Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljatagaseljaotsuse tegemise aluseks, aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 29.12.2011 laekus Nordea Finance Estonia AS-ilt Viru Maakohtusse hagi J F’i vastu võlgnevuse, kokku summas 13 324.34 euro nõudes (põhinõue 13 036.90 eurot ja viivised 287.44 eurot).

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid liisingulepingu nr 20072388 koos lisadega, mille esemeks oli sõiduk xxxx. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Liisinguese xxxx kindlustati AS Ergo Kindlustus poolt. Kostjalt varastati sõiduk ühe paari võtmetega. Kostja kohustus oli tagada kindlustusseltsi õigeaegne teavitamine kindlustusjuhtumist, kuid kostja kahjuavaldust ei esitanud. Kuivõrd vargusest ei teatatud, jättis kindlustus kahju hüvitamata. Seega sai hageja otsest kahju, sest kindlustusjuhtumi saabumisel oleks hüvitise saajaks olnud hageja. Kuna suure tõenäosusega ei ole vara enam võimalik tagasi saada, siis taotleb hageja vara jääkväärtuse hüvitamist summas 13 036.90 eurot. Liisingulepingu üldtingimuste p 6.4 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud hoiduma igasugusest tegevusest või tegevusetusest, mis võib kaasa tuua kindlustusjuhtumi saabumise või mis suurendab kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosust. Üldtingimuste p 6.5 kohaselt esindab liisinguvõtja kindlustusjuhtumi korral liisinguandjat kindlustushüvitise ja vara taastamise või asendamisega seotud läbirääkimistel kindlustusandjaga. Üldtingimuste p 6.6 järgi on liisinguvõtja kohustatud 7 pangapäeva jooksul alates liisinguvõtjalt nõude saamisest tasuma liisinguandjale liisinguvõtja poolt tasutud põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa. 27.09.2011 saatis hageja kostjale kirjaliku nõude, milles märkis hüvitamisele kuuluva summa ning palus selle tasuda. Kostja ei ole võimalust nõude kohtuväliseks tasumiseks kasutanud: kostjal on võlgnevus hageja ees summas 13 036.90 eurot. Hagi esitamise ajaks on kostja oma rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse. Kohustuse täitmisega viivitamisel on viivis vastavalt lepingule 9,25% aastas. Hageja on viivist arvestanud alates nõudekirja edastamise kaheksandast päevast (05.10.2011) kuni hagiavalduse esitamiseni. Seega on viivist on arvestatud vastavalt alates 05.10.2011 kuni 30.12.2011 kokku 87 päeva eest summas 287.44 eurot. Lisaks palub kostja viivist edasi arvestada 9,25 % aastas kuni põhinõude täitmiseni alates 31.12.2011.

Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2; 9 lg 1, 76 lg 1 ja lg 3, 82 lg 7, 367 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dele 3 lg 1 ja 162 lg 2. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – liisinguleping koos üldtingimustega ja maksegraafikuga 25.04.2007, e-postiga kostjale edastatud nõudekiri 27.09.2011, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta, esindaja volikiri, esindaja diplomi koopia, hageja äriregistri B-osa registrikaart, ärakiri kostjale. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile (xxxx), kuid nimetatud aadressilt on materjalid kohtule tagastatud. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja poolt deklareeritud aadressile (xxxx). Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte antud 11.02.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seaduses sätestatud tähtaega on kohtu poolt järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on soovinud kostja ja hageja vahelise lepingu alusel kohustuse mittetäitmisega viivitamise eest viivise väljamõistmist alates hageja poolt kostjale edastatud nõudekirja saatmisele järgnenud kaheksandast päevast (05.10.2011) kuni hagiavalduse esitamiseni (30.12.2011). Lisaks taotleb hageja TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist alates 31.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudest 9,25 % aastas (s.o vastavalt 0,025% päevas). Seisuga 30.12.2011 on summaarne viivis 287.44 eurot ning alates 31.12.2011 lisandub põhivõlalt (13 036.90 eurolt) arvestatav viivis 0,025% päevas.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 62963, 27.12.2011 riigilõivu tasumisest summas 1438.01 eurot. Lisaks taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist. Vastavalt hageja esitatud menetluskulude taotlusele ja sellele lisatud arvele 31.12.2011 nr 11-1535 moodustab õigusabikulu summas 150 eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulud käesolevas asjas seega summas (1438.01 + 150) = 1 588.01 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 5.septembril 2012.a Nooremreferent

Irma Külavee Kai Rosar

Kai Rosar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.