Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtule 28.09.2011. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.03.2011. a teenuse osutamise lepingu, millega kostja tellis hagejalt 02.03.2011. a transporditeenust. 04.03.2011. a esitas kostja garantiikirja, milles garanteeris transpordi eest tasumist ning aktsepteeris viivist määraga 0,2% päevas. Hageja esitas pakutud teenuse eest kostjale 22.03.2011. a arve nr 114013 summas 1 950 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 29.03.2011. a. Kostja vastus Kohtule 28.10.2011. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul on hagi tõendamata, viivis on kostjaga kooskõlastamata. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud saadud transporditeenuse eest arve summas 1 950 eurot tasumata, ühtegi pretensiooni nimetatud arve osas kostja hagejale esitanud ei ole. Kostja ei eita arve tasumata jätmist, kuid kostja vastuväite kohaselt ei ole lepingut sõlminud kostja juhatuse liige. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal on 02.03.2011. a e-kirja teel sõlmitud lepingu alusel kostja vastu nõue. Hageja hinnangul on poolte vahel leping sõlmitud, kuna pooled leppisid kokku teenuse sisus, hinnas ja teenuse osutamise ajas, seega kõigis lepingu olulistes punktides. Kohus nõustub hagejaga. Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline leping VÕS § 9 lg 1 sätestatule. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja on teenust saanud. Saadud teenuse eest on kostja jätnud tasumata 1 950 eurot. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue võlgnevuse 1 950 euro väljamõistmiseks kostjalt õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb selles osas rahuldada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

0,2%. Pooled on sellist viivise määra mõistlikuks pidanud, mistõttu puudub kohtul alus viivise vähendamiseks. Viivise rakendumine sõltub kohustatud isikust endast, mistõttu ei saa viivisenõuet ka ebamõistlikuks pidada. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest alates 28.09.2011. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.