Julia Tsimmermani ja Juri Trifonovi hagi Gunnar Apsi vastu hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
13 422 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Julia Tsimmermani ja Juri Trifonovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (hagejad): Julia Tsimmerman
XXXXXXXXXXX)
ja Juri Trifonov
XXXXXXXXXXX)
esindajad
Viru Maakohtu 12. aprilli 2011 otsus
(isikukood: (isikukood:
Vastustaja (kostja):
RESOLUTSIOON
Gunnar Aps (isikukood: XXXXXXXXXXX)
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 12. aprilli 2011 otsus muutmata käesolevas otsuses esitatud põhjendustel. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta solidaarselt Julia Tsimmermani ja Juri Trifonovi kanda. Välja mõista Julia Tsimmermanilt ja Juri Trifonovilt
solidaarselt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 990,01 eurot (üheksasada üheksakümmend eurot 1 senti) riigituludesse. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Julia Tsimmerman ja Juri Trifonov esitasid hagi Gunnar Apsi vastu hüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt soovisid hagejad osta korteri asukohaga XXX . Kuna hagejatel puudus raha korteri eest tasumiseks, laenas J. Trifonov kostjalt 60 000 krooni. Kostja oli nõus laenulepingut sõlmima tingimusel, et korteriomand vormistatakse kostja nimele ajani, kui J. Trifonov tasub laenusumma. Laenuleping sõlmiti 03.09.2002 J. Trifonovi ja G. Apsi vahel. Lepingu p 10 kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja poolt laenulepingu järgi kohustuste täitmisel kohustub kostja laenuandjana müüma J. Trifonovile eluruumi, aadressil XXX , hinnaga 1 kroon. 23.10.2002 müüs J. Tsimmerman talle kuuluva 1-toalise korteri ja andis kostjale raha summas 31 200 krooni AS J R raamatupidaja kaudu kassa väljaminekuorderi vastu. Pärast 31 200 krooni saamist sõlmis kostja J. Tsimmermaniga üürilepingu ning registreeris J. Tsimmermani ja tema lapsed nimetatud korterisse. Hagejad täitsid oma kohustused nõuetekohaselt ning tasusid 15% laenulepingu järgi. Kostja oma kohustust ei täitnud. Hagejad palusid tunnistada hagejate omandiõigust vaidlustatud korteriomandile ja parandada kinnistusraamatu kanne, kandes korteriomanikena kostja asemel hagejad. Menetluse kestel muutsid hagejad oma nõuet ja palusid mõista kostjalt välja omandiõiguse kaotamise eest hüvitise summas 13 422 eurot.
2.Kostja G. Aps vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on hagejate nõue aegunud. Kostja ei ole andnud hagejatele laenu korteriomandi soetamiseks. Hagejad ei ole kunagi olnud vaidlusaluse korteri omanikeks. Hagejad ei saa tugineda laenulepingule, sest leping on tühine, kuna see ei ole notariaalselt tõestatud. Nimetatud laenulepingu järgi ei saanud J. Tsimmermanil tekkida mingeid kohustusi ega õigusi. Hagi on esitatud pahauskselt. J. Tsimmerman ei ole 25.10.2002 kostjale otse ega AS J R raamatupidaja kaudu raha summas 31 200 krooni andnud.
Üürilepingu sõlmimine J. Tsimmermaniga ei ole seotud laenulepinguga ega laenu tagasi maksmisega. Kostja andis korteri J. Tsimmermanile üürile J. Trifonovi palvel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 12. aprilli 2011 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et G. Aps ja J. Trifonov sõlmisid 03.09.2002 laenulepingu ning kostja laenuandjana laenas J. Trifonovile 60 000 krooni intressiga 15% aastas; 03.09.2002 laenulepingu p-s 10 leppisid pooled kokku, et pärast lepingust tulenevate kohustuste täitmist laenusaaja poolt kohustub laenuandja müüma laenusaajale eluruumid aadressil XXX hinnaga 1 kroon; 03.09.2002 laenulepingu lisa 1 maksegraafiku kohaselt pidi J. Trifonov tasuma 10.10.2002 kostjale 600 krooni ja 10.11.2002 30 600 krooni ning järgnevate kuude jooksul kuni 10.11.2004 igakuiselt 1 625 krooni; 25.10.2002 kassa väljamineku orderi kohaselt on J. Trifonov tasunud
N.J. 31 200
krooni märkega orderil „Gunnarile“; 03.09.2002 sõlmisid T.G. ja kostja korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, milles T.G. müüjana müüs kostjale 60 000 krooni eest korteriomandi asukohaga XXX ; 13.11.2002 sõlmisid kostja üürileandjana ja J. Tsimmerman üürnikuna korteri asukohaga XXX osas üürilepingu; J. Trifonov on tasunud kostjale perioodil 19.12.2002 - 27.09.2004 kokku 39 000 krooni. Maakohus leidis, et hagi rahuldamise eelduseks on, et vaidluse käigus tuvastatakse hagejate omandiõigus vaidlusalusele korteriomandile, kahju olemasolu hagejatel, põhjuslik seos hagejatel tekkinud kahju ja kahju tekitanud isiku teo vahel. Tsiviilasja menetlemise käigus on leidnud tõendamist, et hagejad ei ole kunagi olnud korteriomandi, asukohaga XXX , omanikud. Kohtule esitatud tõendite kohaselt omandas kostja 03.09.2002 T.G. lt vaidlusaluse korteriomandi 60 000 krooni eest. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu hagejate nõue hüvitise saamiseks seoses omandiõiguse kaotusega. Maakohus oli seisukohal, et 03.09.2002 laenulepingu p 10 puhul oli tegemist eellepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 1 mõttes. VÕS § 33 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 kohaselt pidi eelnev kokkulepe korteriomandi võõrandamiseks J. Trifonovile 1 krooni eest olema notariaalselt kinnitatud. Kuna eellepingu sõlmimisel ei ole pooled järginud tehingu seaduses sätestatud vormi, on eelleping tühine ja tühisel tehingule ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt on hagi omandiõiguse kaotusest tuleneva hüvitise nõudes põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Maakohus oli seisukohal, et hagejate omandiõiguse tunnustamise ja kannete muutmise nõue ning hiljem esitatud omandiõiguse kaotusest tuleneva hüvitise nõue ei olnud aegunud. Hagi asjaoludest tulenevalt võis poolte vahel tegemist olla rahatu laenulepinguga ning sel juhul oli J. Trifonovil õigus pöörduda kohtusse laenulepingu tühistamiseks kohtu kaudu. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse TsÜS § 84 kohaselt vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole teisiti. TsÜS § 151 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hagi asjaoludest tulenevalt on hagejad viidanud võimalikule kostja kelmusele. Kelmuse tuvastamine käib kriminaalmenetluse korras. J. Trifonov on küll esitanud 12.10.2005 avalduse kostja suhtes KarS § 209 lg 1 alusel kriminaalmenetluse algatamiseks, kuid menetlus jäeti algatamata, viidates asjaolule, et avalduses viidatakse tsiviilõiguslikele suhetele. Kuna avalduse
menetlejal oli teadmata asjaolu, et J. Trifonovi ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu p 10 oli algusest peale tühine, on võimalik siiski kostja suhtes kelmuse süüdistuse esitamine, kui kriminaalmenetluse raames tuvastatakse, et kostja on algusest peale varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt J. Trifonovile ebaõige ettekujutuse loonud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.J. Tsimmerman ja J. Trifonov esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu
12.aprilli 2011 otsuse tühistamist ja asja uueks läbivaatamiseks maakohtusse saatmist. Hagejad paluvad jätta menetluskulud G. Apsi kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus rikkunud TsMS §-i 442 ja § 436 lg-t 8. Maakohus ei ole otsuse põhjendavas osas kajastanud täies ulatuses tuvastatud faktilisi asjaolusid. Otsuses ei ole kajastatud, et kostja rikkus pooltevahelisest lepingust tulenevaid kohustusi. Samuti on maakohus põhjendamatult jätnud rahuldamata tunnistaja ülekuulamise taotluse, millega hagejad soovisid tõendada, et korteriomand, aadressil XXX , oli soetatud hagejate poolt, kuid see vormistati kostja nimele. Maakohus tegi ebaobjektiivse otsuse, kuna ei ole analüüsinud kõiki tõendeid ja jätnud rahuldamata tunnistaja ülekuulamise taotluse; 2) ei olnud J. Trifonov laenulepingu sõlmimise ajal teadlik, et korteriomandi võõrandamise eelleping peab olema sõlmitud notariaalses vormis. Laenulepingu sõlmimisel oli J. Trifonov veendunud, et laenu abil soetab ta korteri. Kostja kui kinnisvara valdkonnas tegutsev isik, pidi olema teadlik, et korterimandi võõrandmise eelleping pidi olema sõlmitud notariaalses vormis. Kostja varjas sellise asjaolu hageja eest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-70-07 asunud seisukohale, et „kui lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb VÕS § 15 lg 1 järgi teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. Kuid VÕS § 15 lg-l 4 saab olla tähendus vaid VÕS § 15 lg-te 2 ja 3 jaoks, mitte aga VÕS § 15 lg 1 puhul. VÕS § 15 lg-s 1 sätestatud vastutuse eesmärgiks on hüvitada eelkõige usalduskahju, s.o lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud kulutused.“ Kostja ei tõendanud, et J. Trifonov oli teadlik sellest, et korteriomand laenulepingu alusel on soetatud kostja nimele; 3) on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja ei ole täitnud temal lasuvat kohustust, müüa korteriomand J. Trifonovile, kui viimane täidab oma laenulepingust tuleneva kohustuse. Maakohus pidi tuvastama, kas asjaolu, et leping ei olnud sõlmitud seadusega ettenähtud vormis, võiks mõjutada kohustuse täitmist. Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et J. Trifonov on tasunud kostjale perioodil 19.12.2002 - 27.09.2004 kokku 39 000 krooni. Sellisest maakohtu järeldusest tuleneb, et hagejad on tasunud kostjale ainult 39 000 krooni. Hagejad on esitanud tõendid, et pärast J. Tsimmermanile kuuluva korteri võõrandamist on hagejad 25.10.2002 tasunud kostjale 31 200 krooni AS J R raamatupidaja kaudu ning edaspidi panga kaudu ajavahemikul 19.12.2002 - 27.09.2004 kokku 39 000 krooni. Seega on hagejad tasunud kostjale kokku 70 200 krooni. Laenu tagastamise 19.12.2002, 25.11.2003, 15.12.2003, 07.04.2004 maksekorraldustega on tõendatud hagejate nõue kostja vastu, sest maksekorralduste selgitusse on märgitud „korter“. 07.05.2004, 04.06.2004, 07.07.2004, 06.08.2004, 07.09.2004 ja 27.09.2004 maksekorralduste selgitusse on märgitud „korter XXX “. Maksekorraldustega on tõendatud, et laen oli võetud korteri ostmiseks ja hagejad on maksnud kostjale raha korteriomandi eest. Hagejatel ei olnud muid kohustusi kostja ees;
4) on maakohus rikkunud materiaalõigusnorme. Hagejad on tõendanud, et nad on täitnud omapoolsed laenulepingust tulenevad kohustused ja tasunud kostjale 70 200 krooni korteriomandi eest. Kostja aga jättis oma laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. Juhul, kui korteriomandi võõrandamise eelleping on tühine seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu, siis kostja kohustus müüa korteriomand ei ole tühine. J. Tsimmerman on müünud temale kuuluva korteriomandi ja kasutanud saadud raha laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Seega on J. Tsimmerman kaotanud eluruumi ja kostja peab hüvitama tekitatud kahju. Maakohus ei ole käsitlenud kahju hüvitamise alused. Põhjusliku seose tuvastamisel pidi kohus tuvastama, kas kostja tekitas hagejatele kahju või mitte. Kostja rikastus hagejate arvel, ta soetas hagejate arvel korteriomandi ning sai intressid laenulepingu järgi. J. Tsimmerman on müünud oma korteriomandi ja kasutas müügist saadud raha korteriomandi XXX soetamiseks. Pooled on jäänud rahast ilma. Maakohus leidis, et laenulepingu p 10 puhul on tegemist korteriomandi võõrandamise eellepinguga. Juhul, kui müügilepingut ei ole võimalik sõlmida, peab kostja hüvitama hagejatele tekitatud kahju. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-12-09 leidnud, et TsÜS § 85 kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Seega ei ole tühine kostja kohustus hüvitada hagejatele tekitatud kahju. Kostja rikkus oma kohustust tahtlikult. Seoses sellega, et hagejad kaotasid omandiõiguse korteriomandile XXX tehingu seaduses sätestatud kohustuslikku vormi järgimata jätmise tõttu, peab kostja hüvitama hagejatele korteriomandi väärtuse.
5.G. Aps vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hagejate nõue aegunud. Hagejad tuginevad oma nõudes 03.09.2002 sõlmitud lihtkirjaliku laenulepingu p-le 10. Lihtkirjalik laenuleping on võlaõiguslik leping, millest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 3 aastat. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejad ei ole kunagi olnud korteriomandi omanikud. Hagejad ei ole sõlminud korteriomandi omandamiseks asjaõiguslikku lepingut ega korteriomandi võõrandamise võlaõiguslikku lepingut. Hagejad ei oma ka muid aluseid korteriomandi omandamiseks ega korteriomandi üleandmise nõudmiseks. TsÜS § 151 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hagejate võimalike nõuete aegumistähtaeg algas 11.11.2004, s.o laenulepingu maksegraafiku viimase makse tähtpäevale järgnevast päevast ja võimalikud nõuded aegusid 3 aasta pärast, s.o 11.11.2007. Hagiavaldus on esitatud 18.08.2010; 2) puuduvad J. Tsimmermanil nõuded kostja vastu. Laenulepingu poolteks on kostja ja J. Trifonov. Laenulepinguga ei tekkinud J. Tsimmermanil mingeid kohustusi kostja ees ega kostjal mingeid kohutusi J. Tsimmermani ees. Kohtule esitatud kostja ja J. Tsimmermani vahel sõlmitud üürilepingu alusel nõudeid esitatud ei ole. Seega tuleb jätta rahuldamata J. Tsimmermani nõue kostja vastu; 3) on väär apellatsioonkaebuses toodud väide, et kohus ei ole analüüsinud kõiki tõendeid ja jätnud põhjendamatult rahuldamata tunnistaja ülekuulamise taotluse. Hagejad ei ole esitanud ühtegi tõendit, et nad on kahju saanud. Maakohus tuvastas, et tõendamist on leidnud, et hagejad ei ole olnud kunagi korteriomandi omanikud ja sellest tulenevalt on põhjendamatu ka hagejate nõue hüvitise saamiseks seoses omandiõiguse kaotusega. Seega puudub hagejatel omandiõiguse kaotamisega seotud kahju. Kahju puudumisel ei ole vajadust tuvastada ka põhjuslikku seost väidetava kahju ja kahju tekitanud isiku teo vahel. Maakohus jättis hagejate taotluse tunnistaja ülekuulamiseks kohtuistungil rahuldamata, kuna tunnistaja oleks hagejate väitel teadnud asjaolu, mis on ümber lükatud kohtule esitatud kirjalike
tõenditega - korteriomandi notariaalselt tõestatud müügileping ja kinnistusraamatu väljavõte korteriomandi kohta; 4) on maakohus õigesti leidnud, et kostja ja J. Trifonovi vahel 03.09.2002 sõlmitud laenulepingu p 10 oli algusest peale tühine notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmise tõttu ja ei toonud pooltele kaasa mingeid kohustusi ega õigusi. Algusest peale tühist kokkulepet ei saanud kostja rikkuda ning hagejatele kahju tekitada; 5) ei ole J. Trifonov oma laenulepingust tulenevaid kohustusi kostja ees täitnud. Hagejad ei ole 25.10.2002 kostjale 31 200 krooni tasunud. J. Trifonov on tasunud laenulepingu järgi 39 000 krooni. Väär on hagejate väide, et hagejad on kostjale 25.10.2002 tasunud 31 200 krooni. Samuti on väär hagejate väide, et AS J R raamatupidaja oli kostja raamatupidaja ja töötaja. Hagiavaldusele lisatud kassa väljamineku orderi koopiast ei nähtu, et hagejad on kostjale andnud 31 200 krooni. Kuna orderist ei nähtu, kes andis ja kellele on antud 31 200 krooni, ei ole nimetatud order seotud käesoleva vaidlusega ja order tuleb jätta tähelepanuta. Vaatamata kostja korduvatele nõudmistele ei ole J. Trifonov oma võlgnevust tasunud; 6) ei ole kostja rikastunud hagejate arvel ega väidetava lepingu rikkumisega hagejatele kahju tekitanud. Hagejate väide, et käesolevas vaidluses on tegemist alusetu rikastumisega, on väär ja põhistamata. Käesoleval juhul ei ole täidetud VÕS §-des 1027 ja 1028 sätestatud alusetu rikastumise eeldused. Kostja ei ole hagejatelt õigusliku aluseta mitte midagi saanud. Hagejad ei ole olemasoleva ega tulevase kohustuse täitmisena kostjale midagi andud, ja seega puuduvad alused kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmiseks. Laenuleping, üürileping ja korteriomandi omandamise lepingud on iseseisvad tehingud ning sõlmitud erinevate isikutega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu
12.aprilli 2011 otsus muutmata käesolevas otsuses esitatud põhjendustel.
7.Nähtuvalt hagiavalduse nõuete muutmise avaldusest (I kd tl 139-143) on hagejate lõplikuks nõudeks maakohtule jäänud korteriomandi, asukohaga XXX , omandiõiguse kaotamise eest välja mõista kostjalt rahaline hüvitus summas 13 422 eurot. Hagi alusena on hagejad tuginenud J. Trifonovi ja G. Apsi vahel 3. septembril 2002 sõlmitud laenulepingule (I kd tl 6-7). Hagejate väite kohaselt kohustus kostja laenulepingu punkti 10 kohaselt müüma neile eluruumi, asukohaga XXX , ühe krooni eest pärast seda, kui J. Trifonov on täitnud lepingust tuleneva kohustuse. J. Trifonov on laenulepingust tuleneva kohustuse täitnud, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud ning J. Trifonovile korteriomandi müümise asemel vormistas selle ümber OÜ-le M. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja J. Tsimmerman ei ole 3. septembri 2002 laenulepingu pooleks, siis ei saa tuleneda talle sellest lepingust õigusi ja kohustusi. Seetõttu tuleb J. Tsimmermani hagi jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu põhjusel, et ta tugineb korteriomandile omandiõiguse tekkimise alusena lepingule, millest aga talle sellist õigust üldse tekkida ei saa, ning muid alused oma omandiõiguse tekkimiseks ei ole esitanud. Korteriomandile, asukohaga XXX , ei tekkinud J. Tsimmermanil omandit ainuüksi seetõttu, et ta müüs talle kuuluva 1-toalise korteri ja andis väidetavalt korteri müügist saadud raha kostjale laenulepingu täitmiseks. Samuti ei tekkinud J. Tsimmermanil omandiõigus korteriomandile seoses asjaoluga, et kostja sõlmis temaga üürilepingu vaidlusaluse korteriomandi kohta. Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata tunnistaja ülekuulamise taotluse. Hagejad soovisid tunnistaja ütlustega tõendada, et korteriomand, asukohaga XXX , oli soetatud hagejate poolt, kuid see vormistati kostja nimele.
Vastavalt AÕS §-le 641 kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega seadusest tulenevalt on kinnisomandi (antud juhul korteriomandi) üleandmiseks vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping õigustatud isiku ja teise poole vahel ning sellekohane kanne kinnistusraamatus. Antud juhul ei ole hagejate poolt taotletud tunnistaja ütlused asjakohaseks tõendiks, sest nendega ei saa tõendada omandiõiguse tekkimist kinnisasja suhtes.
8.Laenulepingu punkt 10 kohaselt „Peale Lepingust tulenevate kohustuste täitmist Laenusaaja poolt kohustub Laenuandja müüma Laenusaajale eluruumi aadressil XXX hinnaga üks (1) kroon. Kõik vormistamisega seotud kulud kannab Laenusaaja.“ Õige on maakohtu seisukoht, et kuna laenulepingu punkt 10 on kokkuvõttes suunatud korteri müümisele kostja poolt J. Trifonovile, siis oleks pidanud AÕS § 119 lg 1 järgi lepingu nimetatud punkt olema notariaalselt tõestatud. AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Selle vorminõude rikkumisel on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine kui lepingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele selgesõnaliselt tuginevad. Tulenevalt AÕS § 119 lg-st 1 ja TsÜS § 83 lg-st 1 on 3. septembri 2002 laenulepingu p 10 tühine.
9.TsÜS § 85 kohaselt ei too aga tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Seadusest tulenevalt on tehingu osaliseks kehtima jäämiseks (ilma tühise osata) kaks peamist eeldust: 1) tehing peab olema osadeks jagatav ja 2) saab eeldada, et tehing oleks tehtud ka ilma tühise osata.
3.septembri 2002 laenulepingu puhul ei saa eeldada, et laenuleping oleks sõlmitud ilma punktita 10. Laenuleping oli sõlmitud selleks, et pärast J. Trifonovi poolt kostjale laenusumma 60 000 eurot tasumist (lisaks intress 15% aastas) müüb kostja J. Trifonovile korteriomandi, asukohaga XXX , ühe krooni eest. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus korteriomandi müüki sätestav lepingu punkt on tühine, kuid laenu andmise eesmärk oli tasuda enne korteriomandi müüki korteri eest ja siis vormistada omandi üleandmine, ei saa eeldada, et laenulepingut oleks üldse sõlmitud ilma tühise lepingu punktita. Seega on J. Trifonovi ja G. Apsi vahel 3. septembril 2002 sõlmitud laenuleping tervikuna tühine. Lähtudes AÕS §-st 641 ei ole ka J. Trifonovil tekkinud omandit korterile asukohaga XXX , sest tema ja kostja vahel puudub notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohane kanne kinnistusraamatus. Seega on maakohus jätnud õigesti rahuldamata tema nõude rahalise hüvituse väljamõistmiseks korteriomandi omandiõiguse kaotuse eest.
10.J. Trifonovi rahalise hüvituse nõue võiks tuleneda laenulepingust. Kuna laenuleping on tühine, siis kuulub kohaldamisele TsÜS § 84 lg 1. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega peaks kostja hagejale J. Trifonovile tagastama TsÜS § 84 lg 1 alusel laenulepingu järgi saadud summad. Kostja on esitanud hagile aegumise vastuväite.
Kuivõrd laenuleping on tühine, toimus kostja alusetu rikastumine selle lepingu täitmise hetkest. Seega tekkis hagejal J. Trifonovil eeltoodud sätete alusel kostja vastu tagasitäitmise nõue hetkel, kui ta tühise tehingu täitis (tegi lepingujärgseid makseid), s.o hagejal tekkis rikastumise väljaandmise nõue kohe pärast lepingu alusetut täitmist. Vastavalt TsÜS § 151 lg-le 1 alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsÜS § 154 viimase lause järgi korduvate kohustuste aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Nähtuvalt laenulepingule lisatud maksegraafikust (I kd tl 7) on alanud 2002 makstud maksete osas aegumistähtaeg 1. jaanuarist 2003 kell 00.00 ja lõppes 31. detsembril 2005 kell 24.00, 2003 maksete osas algas aegumistähtaeg 1. jaanuaril 2004 kell 00.00 ja lõppes 31. detsembril 2006 kell 24.00 ning 2004 maksete osas algas aegumistähtaeg 1. jaanuaril 2005 kell 00.00 ja lõppes
31.detsembril 2007 kell 24.00. Kuna hagi on esitatud 23.08.2010, siis on hagi esitamise ajaks laenulepingu tühisusest tulenev alusetu rikastumise nõue aegunud ning sel alusel tuleb jätta ka hageja J. Trifonovi tühisest laenulepingust tulenev nõue rahuldamata.
11.Apellantide väite kohaselt ei olnud J. Trifonov laenulepingu sõlmimise ajal teadlik, et korteriomandi võõrandamise eelleping peab olema sõlmitud notariaalses vormis ning oli veendunud, et laenu abil soetab ta korteri. Ringkonnakohus leiab, et J. Trifonovi teadmistest lepingu sõlmimisel ei olene laenulepingu kehtivus.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellantide kanda. Tartu Ringkonnakohus on 17. juuni 2011 määrusega andnud apellantidele menetlusabi ja vabastanud nad riigilõivu summas 990,01 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellantidelt välja mõista riigituludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 990,01 eurot.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.