2-11-34772/20 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Asjaolud ja hageja nõue 06.06.2011 esitas Vladimir Naumanis töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Baltexpert vastu töölepingusse kande tegemise, kinnipeetud töötasu osa väljamaksmise, lõpparve ja hüvitise nõudes. 08.07.2011 Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 4.1-2/1505, 4.1-2/1650 rahuldati Vladimir Naumanis `e avaldus. 25.07.2011 esitas OÜ Baltexpert töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel maakohtule taotluse sama töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses ITLS § 24 lg 4 alusel. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 18.08.2011. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 01.07.2010.a. sõlmitud töölepingu T 58 alusel. 2010.a. detsembri alguses tööandja teatas hagejale, et ta hakkab tema palgast vastavalt kohtutäituri nõudele kinni pidama igakuiselt 139 eurot. 2011.a. aprillis sai hageja teada, et tema töötasu osa, mida tööandja pidas regulaarselt kinni alates 2010.a. novembrist märtsini, oli ilma seletuseta jäetud OÜ Baltexpert pangaarvele ning kohtutäituri ametialasele arvele üldse polnud üle kantud. Tööandjapoolsete lepingutingimuste rikkumise tõttu esitas hageja 27.05.2011 tööandjale avalduse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1, 2 alusel samast kuupäevast. Hageja palus kohustada tööandjat tagastama tema pangaarvele tööandja poolt ebaseaduslikult hoiustatud töötasu osa, vormistada töölepingu ülesütlemine TLS § 91 alusel alates 27.05.2011.a, mõista välja hageja kasuks saamata jäänud lõpparve, sh hüvitis kasutamata puhkuse eest üldsummas 292 eurot ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ning lisatasu täiendava tööülesande täitmise eest. Töövaidluskomisjoni istungil hageja loobus lisatasu nõudest. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõuded täielikult ning jättis OÜ Baltexpert vastunõuded töölepingu järgi saadu tagastamiseks rahuldamata. ITVS § 27 lg 2 alusel kuulus kahe kuu töötasu kostjalt välja mõistmisele viivitamatult.

Hagiavalduses toetas hageja töövaidluskomisjoni otsust ja jäi oma nõuete juurde. Kostja nõude vastuväiteks kinnitas hageja, et ta ei olnud materiaalselt vastutav isik, mistõttu tuleb kostja rahalised nõuded jätta rahuldamata. Hageja esitas tõenditena töölepingu ( TVK t 4-5), avalduse töölepingu lõpetamiseks (tl 18), õiendi (tl 19). Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võtnud, kostja ei ole rikkunud seadust ja OÜ Baltexpert täitis arestimise aktis sätestatud kohustust. Tööandja kõrvaldas hageja 26.05.2011.a. töölt, kuna hageja ei esitanud aruannet tööandjalt kättesaadud summade kohta. Aruande andmata jätmine on töökorralduse oluline rikkumine. Tööandja tunnistas, et sai töötaja avalduse töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks kätte, kuid ei nõustunud sellega. Ta ei pidanud töötasu kinni omal algatusel ja tal olid endapoolsed pretensioonid töötajale. Tööandja väitel oli töötaja käsutuses auto, tal oli kohustus sellele bensiini osta. Avaldaja sai kätte 324,69 eurot, mille kohta ta aruandeid ei esitanud, lisas oli hagejale üle antud vahendeid kogumaksumusega 715 eurot. Esemed jäidki hageja valdusesse. Tööandja poolt esitatud 27.06.2011.a. vastuses avaldusele tööinspektsioonile palus kostja sisse nõuda hagejalt 324,69 eurot ning töövahendite eest 715 eurot ja lugeda avaldaja tööleping ülesöelduks TLS § 88 lg 5 alusel. Kostja esitas oma vastusele tõenditena 26.05.2011 tõendi (TVK t 10), töövahendite nimekirja (TVK t 11), konto väljavõtte (TVK t 12-17), Kohtumenetluse käik Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete juurde. Hageja taotles hagi rahuldamist ning kostja hagi rahuldamata jätmist. Kostja esitas kohtuistungil vastuväite hagile seoses tasaarvestusega. Vastuväite kohaselt ei ole hageja summas 324,69 eurot kostjale tagastanud ega selle summa osas esitanud aruandeid. Lisaks ei ole hageja tagastanud kostjale tööriistu, millega on tekitanud kostjale kahju summas 509,07 eurot. Vastuväite tõendamiseks esitas kostja OÜ Baltexpert pangakonto väljavõtte (tl 52-54), avaldus ( tl 55-56), pangakonto väljavõtte ( tl 5758), töövahendite nimekirja ( tl 59-60). Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb täilikult rahuldada. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 91 lg 1 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. TLS § 92 lg 2 p 2 kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.

TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. TLS § 75 lg 1 kohaselt varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Kohus tuvastas, et hagejal oli mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks. Tööandja on oma kohustust maksta töötasu oluliselt rikkunud. Kohtus leidis tõendamist, et kostja pidas hageja töötasust alates 2010.a. novembrist 2011 märtsini kinni 139 eurot, kuid summas 427 eurot kohtutäituri ametialasele arvele üle ei kandnud ega maksnud seda välja hagejale. Kostja põhjendused endapoolsetest pretensioonidest on kohtu hinnangul otsitud ja esitatud seoses hagejapoolsete nõuete esitamisega. Hageja töölepingus puudub varalisest vastutuse kokkulepe TLS § 75 tähenduses. Kostja ei tõendanud endapoolseid pretensioone. Nimelt sätestab TLS § 72, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Kostja esitas kohtule tõendina tasaarvelduse avalduse koos enda kontoväljavõttega hagejale ülekantud summadest, kuid ei esitanud Vladimir Naumanise aruandeid summade kasutamise kohta, mistõttu ei saa kohus hinnata nende summade vastavust tasaarveldusele. Nimetatud tasaarveldusavaldusest ei tulene ka isiku süüd. Kohus leiab, et kostja ei tõendanud, et töötaja oli rikkumises süüdi ning et aruande esitamise kohustus tulenes ametijuhendist või töölepingust. Vastupidiselt kinnitas hageja, et aruande esitamise praktika kohaselt viis tema kviitungid raamatupidamisele, mis nendega edasi tehti, tema vastata ei osanud. Temale ei esitatud pretensioone aruanne te kohta enne kui ta oli pöördunud tööandja tegevuse tõttu ajakirjandusse. Töövahendid jäid töö lõpetamisel tööautosse ning anti üle Dmitri Filippovile, mida kinnitab ka hagiavaldusele lisatud Dmitri Filippovi õiend. Kohus ei tuvastanud, et töötaja ja tööandja vahel oli sõlmitud materiaalse vastutuse leping, mis võimaldaks tööandjal ilma isiku süüta nõuda tekitatud kahju korvamist. Seega tuvastas kohus, et töötaja täitis enda töökohustusi lojaalselt ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega, mistõttu ei ole hageja rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi. Eeltoodud põhjendustel tuleb tööleping nr T 58 Vladimir Naumanis ja OÜ Baltexpert vahel lugeda alates 27.05.2011.a. erakorraliselt ülesöelduks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kohus tuvastas, et hageja töölepingu kohaselt on hageja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva ning igakuine keskmine töötasu 292 eurot, millises summas tuleb arvestada ka puhkusekompensatsiooni. TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.