Ärakiri Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.02.2012, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number
2-11-49584
Tsiviilasi
ASAS-i SWEDBANK hagi A J vastu võlgnevuse õlgnevuse, vuse, kokku summas 712.55 eurot, eurot, ja lisanduva viivise nõudes.
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: AS Swedbank (reg.kood 10060701), asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn; volitatud esindaja Marge Goldberg, e-post: [email protected] Kostja: A J (ik xxxx), elukoht: xxxx
Hagihind Kirjalik menetlus
592.53 eurot (põhinõue)
Rahuldada hagi täielikult tagaseljaotsusega. Välja mõista A J`lt J`lt (ik xxxx xxxx) xx) Swedbank ASAS-i (reg. (reg.reg.-kood 10060701) kasuks kasuks vaba tagasimaksega tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse katteks kokku summas 712.55 eurot (seitsesada kaksteist eurot ja 55 senti), (sellest (sellest põhivõlgnevus moodustab 592.53 eurot). eurot). Välja mõista A J`lt J`lt alates 17.10.2011 17.10.2011 Swedbank ASAS-i kasuks viivis protsendina vaba tagasimaksega tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (592.53 (592.53 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud sätestatud määras määras (EKP intress + 7% aastas).
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista A J`lt J`lt hageja ASAS-i Swedbank kasuks menetluskulude katteks välja kokku 175.75 175.75 eurot /ükssada seitsekümmend viis eurot ja 75 senti) senti). nti). Välja mõista A J`lt J`lt Swedbank ASAS-i kasuks viivis menetluskuludelt (175.7 (175.75 175.75 eurolt) eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskulud menetluskulud jätta kostja enda kanda.
Edasikaebe kord kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.
I. Asjaolud ja hageja nõue. 17.10.2011 laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus A J`` vastu võlgnevuse, kokku summas 712.55 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
Hagiavalduses esitatud asjaolud. Hageja ja kostja (A J) sõlmisid 06.02.2007 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev 4797245001081942 kaardi krediidilimiidiga 10 000 krooni, milline kaart oli seotud arvelduskontoga xxxx. Vastavalt lepingu p 5.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Kostja kohustus kasutatud krediidilimiidi eest tasuma hagejale intressi, mille määraks oli 16%. Lepingu p 5.7 kohaselt kohustus kostja tagama igal maksepäeval (iga kuu 10.kuupäeval) arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Kostja tegi arvelduskrediidiga tehinguid 592.53 euro väärtuses; kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata. Sellega rikkus kostja lepingu p 5.1 ja 6.10 sätestatut. Hageja teavitas kostjat võlgnevusest 14.07.2009 saadetud teatises lepingu ülesütlemise kohta. Hageja palus teatises kostjal esineva võlgnevuse tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja võlgnevust ning hageja ütles lepingu ühepoolselt 21.06.2010 üles. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust tasunud ega hagejale ettepanekuid võlgnevuse tasumiseks teinud. Seisuga 14.10.2011 moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 712.55 eurot, millest põhiosa on 592.52 eurot, intress 45.49 eurot, viivis -74.53 eurot. Vastavalt lepingu p 6.4, juhul kui lepingu lõppemise päeval ei ole limiidikontol kasutatud krediidilimiidi summat, kohustub kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohast viivist, mille arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate summade täieliku tasumise päeval. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 592.53 eurot. Kostja ei ole peale lepingu ülesütlemist kasutatud krediidisummat tagastanud. Hageja on arvestanud kohustusega viivitamise eest viivist 0,022% päevas, mis võrdub seaduses sätestatud viivisemääraga. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, hoolimata hageja saadetud meeldetuletustest, siis esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 08.09.2011 jättis kohus määrusega hageja avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja sai kohtumääruse kätte 15.09.2011. Maksekäsu kiirmenetluses tasus hageja avalduse esitamisel riigilõivu summas 47.95 eurot.
Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 100; 101 lg 1 p 1, 4 ja 6; 101 lg 2; 108 ja 113 lg 1 sätestatule ning taotleb kostjalt hagi esitamise seisuga kokku kahe lepingu järgi võlgnetava summa 712.55 eurot väljamõistmist, millest põhiosa moodustab 592.53 eurot. Samuti taotleb hageja alates hagi esitamisest TsMS § 367 alusel kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) ning ka kostja poolt hageja kantud menetluskulude hüvitamist. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping, võlgnevuse teatis, võlgnevuse arvestus, lepingu järgi sooritatud operatsioonide väljavõte, hageja esindaja volikiri ning maksekorraldused riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile (xxxx), kuid nimetatud aadressilt materjalid tagastati kohtule. Kostja on hagimaterjalid isiklikult katte saanud aadressil xxxx 07.02.2012. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 27.02.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seda tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud oma avalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tähtaegselt tasumata temaga sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu järgi ette nähtud intressi– ja laenumaksed. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju
hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 712.55eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 592.53 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (592.53 eurolt) alates 17.10.2011.
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 00305, 17.10.2011 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 127.82 eurot, ja maksekorraldus nr 24924, 17.03.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 47.93 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv kuulub väljamõistmisele TsMS § 144 p 7 tulenevalt kohtuvälise kuluna. Kokku kuulub seega kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu katteks summas 175.75 eurot. eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtuotsus jõustus 02.
Irma Külavee
Lea Herne
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.