2-12-2291/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja avaldus 13.01.2012 esitas Aktsiaselts P kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtuvalt on võlgnik maksejõuetu ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 03.02.2012 määrusega algatas kohus Aktsiaselts P pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on varasid bilansilises väärtuses 11 552,08 eurot ja teadaolevaid kohustusi vähemalt 80 685,21 euro ulatuses. Koostatud finantsanalüüsi põhjal on ajutine haldur jõudnud järeldusele, et äriühingu majandustegevus on 2010.a olnud rahuldav, 2011.a aga suures osas probleemne. Selle põhjusteks on äriühingu likviidsusprobleemid, rahalised raskused üüri tasumisel kaupluseruumide eest asukohaga XXX Tallinnas OÜ-le B , kes lõpetas äriühingu makseraskuste põhjusel äriruumide rendilepingu 31.12.2011.a ja kasutas üürileandja pandiõigust VÕS § 305 lg 1 kohaselt. Finantsanalüüsist selgub, et äriühingu käibevara koosseis koosnes suures osas laoseisust (mööblikaubast), mille realiseerimine ei ole kiire, pigem pikaldane, suur laoseis omakorda on seotud tarnijatele tasumata arvetega. Kauba kiire realiseerimise toodab käibevahendeid ja tõstab äriühingu likviidsust, sealhulgas parandab jooksvate kohustuste, sealhulgas üürimaksete tasumist. Kaupluseruumide üürilepingu ülesütlemise põhjuseks olid äriühingu makseraskused pikema aja jooksul, äriühing kaotas usalduse üürileandja ees. Äriühingu majandusmudel, mis töötas rahuldavalt 2010.a (finantsnäitajad rahuldavad), ei võimaldanud 2011.a samamoodi jätkata. Pankrotivalduses on võlgnik ka ise märkinud, et kulud ületasid tulusid, välja on toodud tööjõu suured kulud - järelikult üheks makseraskuste põhjusteks olid valed finantsotsuseid tulude ja kulude planeerimisel. Oma osa majandustegevuse lõpetamisel oli arusaamatustel kaupluseruumide XXX Tallinnas rendileandjaga (OÜ B ), kes lõpetas ruumide rendilepingu ennetähtaegselt, äriühing ei leidnud samas suuruses kaupluseruume ja seepärast tuli majandustegevus lõpetada. Makseraskuste objektiivsete põhjustena tuleks ära märkida ka suurt konkurentsi mööblimüüjate turul. Ajutise halduri hinnangul tuleks äriühing lugeda maksejõuetuks jaanuari kuu lõpust 2012.a. Võlgniku majandustegevus on lõppenud: lõpetatud on töövõtu- ja töölepingud, eeltoodust tulenevalt ei ole äriühingu majandustegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Ajutine haldur on tuvastatud vahetult enne

pankrotiavalduse esitamist kahe sõiduki võõrandamise. Võlgniku poolt esitatud kassadokumentide ja pangadokumentide analüüsimisel ei ole ajutine haldur esialgselt selliseid tehinguid, millel oleks kindel tagasivõitmise võimalus, tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et juhatuse liige oleks toime pannud kuriteoga tunnustega teo. Aruandes väljatoodust tulenevalt leiab ajutine haldur, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohtuistung Kohtuistungil 27.02.2012 jäi võlgniku esindaja esitatud avalduse juurde. Võlgniku esindajal ei ole vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur palus välja mõista pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu ja tasu vajalike kulutuste katteks. Võlgniku esindajal ei ole vastuväiteid ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestusele ja suurusele. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Aktsiaselts P pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Raivo Piirla. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi 80 685,21 euro ulatuses ja vara 11 552,08 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Arvestades, et võlgniku majandustegevus on lõppenud, puuduvad edasise majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ole tuvastatud. Ajutises menetluses ei ole haldur tuvastanud selliseid tehinguid, millel oleks kindel tagasivõitmise võimalus. Kohus leiab, et kuna Aktsiaselts P vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi ning ettevõtte majandustegevus on lõppenud, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus nõustub ajutuse halduriga, et võlgniku maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Pankrs § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Pankrs § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.