Asjaõigus › Omandiasjad

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on V J ja S J avaldus hagita menetluses nõudega määrata kindlaks avaldajate ning V P, V P, O P, L P, T K, K D, G D ja V T ühise kinnisasja valdamise ja kasutamise kord. Esitatud avalduse kohaselt on menetlusosaliste kaasomandis elamumaa, mis koosneb kahest maatükist asukohaga XXX, katastritunnusega 12201:001:241, pindalaga 15035 m 2 ja katastritunnusega 12201:001:0242, pindalaga 4316 m2. Avaldajatele kuulub 36/72 kaasomandist, st, pool ühisest kaasomandist. Teine pool kuulub puudutatud isikutele. Kinnisasja kaasomanike vahel puudub kokkulepe või enamuse kaasomanike otsus ühise kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Puudutatud isikud ei ole nõustunud avaldajate ettepanekuga kokkuleppe sõlmimiseks või vastava otsuse vastuvõtmiseks. Neid rahuldab olukord, kus nad valdavad ja kasutavad seda elamumaa osa, mis külgneb nendele kuuluvate eluruumidega, samuti ka seda osa, mis külgneb selle elumaja poolega, mida valdavad ja kasutavad avaldajad. Puudutatud isikud valdavad ja kasutavad ühist elamumaad viisil, mis on vastuolus avaldajate huvidega ning tekitavad kahju avaldajate õigustele. Avalduse kohaselt on puudutatud isikutel olemas reaalne võimalus pääseda nende valduses oleva maja osa juurde Kauksi-Vasknarva maanteelt. Avaldajate seisukoha kohaselt on ülejäänud kaasomanikel selleks võimalus kolmes kohas. Sellegipoolest kasutavad puudutatud isikud läbisõiduks teed, mis asub avaldajate valduses oleva elumaja poolega külgneval maatükil. Ka järve juurde lähevad puudutatud isikud läbi avaldajatele kuuluva maaatüki, seoses sellega ei saa avaldajad teha peenraid, istutada puid, põõsaid. Samas on puudutatud isikutel võimalus kasutada, nii sõiduks, kui ka järve äärde minekuks neid teid, mis kulgeksid puudutatud isikutele kuuluva eluruumi, aga mitte avaldaja eluruumi juurest. Avaldajad viitasid AÕS § 72 lg 5, mille kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda, et kaaomandis oleva osa valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Menetlusosaliste kaasomandis olevate maatükkide üldpindala moodustab 19 351 m2, elumaja üldpindala 408,5 m2. Avaldajad soovivad jätta enda valdusesse ja kasutusse osa elumajast pindalaga 186 m2 ja osa maatükist pindalaga 8 464 m2, seega vähem, kui neile tegelikult kuulub. Avaldajad paluvad määrata elamumaa, asukohaga XXX, katastritunnusega 12201:001:241, pindalaga 15035 m2 ja katastritunnusega 12201:001:0242, pindalaga 4316 m2, valdamise ja kasutamise kord vastavalt avaldajate poolt pakutud variandile.

Viru Maakohtu 10.05.2011 määrusega eraldati tsiviilasjast nr.2-10-5612 iseseisvasse menetlusse V P`i vastuhagi V J, S J, V P, O P, L P, T K, K D, G D ja V T vastu kaasomandi lõpetamise ja selle hageja ainuomandisse eraldamise nõudes, kuna kohtu seisukoha kohaselt, ei ole ühises menetluses võimalik menetleda avaldust hagita menetluses ja vastuhagina esitatud hagiavaldust st. ilma hagita ei saa olla ühes ja sellessamas tsiviilasjas ka vastuhagi. Puudutatud isiku, V. T, lepinguline esindaja M. Tiirik kohtule kirjaliku vastuse V J ja S Y avaldusele. Puudutatud isiku esindaja palus jätta avalduse täies ulatuses rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. Avaldajad ei ole kordagi proovinud saavutada kokkulepet ühise kinnisasja kasutamiseks ja valdamiseks. Seega on V. T arvamusel, et poolte vaidlus tuleks lahendada poolte kokkuleppel. Avaldajad viitavad AÕS § 72 lg 5, kuigi puudutatud isiku arvamuse kohaselt rikuvad just avaldajad antud sätet, seega puudub alus kasutamise ja valdamise korra määramiseks avaldajate poolt toodud viisil V. T suhtes. Juurdepääsutee värava nr. 1 kaudu (mille suhtes avaldajad märgivad, et puudutatud isikud kasutavad seda ebaõigesti) on puudutatud isiku jaoks ainus võimalus, sest ainuüksi selle tee kaudu on puudutatud isikul võimalik pääseda eluruumi juurde, samuti on see võimalik kiirabil, päästeteenistusel ja ka muudel transpordivahenditel. Puudub võimalus kasutada juurdepääsu nr. 2, sest seal puudub igasugune tee, juurdepääsutee nr. 4 ei ole sõiduvahendiga läbitav. Juurdepääsutee nr. 3 teeb ringi 300-400 meetrit ning sobib ainult jalgsi kasutamiseks, kuid seda teed ei saa kasutada mootorsõidukiga liiklemiseks. Talvisel ajal on see tee läbimatu. Avaldajate väide, et nad soovivad üldkasutatava juurdepääsutee juures kasvatada juurvilju, puuvilju ja marju, on põhjendamatu, kuna V J ja S Y kasutuses on eraldiasuv maatükk, kus seda kõike kasvatada võib. Avaldajate väide selle kohta, et puudutatud isikud tekitavad müra ja rikuvad avaldajate rahu, saabudes sinna sõiduautodega, ei vasta tõele, kuna V. T puudub isiklik sõiduauto. Antud küsimuses on Viru Maakohtu 27.12.2001 otsusega nr. 2-942/2001 rahuldatud V. T hagi hagejate õiguseeellase L. J vastu takistuste kõrvaldamiseks kaasomandi kasutamisel, samuti on Viru Maakohus oma 22.02.2005 otsusega nr.2-2-1/05 jätnud rahuldamata L J õigusjärglaste V J, S J ja O T hagi osa eraldamiseks kaasomandist. Mõlemad kohtuotsused on jõustunud. Lisaks eelnevatele kohtuotsustele on kohtumääruses nr.2-1362/2002 selgitatud L J, kes tegi V. T takistusi sissesõidutee nr. 1 kasutamiseks, et tema käitumine ei vasta hea usu põhimõtetele ning V. Ton õigus kasutada, ühiseks kasutuseks olevat teed. Ühiseks kasutamiseks mõeldud juurdepääsuteed saab lugeda vabastatuks alles siis, kui kõigile kaasomanikele on antud suure värava võtmed. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate endi kanda. Puudutatud isikud: V P, O P, L P, T K, K D ja G D esitasid kohtule kirjaliku vastuse avaldusele, milles palusid menetluse lõpetada. Puudutatud isikute teatel oli juba aastaid tagasi vaidlusaluse kinnistu endiste kaasomanike vahel kokkulepe asja ühise valdamise ja kasutamise kohta. Seda kokkulepet tunnistasid kõikide kaasomanike pärijad sh. ka avaldajad. Puudutatud isikud kasutavad juurdepääsuteid seaduslikult kasutades oma omandiõigusest ühisele kinnisasjale ja olemaasolevale kokkuleppele, mis on kinnitatud jõustunud kohtulahenditega. Avaldajate väited lärmi kohta on aga subjektiivsed ning ei ole millegagi tõendatud. Puudutatud isikud kinnitavad, et avaldajate poolt pakutud juurdepääsuteede kasutamine ei ole sellisel viisil võimalik (sissesõiduteed on liiga kitsad). Puudutatud isikud palusid jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda.

KOHTUISTUNG

Viru Maakohtu 20. veebruari 2012 kohtuistungil jäid avaldajad: V J ja S Y, esitatud avalduse juurde ja palusid avalduse rahuldada. Avaldajad palusid määrata kindlaks, millist osa omandist nad võivad kasutada. Avaldajad ei osanud öelda, millisele seadusele nad oma nõuet esitades tuginesid. Avaldajad väitsid, et nad olid korduvalt üritanud puudutatud isikutega kokkuleppele jõuda, kuid

keegi ei soovinud kompromissi sõlmida. Avaldajad kinnisasjal pidevalt ei ela, püsivalt elab kinnisasjal V. T. Menetluskulud palusid V J ja S Y jätta menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isiku, V. T, lepinguline esindaja M. Tiirik palus lisada toimiku materjalide juurde Alajõe Vallavalitsuse vastuse V. T pöördumisele. Alajõe Vallavalitsuse 17.02.2012 seisukoha kohaselt on maaüksusel 10 omanikku, kes olid omandanud maa maareformi käigus. Maa jagamine reaalosadeks, toetudes Alajõe Vallavalitsuse üldplaneeringule, ei ole võimalik. Vallavalitsus asus seisukohale, et antud hetkel olemasolev ainukene juurdepääsutee peab jääma avatuks ka edaspidi, sest teist juurdepääsu võimalust maaüksusele ei ole. Igale krundi omanikule peab olema tagatud juurdepääs oma maaüksusele olemasoleva tee kaudu, mis on ära märgitud ametlikul kinnistu plaanil. V. T esindaja M. Tiirik viitas kohtuistungil ka eelnevatele jõustunud kohtulahenditele tsiviilasjades nr. 2-942/2001, 2-2-1/05 ja 2-1362/2002. Esindaja märkis, et avaldajate poolt esitatud skeem oli avaldajate endi joonistatud ja ei omanud juriidilist jõudu. Esindaja palus jätta avalduse rahuldamata, avaldajate menetluskulud nende endi kanda. Esindaja palus jätta avaldajate kanda ka V. T menetluskulud, kuna avaldajate käitumine tingis selle, et puudutatud isik oli sunnitud endale esindaja võtma. Puudutatud isikud V P ja L P palusid kohtuistungil jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isikute sõnul oleks tulnud kõik küsimused lahendada kohtuväliselt, kuid nad ei ole omavahel rääkinud, mingeid plaane ei ole avaldajad: V J ja S Y, varem esitanud. Kinnistu omanike kokkulepe puudub käesolevas küsimuses. Küsimus oli lahendatud jõustunud kohtulahenditega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasjas olevate tõenditega, menetlusosaliste seletustega kohtuistungil ja esitatud avaldusega, aga samuti kõikide väidetega ja vastuväidetega kogumis, luges tõendatuks, et avaldus on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 477 lg 1 kohaselt, vaatab kohus hagita asjad läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus luges tõendatuks, et AÕS §72 kohaselt, kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomaniku osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, ei või AÕS §72 lg.1 nimetatud enamus kaasomaniku nõusolekuta vähendada. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest Kohus luges tõendatuks, et avalduse rahuldamiseks puuduvad alused alljärgnevatel põhjendustel. Avaldajad ei ole kordagi proovinud saavutada kokkulepet ühise asja kasutamiseks ja valdamiseks, vastupidiselt AÕS § 72 sätestatule. Juurdepääsutee värava nr. 1 kaudu (mille suhtes avaldajad märgivad, et puudutatud isikud kasutavad seda ebaõigesti) oli teiste kaasomanike jaoks ainus võimalus, sest ainuüksi selle tee kaudu oli kõikidel kaasomanikel võimalik pääseda oma eluruumi juurde. Samuti oli ainult selle juurdepääsutee kaudu võimalik kõiki kaasomanikke teenindada

kiirabil, tuletõrjel, aga samuti ka teistel päästeteenistusel. Kohus luges tõendatuks, et samu asjaolusid on korduvalt varem arutatud kohtutes. Ida – Viru Maakohtu 27.detsembri 2001.a. otsusega (tsiviilasjas nr.2-942/2001) rahuldati V. T hagi L. J vastu ning kohustati L. J kõrvaldama rikkumine teiste kinnistu kaasomanike suhtes ja vabastama ühiseks kasutamiseks olev tee. Kohus luges tõendatuks, et avaldajad: V J ja S Y, L. J pärijatena olid kohustatud samuti täitma Ida – Viru Maakohtu otsust. Viru Ringkonnakohus oli 22.veebruari 2005.a. otsusega (tsiviilasjas nr.2-2-1/05) jätnud rahuldamata S Y, V J ja O T hagi kaasomandi lõpetamiseks ning oma osa kaasomandist eraldamiseks. Kohus luges tõendatuks, et Viru Ringkonnakohtu nimetatud kohtuotsus oli endiselt avaldajatele kohustuslik täitmiseks. Viru Ringkonnakohtu otsust toetas veel ka hilisem Alajõe Vallavalitsuse seisukoht, mille kohaselt ei saa kümne kaasomanikuga kinnistut jagada reaalosadeks. Mõlemad kohtuotsused on jõustunud. Kohus asus käesolevas asjas seisukohale, et kõikidel kaasomanikel peab olema tagatud juurdepääs kinnistu ainukesele ametlikule juurdepääsuteele, mis oli ära näidatud suurel ametlikul kinnistu plaanil. Avaldajate endi poolt esitatud plaan ei ole ametlik – selle alusel ei ole algatatud Alajõe Vallavalitsuse poolt detailplaneeringut kehtivas seadusandluses sätestatud korras. Kuna antud küsimuses on olemas jõustunud kohtulahendid, siis kuuluvad need lahendid täitmisele kõikide menetlusosaliste poolt. TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses avaldajate: V J ja S Y kanda võrdsetes osades, kuna nemad, eirates jõustunud kohtulahendeid, esitasid kohtusse teadlikult põhjendamatu avalduse hagita menetluses. Kohus asus seisukohal, et jõustunud kohtulahendid on täitmiseks. Digitaalelt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.