Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioo apellatsioonkaebus ioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisele kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada kaja menetluse taastamiseks. Kajale

tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda kautsjon mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. hagihinnalt. Kui apellant soovib soovib asja arutamist kohtuistungil pea peab eab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 16.06.2006 hageja ja kostja vahel laenuleping nr 06-099405VL summas 60 000 krooni, intressiga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 22.05.2010. Kostja jäi kohustuste täitmisega võlgnevusse alates 22.04.2010. 22.05.2010 ütles hageja lepingu üles. Hageja palub juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 100, 101 lg 1 p 1 ja p 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 142, 145 lg 1,2 ja TsMS § 367 kostjalt välja mõista võlgnevus ja viivis lähtudes TsMS §-st 367 põhiosavõlgnevuselt ning menetluskulud. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kostjale on hagimaterjalid avaldatud, kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest, 12.01.2012 Ametlikes Teadaannetes koos hoiatusega, et hagile vastamata jätmisel tehakse otsus teatavaks 28.02.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostja ei ole hagile vastanud ega oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolsete kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja õigusliku põhjendusega ning hagile lisatud lepingu ja võlgnevuse arvestusega.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Marika Leimann Tea Toming

Viru Maakohtu 05.03.2012

RESOLUTSIOON

Muuta 28.02.2012 tagaselja kohtuotsuse resolutiivosa menetluskulusid käsitlevas lõigu sõnastus ja lugeda õigeks: „Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja välja mõista T T`ilt AS Swedbank kasuks menetluskulud 118.23 /ükssada kaheksateist 23/ eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest. Muus osas jätta otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 20. aprillil 2012.a Viru Maakohtu määrusega. Nooremreferent

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.