Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

võõrkapitali kõrge hind, samuti võlgniku juhatuse võetud kohustused, mida ei suudetud täita. Võlgnik ei ole kunagi sisuliselt tegelenud aktiivse igapäevase majandustegevusega ning majandustegevuse tulemusena puuduvad võlgnikul aastate jooksul laekumised. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi, kuid märgib ära järgmised asjaolud: a) GH OÜ, mille esindajana tegutses juhatuse liige TS(isikukood XXX), on 10.11.2009.a müünud kinnistu asukohaga XXX, Tallinn AS-le FG, mille esindajana tegutses samuti juhatuse liige TS, 7 800 000 krooniga. Tehingu tegemise ajal, s.o 10.11.2009.a oli GH OÜ ainuosanikuks AS FG, seega võlgniku lähikondlane PankrS § 117 lg 2 p 2 mõttes. Tehinguga võidi kahjustada võlausaldajate huve, kuivõrd 03.03.2009.a Pärnu Maakohtu kohtumäärusega oli kinnitatud P OÜ ja GH OÜ vahel kompromissileping, mille kohaselt kinnitas GH OÜ oma võlga P OÜ ees summas 42 265 000 krooni. Võla täieliku tasumise tähtpäevaks oli 01.06.2010.a. Alates 11.01.2010.a võlgnik oma kohustust ei täitnud. AS FG on kõnealuse kinnistu 31.03.2010.a müünud 7 800 000 krooniga edasi WMH OÜ-le. b) 23.11.2006.a kuni 20.09.2010.a oli GH OÜ NA OÜ ainuosanik (100%). 18.03.2010.a võttis NA OÜ ainuosanik GH OÜ, mille esindajana tegutses juhatuse liige TS, vastu otsuse suurendada osaühingu osakapitali 370 000 krooni võrra 40 000 kroonilt 410 000 kroonini, lastes välja 1 uue osa nimiväärtusega 370 000 krooni. Uue osa, nimiväärtusega 370 000 krooni, omandas EE Inc (registrikood XXX, asukoht XXX), kes pidi otsuse kohaselt tasuma osa eest rahalise sissemaksega. Pangakontolt nähtub, et ELF E Inc tasus 16.09.2010.a 23 625,00 eurot selgitusega “NA OU capital constribution” ning samal päeval tagastab võlgnik sama summa selgitusega “RNA OU capital contribution” . Koos aruandega on ajutine haldur esitanud taotluse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvituse määramiseks. Kohtuistung Kohtuistungil 27.02.2012 jäi võlausaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde. Ajutine haldur palus võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast välja mõista ajutise halduri tasu ja tasu vajalike kulude katteks. Võlausaldaja esindajal ei ole vastuväiteid ajutise halduri aruandele ning ta on huvitatud pankrotimenetluse läbiviimisest. Võlausaldaja esindaja nõustus ajutise halduri tasu ja kulude arvestuse ja suurusega ja väljamõistmisega kohtu deposiiti kantud summast. Võlgniku esindajal ei ole vastuväiteid ajutise halduri aruandele ning ajutise halduri tasu ja kulude arvestusele ja suurusele. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlausaldaja SIOÜ pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja GH OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Indrek Lepsoo. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi ega pankrotimenetluse kulusid. Ajutine halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ja kohustuste suuruseks on 9 314 333,20 eurot. 27.02.2012 on võlausaldaja OÜ SI tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 2 500 eurot.

Kohus leiab, et kuna GH OÜ vara ei kata olemasolevaid kohustusi ega pankrotimenetluse kulusid, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul reaalset väärtust omav vara puudub, kohustuste suuruseks on aga 9 314 333,20 eurot. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas eelkõige kinnisvaraturu langus, kaasatud võõrkapitali kõrge hind, samuti juhatuse võetud kohustused, mida ei suudetud täita. Kuivõrd võlgniku omakapital oli 2009.a. majandusaasta aruande kohaselt negatiivne ehk vähem kui pool osakapitalist, oleks võlgniku juhatus pidanud hiljemalt 30.06.2010.a (tähtaeg 2009.a. majandusaasta aruande esitamiseks) kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama äriseadustiku § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. Eeltoodust järeldub, et võlgniku juhatus võis toime panna karistusseadustiku § 380 sätestatud süüteo - osanike, aktsionäride ja tulundusühistu liikmete koosoleku kokku kutsumata jätmine. Edasise pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Selleks tuleb pankrotihalduril pöörata täiendavat tähelepanu ajutise halduri aruandes märgitud asjaoludele kinnistu asukohaga XXX Tallinnas müügiga ja GH OÜ osakapitali suurendamisega seoses. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 1 200 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 396 eurot ning kulutuste katteks 97,35 eurot (sisaldab käibemaksu). Tasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlausaldaja esindaja on nõus, et ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused tasutakse tema poolt kohtu deposiiti kantud summast, tuleb vastavalt ajutise halduri taotlusele ajutise pankrotihalduri tasu summas 1 596 eurot ja hüvitis vajalike kulutuste katteks summas 97,35 eurot tasuda võlausaldaja poolt kohtudeposiiti kantud summast Indrek Lepsoo arvelduskontole.

Tiia Mõtsnik

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.