasti. Äriühingu kohustuseks on muuhulgas kontrollida ka saadetud posti. Kohus leiab, et kostjale esitatud arved tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks ning seega pidi kostja olema teadlik arvete sisust.
12.Viivise tasumise kohustust ei muuda kohtu arvates asjaolu, et 01.10.2010 saldoteatisel nr 10-87 on kirjas lause „Võlgnevus viivise osas on 0,00 EEK“. Võlgnik võiks vabaneda viivise tasumise kohustusest selle nõude hea usu põhimõttega vastuolu tõttu, kui võlausaldaja käitumine on põhjustanud kindla veendumuse, et võlausaldaja on oma viivisenõudest loobunud. Käesoleval juhul sellist olukorda esineda ei saa. Saldoteatisel on vahetult eeltoodud lause kõrval märgitud „Perioodil 01.01.10-01.10.10 viivis on arvestatud 11098,54 EEK“, seega on viivisevõlgnevus saldoteatisel tegelikult märgitud. Samuti nähtub teatisest, et see on informatiivne, saldoteatis ei ole lõplik nõudedokument. Teatises on hageja palunud kostjal võrrelda eeltoodud saldot oma raamatupidamise andmetega ning see kinnitada. Kui saldo ei ühti kostja andmetega, on hageja palunud erinevusest teatada. Kohtu arvates ei saanud kostjal sellest dokumendist tekkida veendumust, et hageja viivist temalt ei nõua.
13.Hageja esindaja esindusõiguse kohta märgib kohus järgmist. Korteriühistuseadus, Mittetulundusühingute seadus, TsÜS ega ükski muu kehtiv materiaalõiguse akt ei nõua, et juriidilise isiku juhatuse liikme sõlmitud tehingud kehtivad üksnes selle konkreetse juhatuse liikme volituste

2-11-10246 ajal. Vaidlust ei ole, et volikirja allkirjastamise hetkel 01.02.2011 oli hageja juhatuse liikmel AZ õigus sellist tehingut (õigusabi teenuse osutamise lepingu sõlmimine) teha. Juhatuse koosseisu muutumine või muudatused volitustes ei muuda tagasiulatuvalt seda tehingut.

14.VÕS § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist ning viivist. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes kohtule esitatud tõenditest peab kohus hageja põhi- ja viivisenõudeid põhjendatuks (tl 11- 16, 19, 54, 55, 152). 28.02.2012 menetlusdokumendis on hageja oma nõuet täpsustanud ning märkinud 28.02.2012 seisuga põhinõudeks 5767,51 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseks 4524,41 eurot. Kohus võtab arvesse, et kostja on tasunud osa nõudest (tl 130-137, 159), mille osas hageja on esitanud nõude vähendamise 28.02.2012. Seega rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5 767,51 eurot. Kuivõrd sissenõutavaks muutunud viivise esitas hageja 28.02.2012 seisuga arvestades kostja menetlusaegseid makseid, siis viivise suurust kohus ei muuda ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 4524,41 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus välja ka viivise 0,2% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 29.02.2012 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
15.Hagiavalduses on hageja palunud menetluskulud välja mõista kostjalt. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja