2-11-60992/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kohtumaja kaudu. Asjaolud OÜ AE esitas 13.12.2011 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgniku esindaja käibevahendite puudujääki. Harju Maakohtu 03.01.2012 määrusega nimetati OÜ AE ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik. Ajutise pankrotihalduri aruanne Kalle Mõtsnik esitas 09.02.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur märgib, et võlgnik on asutatud 2006.a jaanuaris ärinimega OÜ MH. Sama aasta veebruaris omandas äriühingu osa AL, kes sai ka juhatuse liikmeks ja osaühingu ärinimeks muudeti OÜ AE. Äriühingu põhitegevuseks sai ehitus ja ehitusplatside ettevalmistamine ning vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamine. 2009 majandusaasta lõpetati veel 34 082 krooni suuruse kasumiga, kuid 2010 tekkis juba üle 500 000 krooni kahjumit, millele 2011 lisandus veel 18 017 eurot. AS NI, kes võlgniku andmeil võlgneb talle ca 17 000 eurot, on äriregistrist 31.12.2010 kustutatud, K AS aga, kelle võlgnevus oli ca 22 000 eurot, on pankrotistunud. Kolm võlausaldajat on 2011 septembris ja novembris pöördunud oma nõuete sissenõudmiseks kohtutäiturite poole, kes arestisid võlgniku pangakontod. 2010 aastaaruande bilansi kohaselt oli 31.12.2009 seisuga võlgnikul käibevara ainult 5 071 krooni eest, lühiajalisi kohustusi aga 30 218 krooni ulatuses. Kuigi vara kokku oli samal ajal 263 694 krooni väärtuses ja kohustusi kokku 185 612 krooni eest, oli käibevahendeid jooksvate võlgade tasumiseks ilmselgelt liiga vähe. 31.12.2010 seisuga oli vara kokku 1 717 882 krooni väärtuses, sh põhivara 189 371 krooni väärtuses ja käibevara 1 528 511 krooni väärtuses. Lühiajalisi kohustusi oli samal ajal 2 073 014 krooni ja kohustusi kokku 2 192 361 krooni ning omakapital 474 479 krooniga negatiivne. Kahjumit tekkis 2010.a 552 561 krooni. Seejuures koosnes käibevara enam kui 1,5 miljoni krooni ulatuses nõuetest ostjate vastu, millised tavaliselt laekuvad vaid osaliselt. Võlgniku poolt esitatud 30.11.2011.a seisuga koostatud bilansist nähtub, et 2011.a tekkis veel üle 15 776 euro kahjumit, käibevarana on näidatud ainult nõuded pankrotistunud AS K (nüüd MEAS) ning registrist kustutatud AS NI (ühines AS-iga N ) vastu kokku summas 39 774 eurot. Põhivara puudub, kuid kohustusi on 85 875 eurot ja omakapital on 46 101 euroga negatiivne. AS N on keeldunud tema vastu oleva nõude tasumisest ja nõudele vastu vaielnud seoses võlgniku töös esinenud väidetavate puudustega summas 16 994 eurot, millega võlgniku juhatuse liige küll enamuses ei nõustu. MEAS-i pankrotimenetluses võlgnik nõuet esitanud ei ole ja käesolevaks ajaks on nõuete esitamise tähtaeg möödunud. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku võlad on käesoleval ajal üle 85 875 euro, samal ajal reaalne vara täielikult puudub. Samuti puudub igasugune majandustegevus ja sissetulek. Osanik täiendavaid vahendeid võlgnikku investeerida ei kavatse. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Reaalset vara, mille arvel saaks kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, võlgnikul ei ole. Ajutise halduri arvates võib küll AS N nõuda osaliselt saamata tasu väljamaksmist, kuid reaalselt saadaolevad summad on tõenäoliselt suhteliselt väikesed või üldse olematud, sest juhatuse liikme sõnul on tegemist täiendavate esialgses lepingus mittekokkulepitud töödega, AS N on esitanud pretensioone ning keeldunud midagi tasumast. Samas puuduvad ka kohtukulude katmiseks vajalikud rahalised vahendid. Teisi reaalseid vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi ajutisel halduril teada ei ole.

Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur eelkõige käibevahendite puudujääki, mis tõi kaasa suured raskused enda kohustuste täitmisel, kui mõni lepingupartneritest õigeaegselt oma kohustusi mingil põhjusel ei täitnud. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2010 lõpuks, mil lühiajalisi kohustusi oli üle 540 000 krooni rohkem kui nende tasumiseks vajalikku käibevara ja seejuures koosnes see käibevara ainult nõuetest ostjate vastu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Samas märgib haldur, et kuigi juba 2010 lõpuks oli välja kujunenud ilmne pankrotisituatsioon, esitas võlgnik pankrotiavalduse alles ligikaudu aasta hiljem. 2010 majandusaasta aruanne on võlgniku juhatuse liikme poolt allkirjastatud 18.08.2011, seega tulnuks pankrotiavaldus esitada hiljemalt 20 päeva pärast seda ehk 7.septembril 2011. Taoline pankrotiavalduse esitamisega viivitamine on käsitletav raske juhtimisveana. Kuivõrd võlgnikul puuduvad piisavad likviidsed vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis palub ajutine haldur teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtudeposiiti 3 000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade. Ajutine haldur palus halduri tasu ja kulutused välja mõista võlgnikult. Võlgnik ajutise halduri aruandele ja tasu suurusele vastu ei vaielnud ja nõustus, et halduri tasu mõistetakse välja võlgniku juhatuse liikmelt. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Kalle Mõtsniku arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜ AE pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜ AE on kohustusi 85 875 euro ulatuses, vara aga puudub. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused vajavad edasise menetluse käigus täpsemat analüüsimist. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Ajutine haldur on seisukohal, et juba 2010.a lõpuks oli välja kujunenud võlgniku pankrotisituatsioon. Kohus leiab, et võlgnik on jätnud täitmata äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 tuleneva kohustuse, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et pankrotiavalduse esitamisega viivitamine on käsitletav raske juhtimisveana.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 16.02.2012 määrusega tegi kohus OÜ AE pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda OÜ AE pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OÜ AE pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OÜ AE ei ole piisavalt vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OÜ AE pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ AE pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele AL (isikukood XXX). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 19 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 710 eurot ja kulutuste hüvituseks 149 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab OÜ AE pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku