Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ning võlgnikul puudub maksuvõlg. Võlgniku juhatuse liige ning osanik oli ka pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja LRSSIA juhatuse liige ning alates 2009. a on võlgnik ja LRSSIA sõlminud 3 krediidilepingut. 29.11.2011. a esitas LRSSIA võlgniku ning võlgniku juhatuse liikme A. K vastu hagiavalduse rahalise kohustuse täitmise ja viivise nõudes ning hagi tagamise avalduse A. K suhtes järgmistel asjaoludel: AK oli LRSSIA juhatuse liige alates 2009. a kuni 2011. a lõpuni, lisaks on A. K võlgniku juhatuse liige, asutaja ja ainuosanik. A. K on LRSSIA erinevatelt arvelduskontodelt teinud alates 01.01.2010 võlgnikule järgmised ülekanded märkega „short term loan“. Arvelduskonto kroonides: kreeditkäive 1 955 824 krooni, deebetkäive 3 665 698,20 krooni. A. K on võlgnikule üle kandnud 3 665 698,20 krooni millest tagastamata on 1 709 874,20 krooni (109 280,88 eurot); arvelduskonto eurodes: kreeditkäive 105 400 eurot, deebetkäive 688 814,02 eurot. A. K on võlgnikule üle kandnud 688 814,02 eurot, millest tagastamata on 583 414,02 eurot; arvelduskonto lattides: deebetkäive 11 000 LVL (15 714,29 eurot, arvestatud 17.11.2011 kursiga 1 EUR=0,7 LVL); arvelduskonto USA dollarites: deebetkäive 135 536 USD (100 516,17 eurot, arvestatud 17.11.2011 kursiga 1 EUR=1.3484 USD). LRSSIA on lisaks pankrotiavaldusele võlgniku vastu esitanud ka hagiavalduse, mis on võetud Harju Maakohtu menetlusse 31.01.2012. a kohtumäärusega. Hageja esitas samuti hagi tagamise avalduse A. K suhtes, milles väidab muu hulgas, et täitemenetluses on selgunud, et A. K poolt võlgnikule ülekantud summast 576 646,44 eurot on alles ainult 13,20 eurot, mistõttu on selge, et A. K on raha kandnud enda arvelduskontodele ning hoidub kohustuste täitmisest kõrvale. Hagiavalduses palus hageja tagada hagi ning arestida A. K arveldusarved krediidiasutustes summas 576 464,44 eurot, tagada hagi ja seada kohtulik hüpoteek A. K kinnisasjale registriosa nr XXX, asukohaga XXX ning mõista välja A. K ning võlgnikult solidaarselt LRSSIA kasuks põhivõlg summas 576 464,44 eurot. LRSSIA esitas 22.12.2011. a täiendava hagi tagamise avalduse, milles palus arestida võlgniku ja RK OÜ (asutamisel) osad ning keelata võlgniku ning RKOÜ (asutamisel) osade käsutamise, sel põhjusel, et võlgnik oli võõrandanud võlgniku põhivara hulka kuuluvad osalused OÜ-s KA ning OÜ-s KA OÜ-le RK(asutamisel). 19.12.2011. a alustati Põhja Ringkonnaprokuratuuri korruptsiooni- ja majandusosakonna poolt kriminaalmenetlus nr XXX KarS § 201 lg 2 p 2 tunnustel selles, et AK kandis LRSSIA arveldusarvelt OÜ KA arvele rahasummasid ning väidetavalt puudus nimetatud tehingute tegemiseks õiguslik alus, kuna 15.12.2006. a tehtud ainuaktsionäri otsuse kohaselt võib LRSSIA juhatus teha ühes aastas tehinguid alates summast 150 000 LVL (215 053,76 eurot) ulatuses ainult üldkoosoleku nõusolekul. LRSSIA esindaja sõnul ei ole juhatusele nõusolekut antud tehingute tegemiseks OÜ-ga KA rahaliste vahendite laenamise näol, samuti puuduvad laenulepingud. A. K selgituste kohaselt oli LRSSIA ainuaktsionär tehingutest teadlik ning ülekanded olid lubatud, oma väite kinnituseks juhib A. K tähelepanu asjaolule, et maksed toimusid ligi kahe aasta vältel ning selle aja jooksul ei esitatud ülekannete osas ühtegi pretensiooni. Ringkonnaprokuratuuri taotluse alusel on 04.01.2012. a seisuga arestitud tsiviilhagi tagamiseks võlgniku osalused tütarettevõtetes OÜ KA ning OÜ KA Lisaks on tsiviilhagi tagamiseks arestitud järgmine A K kuuluv vara: kinnisasi registriosa nr XXX, asukohaga XXX; summas 500 000 eurot. Osad äriühingutes OÜ LK(registrikood XXX) nominaalhinnaga 625 eurot ja OÜ KA(registrikood XXX) nominaalväärtusega 2 556,46 eurot. 04.01.2012. a esitas LRSSIA võlgniku suhtes pankrotiavalduse samadel alustel, mis olid välja toodud hagiavalduses. Koos pankrotiavaldusega esitas LR SSIA hagi tagamise avalduse, milles palus keelata registripidajal OÜ RK(asutamisel) kandmine äriregistrisse ning keelata võlgnikul OÜ KA ja OÜ KA osade käsutamise. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja võlgnikule 27.12.2011. a saatnud tehingu tühistamise avalduse ja palunud tagastada alusetult saadud 607 893,02 eurot. Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu ning väidab, et võlausaldajal puudub sissenõutavaks muutunud nõue ja võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgniku selgituste kohaselt oli pankrotiavalduses märgitud summade võlgnikule ülekandmise aluseks 03.01.2011 sõlmitud kehtiv krediidileping ning krediidi tagastamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Võlgniku väidete kohaselt on sarnaseid krediidilepinguid pooled sõlminud ka varem. 30.01.2009.a sõlmitud krediidilepingu alusel laenas võlausaldaja võlgnikule 350 000 krooni (22 369,08 eurot), milline summa on tagastatud vastavalt lepingule koos intressidega. 17.02.2010. a sõlmitud krediidilepingu alusel andsid lepingupooled

erinevate ülekannete alusel teineteisele krediiti, millest tulenevad kõik võlgnevused likvideeriti 17.02.2011. a. Võlgniku väitel on ebaõige võlausaldaja väide „arvelduskonto eurodes“ deebetkäibe kohta, sest sinna hulka on arvestatud ka võlausaldaja poolt võlgnikule tasutud igakuised rendimaksed sõiduauto kasutamise eest (summas 11 614,02 eurot). Ebaõige on ka võlausaldaja väide „arvelduskonto kroonides“ deebetkäibe kohta, sest sinna hulka on arvestatud ka võlausaldaja poolt võlgnikule tasutud igakuised rendimaksed sõiduauto kasutamise eest. Samuti on ebaõige võlausaldaja väide „arvelduskonto lattides“ deebetkäibe kohta. Tegemist on väidetavalt võlausaldaja poolt võlgnetava kohustuse täitmisega võlgnikule. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile kolm krediidilepingut, lisaks on ajutine haldur analüüsinud võlgniku arveldusarve väljavõtet (ajutine pankrotihaldur on arvestanud ainult kandeid, kus on selgitustena toodud konkreetne tehing, arvestatud pole näiteks sularaha tehinguid) ning järeldab järgmist: 30.01.2009. a sõlmisid LR SSIA ja võlgnik (mõlema esindajana tegutses A. K ) krediidilepingu nr 09-1, mille kohaselt LR SSIA andis võlgniku kasutusse krediidi limiidiga 25 000 eurot ning intressimäär 10%, krediidi tagastamise tähtpäev oli 31.12.2009. a. Võlgniku arveldusarve kohaselt kandis LRSSIA 02.02.2009. a võlgnikule 350 000 krooni (22 369,08 eurot) selgitusega „short time credit: 10% interest per one year“. 26.02.2009. a tagastas võlgnik LR SSIA’le 352 430 krooni (22 524,38 eurot) selgitusega „loans repayment + 2430 EEK Interest“. Seega on krediidilepingu nr 09-1 alusel saadu tagastatud. 17.02.2010. a sõlmisid LRSSIA ja võlgnik krediidilepingu nr 10-1, mille kohaselt annab üks pool teise poole kasutusse krediidi limiidiga 150 000 eurot, intressimäär 10% ning krediidi tagastamise päev 17.02.2011. a. Võlgniku arveldusarve kohaselt kandis LRSSIA võlgnikule perioodil 22.06.2010 – 21.12.2010 183 426,43 eurot selgitusega „short time credit“. Võlgnik tagastas selgitusega „repayment“ perioodil 28.06.2010 – 06.12.2010. a 88 889,85 eurot, lisaks on võlgnik LRSSIA arvele kandnud 2010. a veebruaris 39 782,33 eurot selgitusega „makse vastavalt kokkuleppele“ (võlgniku selgituste kohaselt on tegemist laenu tagasimaksega). Lisaks tagastas võlgnik laenuperioodi lõpuks 116 000 USA dollarit (kurss lepingu lõppemise päeval 1.3747, seega 116 000 dollarit = 84 382,05 eurot). Võlgnik andis LRSSIA krediiti 23 327,75 eurot selgitusega „short time credit“ ning LRSSIA kandis tagasi 38 184,54 eurot selgitusega „repayment“. Seega tagastas võlgnik krediidilepingu nr 10-1 alusel LR SSIA-le kogusummas 213 054,23 eurot ehk rohkem kui oli antud krediiti. 03.01.2011. a sõlmisid LR SSIA ja võlgnik krediidilepingu nr 11-1, mille kohaselt annab üks pool teise poole kasutusse krediidi limiidiga 200 000 eurot, intressimäär 10% ning tagastamise päev 03.01.2013. a. 01.06.2011. a sõlmiti lepingu lisa, mille kohaselt annab üks pool teise poole kasutusse krediidi limiidiga 700 000 eurot ning krediidi tagastamise päev on 01.06.2012. a. Võlgniku arveldusarve kohaselt kandis LR SSIA võlgnikule perioodil 03.03.2011. a – 05.11.2011. a 677 200 eurot ning võlgnik on käesolevaks hetkeks tagastanud 78 400 eurot ning 19 536 USD ehk ca 14 527,07 eurot. Võlgniku vastuväite kohaselt pankrotiavaldusele, tuleb arvestada osa dollarites tasutud summast, mis eelmise laenulepingu tagasimaksete hulgas oli liigselt tasutud, tasutuks lepingu 11-1 eest ning seega on tasutud krediidilepingu nr 11-01 katteks 112 750 eurot ning tasumata on 564 450 eurot. Krediidileping nr 11-1 ei ole lepingu järgi muutunud veel sissenõutavaks. Võlgniku arveldusarvel lattides on võlgniku ja LR SSIA vahel toimunud nii deebet kui kreeditkäive 11 000 latti. Lisaks nähtub võlgniku arveldusarvelt, et LRSSIA on võlgnikule tasunud autorendi eest perioodil 12.03.2009 – 02.11.2011. a kogusummas 35 897,89 eurot. Võlgnik on esitanud ajutisele pankrotihaldurile plaani, mille kohaselt leiab võlgnik, et suudab täita kohustused LR SSIA ees 2012. a suvel eelkõige kolmel viisi: olemasolevate tegevuste kaudu, milleks on eelkõige tegevus arhitektuurilise projekteerimise valdkonnas ning teenuste/kaupade vahendamine. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt on seoses võlgniku ebamäärase olukorraga hetkel peatatud läbirääkimised Kopli tn 98a kortermaja projekteerimise osas, kus eeldatav lepinguline maht oleks olnud suurusjärgus 100 000 kuni 110 000 eurot. Teenuste/kaupade vahendamise osas on samuti hetkel läbirääkimised peatatud, seoses võlgniku olukorraga. Tütarettevõttele KAOÜ kuuluva kinnisvara arenduse kaudu. Võlgniku tütarettevõttele kuulub kinnistu registriosa nr XXX, asukohaga XXX, pindalaga 10,39 ha. Võlgniku esindaja väitel on detailplaneeringu vormistamine lõppjärgus ning investorite kaasamise tulemusena on arenduse väärtus ca 100 000 kuni 150 000 eurot. Omaniku

poolt kaasatava lisakapitali kaudu, samuti on planeeritud laekumised välisinvesteeringutest. Väidetavalt kaalutakse võlgniku tegevusse võõrkapitali kaasamist suurusjärgus 300 000 kuni 400 000 eurot. Lisaks peaksid laekuma väljaantud laenud 3-4 kuulise tähtajaga, suurusjärgus 200 000 eurot. Võlgniku 31.12.2009. a bilansi kohaselt oli võlgniku kasum 2009. a 103 347,05 eurot, varasid oli kokku summas 175 372,60 eurot, kohustusi 25 859,80 eurot ning omakapital 149 512,80 eurot. Müügitulu 2009. a majandustegevusest oli 141 770,01 eurot. Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgniku kasum 2010. a 618 499,03 eurot, varasid oli kokku summas 924 331,48 eurot, kohustusi 171 658,44 eurot ning omakapital 752 673,04 eurot. Müügitulu 2010. a majandustegevusest oli 671 003,16 eurot. Võlgniku 30.11.2011. a bilansi kohaselt oli võlgniku kasum 2011. a 749 860,91 eurot, varasid oli kokku summas 1 822 391,42 eurot, kohustusi 1 119 280,73 eurot ning omakapital 703 110,69 eurot. Müügitulu 2011. a majandustegevusest oli 59 379,33 eurot. Võlgniku 30.11.2011. a bilansi kohaselt on võlgnikul varasid kogusummas 1 822 391,42 eurot järgmiselt: 1) raha ja pangakontod 13 116,57 eurot - kassa 12 782,33 eurot - pank 334,24 eurot 2) nõuded ostjate vastu 139 171,81 eurot 3) muud lühiajalised nõuded 1 527 144,07 eurot - KAOÜ antud laen 67 609,14 eurot - PE OÜ antud laen 29 737,32 eurot - ML antud laen 36 810 eurot - FG OÜ antud laen 9 000 eurot - PP OÜ 6 000 eurot - GE OÜ 68 600 eurot - AM 5% aastaintress 1000 eurot - OT OÜ 10% aastaintress 34 000 eurot - KAOÜ antud laen 144 483,77 eurot - AK antud laen 78 503,44 eurot - TP OÜ antud laen 931 697,25 eurot - P OÜ antud laen 20 004,35 eurot - MP antud laen 3 000 eurot - C and C antud laen 80 518,20 eurot - LR SIA antud laen 16 180,60 eurot Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt on suuremad nõuded tõenäoliselt laekuvad ca 3-4 kuu jooksul, eelnimetatud juriidiliste isikute näol on tegemist edukalt tegutsevate ettevõtetega. Krediidiinfo andmetel puuduvad enamusel ülalnimetatud ettevõtetel (välja arvatud kahel) maksuvõlgnevused. 4) põhivara tütarettevõtjate aktsiad või osad 4 755,03 eurot - KAOÜ osalus 100% 2 556,47 eurot Võlgniku juhatuse liikme väidete kohaselt on KAOÜ-l kohustused ainult võlgniku ees ning võlgnikult laekunud summa eest omandati kinnistu registriosa nr XXX, asukohaga XXX, pindalaga 10,39 ha. - KAOÜ osalus 86% 2 198,56 eurot Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt on KAOÜ kohustused ainult võlgniku ees ning võlgnikult laekunud rahasummade eest omandati osalus MK OÜ-s (seisuga 23.01.2012 ei ole KAOÜ enam MK OÜ osanik). Võlgnik on võõrandanud osalused ettevõtetes KAOÜ ja OÜ KAOÜ-le RK(asutamisel) ning võlgnik on ka OÜ RK(asutamisel) osanik. Ajutisele pankrotihaldurile laekunud info kohaselt on hetkel OÜ RK(asutamisel) asutamine peatatud ning seega kuuluvad osalused hetkel võlgnikule. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on osalus tütarettevõtetes bilansis näidatud tegelikust väiksema väärtusega.

5) materiaalne põhivara 138 203,94 eurot - masinad ja seadmed 195 056,89 eurot - muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) 2 807,13 eurot - põhivara akumuleeritud kulum (miinus) -59 660,08 eurot Põhivarade nimekiri (väärtused soetusmaksumuses kogusummas 197 864,02 eurot): 1) CDDD IXUS V400 595,78 eurot 2) LM 779, LCD monitor 17“ Samsung 1 405,74 eurot 3) HP D 1220C 247,79 eurot 4) Diivan Linda 452,17 eurot 5) Laua- ja riiuliplaadid 616,36 eurot 6) Espressomasin Jura F 811,87 eurot 7) Sõiduauto BMW 523iA 24 914,74 eurot (käesolevaks hetkeks võõrandatud) 8) Canon EF24-105 1 154,76 eurot 9) AutoCad LT 926,72 eurot 10) InfinitiFX50 AWD 42 927,35 eurot (käesolevaks hetkeks võõrandatud) 11) Sõiduauto Mercedes-Benz G55 69 493,24 eurot (kapitalirent) 12) Sõiduauto BMW535i Gran 54 317,50 eurot (kapitalirent) Käesolevaks hetkeks on võlgnik võõrandanud kaks sõidukit OÜ-le K . Võlgniku esindaja selgituste kohaselt ei ole sõidukeid maha müüdud, vaid antud üle rahalise sissemaksena osaluse eest, kuid vastavaid dokumente ei ole ajutisele haldurile esitatud. Võlgniku 2010. a bilansi kohaselt oli võlgnikul 31.12.2010. a seisuga varasid kogusummas 924 331,48 eurot järgmiselt: 1) raha 13 441,32 eurot 2) nõuded ja ettemaksed 794 889,69 eurot 3) finantsinvesteeringud 4 755,03 eurot 4) materiaalne põhivara 111 245,45 eurot Võlgniku 2009. a bilansi kohaselt oli võlgnikul 31.12.2009. a seisuga varasid kogusummas 175 372,60 eurot järgmiselt: 1) raha 7 587,97 eurot 2) nõuded ja ettemaksed 121 598,05 eurot 3) materiaalne põhivara 46 186,58 eurot Ajutine haldur on saatnud päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastanud järgmist: võlgnik omab Swedbank AS-is järgmist arvelduskontot: konto nr 221022174751, saldo seisuga 26.01.2012. a 213,59 EUR. Konto käsutamise õigust on omanud AK. Konto arestitud 25.01.2012. a seisuga. AS-is UniCredit Bank Eesti filiaal, Bigbank AS-is, AS-is DNB Pank, Marfin Bank Eesti AS-is, AS-is LHV Pank, Svenka Handelsbanken AB Eesti filiaalis, AS-is Citadele banka Eesti filiaal, Tallinna Äripank AS-is, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS-is SEB Pank ja AS-is Eesti Krediidipank võlgnik kontosid ei oma. AS-is SEB Liising, Swedbank Liising AS-is ja ALG Liisingu AS-is võlgnik kehtivaid liisingulepinguid ei oma. Võlgniku ja AS DNB Liising vahel on sõlmitud liisinguleping nr 145619, mille esemeks on sõiduauto Mercedes-Benz XXX. Seisuga 17.02.2012. a on AS-i DNB Liising nõue võlgniku vastu kokku 48 416,79 eurot, sh liisingueseme jääkmaksumus summas 38 818,38 eurot, millele lisandub käibemaks, tähtajaks tasumata osamaksed summas 1 834,73 eurot. Võlgniku ja Nordea Finance Estonia AS-i vahel on sõlmitud liisingleping nr 201101755, mille esemeks on BMW 535i GranTurismo. Lepingujärgse vara jääkväärtus seisuga 25.01.2012. a on 38 438,05 eurot, millele lisandub käibemaks. Seisuga 25.01.2012. a on lepingu arvelduste saldo 744,99 eurot. Võlgniku juhatuse liige AK on nimetatud liisingulepingu käendaja. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele käesoleval hetkel sõidukeid ega väikelaevu

liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnikule on varem kuulunud järgmised sõidukid: Infiniti, 2006 (reg nr XXX), 30.03.2010. a omaniku vahetus (Swedbank Liising AS); Infiniti, 2008 (reg nr XXX), 12.01.2012. a omaniku vahetus (Kaimana OÜ); Volkswagen Passat, 2002 (reg nrXXX), 26.06.2007. a omaniku vahetus (PA); BMW 523I, 2007 (reg nr XXX), 10.01.2012. a omaniku vahetus (K OÜ). Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel on võlgniku ettemaksukonto saldo seisuga 01.02.2012. a 13 970,16 eurot. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ja ei ole kuulunud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul moodustavad põhilise osa võlgniku varast nõuded, millede sissenõudmine on võlgniku väitel enamuses reaalne, kuid samas ei ole nõuded tagatud. Samuti kuuluvad võlgnikule osalused tütarfirmades, mille väärtus on halduri hinnangul suurem, kui bilansis kajastatud. Halduri hinnangul tuleb võlgniku varalisele seisundile reaalse hinnangu andmiseks analüüsida ja kontrollida kõiki võlgniku nõudeid, mis bilansis on küll kajastatud summas 1,5 milj eurot, kuid millede laekumine ei ole tagatud. Nõuete hindamiseks tuleks iga nõude puhul eraldi kontrollida kohustatud isiku tausta ja varalist seisu, samuti tema võimalike vastuväiteid nõude tähtaegse tasumise osas. Olemasolevate andmete põhjal puudub halduril kindel alus ja veendumus väita, et nõuded on kõik reaalselt laekuvad. Samas kui nõuded laekuksid, siis ei oleks võlgnik maksejõuetu, vaid suudaks täita kõik olemasolevad kohustused. Võlgniku 30.11.2011. a bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 1 119 280,73 eurot järgmiselt: 1) Lühiajalised laenud ja võlakirjad 1 033 133,82 eurot - PH laen 13 177,88 eurot - KA laen 2 428,64 eurot - SR laen 221 320,55 eurot - LRSSIA laen 569 256,75 eurot - NP AK 226 950 eurot 2) Võlad tarnijatele 169,34 eurot 3) Maksuvõlad -10 325,83 eurot 4) Võlad töövõtjatele 859,61 eurot 5) Dividendivõlad 15 338,80 eurot 6) Pikaajalised kapitalirendi kohustused 80 104,99 eurot Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku suurimad võlausaldajad LRSSIA kogusummas 569 256,75 eurot, NP AK kogusummas 226 950 eurot ning SR kogusummas 221 320,55 eurot. Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 171 658,44 eurot järgmiselt: 1) Laenukohustused 107 054,38 eurot 2) Võlad ja ettemaksed 24 622,22 eurot 3) Laenukohustused 39 981,85 eurot Võlgniku 31.12.2009. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 25 859,80 eurot järgmiselt: 1) laenukohustused 21 090,84 eurot 2) võlad ja ettemaksed 4 768,96 eurot Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt on võlgniku suhtes hetkel käimas järgmine täitemenetlus: toimiku nr 022/2011/8694, avamise kuupäev 28.11.2011, sissenõudja L , nõue 0,00 EUR, kohtutäitur Elin Vilippus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul kohustusi kogusummas ca 1 119 000 eurot. Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud 31.12.2009. a, 31.12.2010. a ja 30.11.2011.

a bilansid. 31.12.2009 129 186,02

46 186,58 175 372,60 25 859,80

25859,80 2556,47

-133,51 149 512,80 141 770,01 103 347,05 4,996 4,996 103 326 0,147 0,173

31.12.2010 808 331,01

116 000,47 924 331,48 131 676,59 39 981,85 171 658,44 2556,47 782,92 -81,93 752 673,04 671 003,16 618 499,03 6,139 6,139 676 654 0,186 0,228

30.11.2011 1 679 432,45

142 958,97 1 822 391,42 1 039 175,74 80 104,99 1 119 280,73 2 556,47 59 379,33 17 880,47 703 110,69 59 379,33 749 860,91 1,616 1,616 640 257 0,614 1,592

Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe euro käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul on näitaja 2009. a ja 2010. a olnud väga hea. 2011. a on näitaja küll mitmekordselt langenud kuid on siiski lubatud piirides. Seega on käesoleval hetkel võlgniku võime katta lühiajalisi kohustusi hea. Likviidsuskordaja näitab mitme euro ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul on näitaja kõigil vaadeldud aastatel olnud hea ning seega on võlgnikul võimalus tasuda lühiajalisi kohustusi. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt, näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul on käibekapitali näitaja kõigil vaadeldud perioodidel olnud hea, seega puudub käibekapitali defitsiit. Võlakordaja – üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on võlakordaja vaadeldud aastatel jäänud lubatud piiridesse, seega ei oli võlgniku vara liigselt finantseeritud võlgadega. Võõr- ja omakapitali suhe – näitab mitu eurot välisinvesteeringuid on ühe euro omaniku kapitali kohta ning kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul on võõr- ja omakapitali suhe lubatud piirides, seega ei ole võlausaldajate riskimäär suur. Vara tagasivõitmise võimalus esineb seoses sõidukite (BMW 523i ja InfinitiFX50) võõrandamisega OÜ K. Väidetavalt anti sõidukid üle sissemaksena osaluse eest, kuid vastavaid dokumente ei ole haldurile esitatud. Võlgnik võõrandas osalused tütarettevõtetes OÜ KA ning OÜ KA asutamisel olevale ettevõttele RKOÜ (asutamisel). Ajutisele haldurile laekunud info kohaselt on võlgnik üks RKOÜ (asutamisel) osanikest. Käesoleval hetkel on peatatud eelmainitud ettevõtte asutamine ning samuti on

peatunud tütarfirmade osade üleminek. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt jäävad OÜ KA ning OÜ KA osad siiski võlgniku omandisse. Võlgniku väited täiendavate investeeringute kaasamiseks ja võimalike projektide kaudu tulu saamiseks on ajutise halduri hinnangul tõendamata. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et võlausaldaja on võlgniku vastu esitanud nõude ka hagimenetluses, kus võlausaldaja nõue on käesoleval hetkel tagatud nii võlgnikule kuuluvate varadega kui ka võlgniku juhatuse liikmele kuuluvate varadega. Finantsnäitajate järgi on võlgniku näol tegemist kasumit tootva äriühinguga. Samas on võlgnik asunud oma varasid võõrandama – mitterahalise sissemaksena on väidetavalt üle antud kaks sõidukit ning võlgnikule kuuluvad kaks tütarettevõtet on samuti soovitud üle anda asutamisel äriühingusse. Nimetatud tehingute majanduslik eesmärk jääb ebaselgeks, kuid teoreetiliselt võib see tulevikus raskendada võlausaldajate nõuete rahuldamist. Eraldi vajaks antud asjas analüüsimist võlgniku juhatuse käitumine laenude väljaandmisel ja varade võõrandamisel. Kui võlgniku juhatus on andnud ilma tagatiseta välja laene, millede sissenõudmine osutub võimatuks, siis võib esineda juhatuse liikme isiklik vastutus. Ajutine haldur on kokkuvõtvalt seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse hindamiseks on vajalik hinnata kõiki võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Antud juhul ei ole halduril, tulenevalt lühikesest ajaperioodist võlgnikult saadud andmete ja kohtuistungi toimumise vahel, olnud võimalik reaalselt kontrollida nõuete rahuldamise tõenäolist ulatust. Seega palub haldur kohtul määrata täiendava tähtaja, et haldur saaks hinnata võlgniku varade (nõudeõiguste) väärtust. Nõuete väärtuse hinnangust selgub kas võlgnik on maksejõuetu (nõuete väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi) või mitte (varad ületavad oluliselt kohustusi nagu võlgniku bilansis on kajastatud). Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldused kuuluvad rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ KA pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennok ́i, kes on eelnevalt täitnud ajutise pankrotihalduri kohustusi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga, sest võlgniku kohustuste maht on ca 1 119 000 eurot, kuid võlgniku vara moodustavad enamasti nõuded summas 1 500 000 eurot, mille laekumine ei ole halduri hinnangul tagatud. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige Ahti K . Ajutine pankrotihaldur palub välja mõista ajutise halduri tasu 2080 eurot, millele lisandub käibemaks 416 eurot ja tehtud kulutused 87 eurot Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2080eurot, millele lisandub käibemaks 416 eurot ja tehtud kulutuste katteks 87 eurot ning välja mõista see võlgnikult Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.