Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 05.03.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-23456/19
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.03.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2461

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Ärakiri Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.03.2012.a. Rakvere Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-23456

Tsiviilasi

M R`u hagi G T vastu varalise kahju 167,70 euro ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: M R (isikukood xxxx; elukoht: xxxx) Esindaja: Killu Kool volikirja alusel Kostja: G T (isikukood xxxx; elukoht: xxxx) Esindaja: Monica Meristo volikirja alusel

Tsiviilasja hind

1 595.- eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada M R`u hagi G T vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Lõpetada menetlus M R`u hagis G T vastu varalise kahju 167,70 euro hüvitamise nõudes, seoses kahju vabatahtliku hüvitamisega. Välja mõista G T ́lt M R ́u kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 319,56 eurot (kolmsada üheksateist eurot ja 56 senti). Menetluskulu jätta kostja G T kanda. Välja mõista G T ́lt M R ́u kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu katteks 319,56 eurot (kolmsada üheksateist eurot ja 56 senti). Menetlusosaline võib nõuda Viru Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174).

EDASIKAEBAMISE KORD:

Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest

põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses. I Menetluse käik, hageja nõuded ja vastuväited:

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Hagi on esitatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 18.05.2010.a. Hagiavalduses palub hageja esindaja maakohtul kostjalt välja mõista hageja kasuks 447,38 eurot (7 000.- krooni). Samuti palub hageja esindaja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju katteks hageja kasuks kohtu äranägemisel õiglane hüvitis. Menetluskulud palutakse jätta kostja kanda. Nõue tuleneb sündmusest, milline toimus 19.12.2009.a. Hommikul peale kella kaheksat ründas kostjale kuuluv koer (bernhardiin) hagejat ja tema väikest koera, Xxxx hageja elukoha hoovis. Ketist lahtipääsenud koer oli aiaga mittepiiratud kostja elukohast ca 100 m kaugusele hageja hoovi tormanud. Hageja oli jõudnud haarata oma koera sülle ja tõsta ta sõiduauto katusele, kui kostjale kuuluv koer haaras hageja reiest ja hakkas teda purema. Puredes hageja reit, tõmbas koer hageja auto kõrvale pikali. Puremise lõpetas kostja koer siis, kui hageja koer kukkus auto katuselt maha. Kostja koer ründas seejärel hageja koera ja tappis selle koha peal. Haaranud surnud koera hammaste vahele jooksis kostja koer tagasi enda territooriumile, kus ta enne ketist lahtipääsemist oli. Peale kostja koera rünnet vajas hageja arstiabi. Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonnas tuvastati hageja paremal reiel hulgaliselt koerahammustusi. Hageja pidi käima haavade sidumisel ja kuna koera ei oldud marutaudi vastu vaktsineeritud, siis ka süstimisel. Kostja tasus 19.12.2009.a. hageja visiiditasu 50.- krooni, muid kahjusid kostja enne hagi esitamist ei ole hüvitanud. Hageja hindab otsese varaliseks kahjuks 447,38 eurot (7 000.- krooni), rikutud riiete ja raviga seotud kulude eest. Seoses oma koera kaotusega on hageja kandnud mittevaralist kahju – tundnud hingelist valu, kuna koer, kes ründe tagajärjel suri oli 13 aastat hageja pereliige. Hageja kannatas koera ründega seoses füüsilist valu ja hirmu. Hageja, kes on kogu aeg kartnud süstimist ja püüdnud seda vältida, pidi taluma süstimist, mis tekitas talle valu ja ebamugavustunnet. Koera hammustusest on järgi jäänud koledad armid, mis on põhjustanud hageja kehalise terviklikkuse rikkumise. Kaks kuud peale koera poolt tekitatud vigastusi on hageja perearsti poolt tuvastatud, et kahjustatud on nahaalune kude ja haavade kohale on tekkinud põletikuline tselluliit. Hageja ei ole kunagi kartnud koeri, aga peale kostja koera ründamist ja puremist tunneb hageja hirmu suurte koerte ees ja bernhardiini tõugu koerte nägemine tekitab hagejas eriti suurt hirmu ja kartust. Hageja vajas peale kostja koera ründamist ka psühholoogilist abi. Selleks käis ta ühe korra psühholoog Inge Asi vastuvõtul. Psühholoogi sõnul tuleb hagejal veel käia vähemalt viis korda, et abi saada. Seoses psühholoogi vastuvõtul käimisega kaasneb rahaline kulu 127,82 eurot (2 000.- krooni). Hageja käis enne koera rünnakut kaks korda nädalas ujumas, peale kostja koera poolt tekitatud traumat on hageja pidanud loobuma ujumisest. Peale haavade paranemist jäävad hagejal alles koledad armid, mida hageja häbeneb. Seega on tulevikus ujulas ja rannas ujumas käimine seotud hagejale negatiivsete emotsioonidega. Hagejale on ebameeldiv, kui kaasinimesed tema armidele tähelepanu pööravad või esitavad küsimusi armide tekkimise kohta. Selline tähelepanu tooks hagejale pidevalt meelde sündmuse, mille läbi hageja kaotas oma koera, kes oli talle väga hingelähedane ja keda hageja väga armastas. Hageja on aastaid olnud doonor ja käinud regulaarselt verd andmas. Kuna kostja ei olnud oma koera marutaudi vastu vaktsineerinud, siis sellel põhjusel pidi hagejale süstitama marutaudivastast vaktsiini. Vaktsiini süstimise tagajärjel ei tohi hageja anda doonorina verd kuus kuud peale vaktsiini süstimist.

II Kohtu otsuse põhjendused: Hagi on hagiavalduses märgitud faktiliste asjaoludega ja õiguslikult põhjendatud. Tuvastamist on leidnud, et 19.12.2009.a. hommikul peale kella kaheksat ründas kostjale kuuluv koer hagejat ja tema koera Xxxx hageja elukoha hoovis. Kostja koer oli ketist lahti pääsenud ning aiaga mittepiiratud kostja elukohast ca 100 m kaugusele hageja hoovi tormanud. Hageja jõudis oma koera sülle võtta ja sõiduauto katusele tõsta, kui kostja koer haaras hageja reiest ja hakkas teda purema. Kostja koer tõmbas hageja auto kõrvale pikali. Kui hageja koer auto katuselt maha kukkus, lõpetas kostja koer hageja puremise ning ründas hageja koera, kelle koha peal tappis. Haaranud surnud koera hammaste vahele jooksis kostja koer tagasi enda territooriumile. Peale rünnet pöördus hageja Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati paremal reiel hulgaliselt koerahammustusi, mille kohta on hageja esitanud patsiendikaardid ning visiiditasu arved. Lisaks on hageja kohtule esitanud Rägavere Perearstikeskuse poolt väljastatud tõendi, mille kohaselt sai hageja koera ründe tagajärjel trauma, millega kaasnesid kihvajäljed paremal reiel, ulatuslikud hematoomid, rebimishaav, lisaks tuli hagejat marutaudi vastu vaktsineerida. Paranemisel tekkisid haavade kohale armid, nahaaluskoe kahjustus, põletikuline tselluliit. Samuti on hageja oma emotsionaalse seisundi tõttu vajanud psühholoogilist abi. Lisaks on tõendatud asjaolu, et hageja käis seoses ägeda stressireaktsiooniga psühholoog Inge Asi vastuvõtul, ning sellega seonduvad kulud. Hageja on kohtule esitanud ka fotod kostja koera ründe tagajärjel tekkinud vigastustest ja armidest. 03.10.2011 kohtule saabunud seisukohas kinnitab hageja, et kostja on talle hüvitanud varalise kahju summas 167.70 eurot, kuid jääb oma nõude juurde mittevaralise kahju hüvitamise osas ning palub kostjalt välja mõista kohtu äranägemisel õiglane hüvitis. Hageja põhjendab mittevaralise kahju tekkimist 19.12.09 toimunud sündmusega kaasnenud hirmu ja valu tundmisega, koera kaotusega, stressi tekkimisega, asjaoluga, et saadud vigastuste tagajärjel on tema kehal armid, mida ta häbeneb, ning sellega, et marutaudi vastase vaktsineerimise tulemusena ei saanud hageja pool aastat doonorina verd anda. Kostja hagejal mittevaralise kahju tekkimisega nõustunud ei ole ning on leidnud, et ei koera kaotus ega armid ole mittevaralise kahju hüvitamise aluseks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 2 kohaselt loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. VÕS § 1060 järgi vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest. Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja on loomapidajaks VÕS § 1060 mõttes. Koera saab pidada suurema ohu allikaks, kuna loomade ettearvamatu käitumise tõttu võivad

nad inimest või teist looma rünnata ning sellega suurt kahju tekitada. Kohus selgitab, et loomapidaja riskivastutus järgneb üksnes juhul, kui kahju tekkis loomapidamisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel. Inimese ja teise looma ründe puhul on tegemist koerale kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumisega, kuna asjaolu, et koer võib kedagi rünnata, ongi põhjus, miks koera suurema ohu allikaks peetakse. Ründe tagajärjel on hagejal tekkinud kahju – kannatanud on hageja kehaline terviklikkus ning ta on kaotanud oma koera. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-85-08 viidanud, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude korral peab kohus otsustama, kas esineb põhjuslik seos mittevaralise kahju ja kostja teo vahel. Antud juhul on tuvastatud, et hagejal tekkinud kahju, s.o vigastused, koera kaotus, valu ja hirm, on tekkinud kostja koera poolse ründe tagajärjel. Seega on olemas põhjuslik seos sündmuse tagajärjel tekkinud kahju ning kostja tegevuse vahel. Järelikult vastutab kahju eest kostja kui loomapidaja. Kohus juhib tähelepanu VÕS § 1056 lõikele 1, mille kohaselt suurema ohu allika valitseja vastutab sõltumata oma süüst. Seega ei ole alust kostja väidetel, mille kohaselt ei ole tema oma koera ettenägematus ründes süüdi. Samuti ei ole alust väita, et tegemist oli vääramatu jõuga. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus leiab, et antud juhul ei olnud tegemist asjaoluga, mida kostja mõjutada ei saanud või millega arvestamist temalt mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt nõuda ei saanud. Loomapidaja kohustus on looma hoida nii, et see ei põhjustaks inimestele ega loomadele kahju ning võtma kahju vältimiseks vajalikke meetmeid. Isegi kui koera käitumist pidada kostjast sõltumatuks asjaoluks, siis koera pidamine nii, et ei tekiks olukordi, kus koer võib tekitada kahju teistele inimestele või loomadele, on kindlasti kostja kui loomapidaja mõjusfääris. Eriti juhul, kui on teada, et koer võib teise koera nägemisest häiritud saada. Kohus leiab, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Kuna kostja on hagejale varalise kahju hüvitanud, tuleb selles osas menetlus lõpetada ning teha otsus ainult mittevaralise kahju hüvitamise osas. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hagejale on käesoleval juhul tekitatud nii füüsilist kui hingelist valu ning kannatusi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-85-08 leidnud, et mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise nõudmiseks ei pea hageja iseenesest tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab talle kehavigastuse tekitamise eest, kuid hüvitise suurus oleneb kehavigastuse või tervisekahjustuse suurusest. Järelikult on mittevaralise kahju hüvitamiseks piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 134 lg 2 järgi isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema

tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 366 kohaselt võib mittevaralise kahju hüvitamise hagis jätta nõutava hüvitise summa märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-81-05 p. 17 järgi peab kohus mittevaralise (moraalse) kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel, sõltumata poolte taotlustest, arvestama rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Seega on oluline arvestada hageja osa kahju tekkimises. Kohtu arvates ei ole antud juhul hageja tegevus põhjustanud kostja koera poolset rünnet. Asjaolu, et hageja väike koer oli lahtiselt, ei anna alust arvata, et hagejal oli mingigi roll selles, et kostja koer teda ja tema koera ründas. Samuti ei ole hagejal tuvastatud enesekahjustamise tahtlust. Kohus on seisukohal, et mittemateriaalne kahju kuulub hüvitamisele. Maakohus leiab, et mõistliku ja õiglase hüvitise suuruseks on 319,56 eurot (5 000.- krooni). TsMS § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 467 lg. 1 kohaselt täidetakse viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamatult täidetavaks otsuses endas või määrusega. TsMS § 468 lg. 3 kohaselt tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses kehavigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse. Maakohus leiab, et puudub vajadus kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks. Maakohus lähtus otsuse tegemisel eeltoodust ja juhindus ka TsMS §-idest 441, 442. Kohtunik